HEV lapsed ja hariduskorraldus

1. HEV lapsed ja hariduskorraldus HTEP.01.122 Kaasav haridus Inclusive education ja hariduslikud erivajadused SEN – special educational needs Signe Raudik signe.raudik@ut.ee 2008

2. Hariduspoliitika suunad • Kaasav haridus: • hariduse kättesaadavus kõigile; • võimalus õppida elukohale lähimas tavakoolis; • võimalus omandada võimetekohane haridus. • Arengusuunad: • avatud ja paindlik haridussüsteem; • juurdepääs haridusele; • õppe kvaliteet; • kesksel kohal on laps/õpilane; • sujuv üleminek ühelt haridustasemelt teisele. • Haridussüsteemi arengukava 2007-2013

3. HEV laste kaasatus tavakooli Joonis 1.Hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste arv ja osakaal päevase õppevormi õpilaste koguarvus, muutus aastati Allikas: Üldharidussüsteemi arengukava aastateks 2007-2013

4. Edu tingimused • Õppekava, mis võimaldab arvestada iga last; • kooli juhtkond, kes toetab õpetajaid ja • varustab vahenditega; • õpetajad, kes oskavad õpetust individualiseerida; • õppevara, mis on kohandatud ja arendatud kõigi • laste vajadusi arvestades; • õppekorraldus – õppe sisu ja tugisüsteemid; • keskkond, mis toetab HEV lapse arengut.

5. Kaasava hariduse poolt • Kasulik HEV lastele endile jakaaslastele: • perekonna ja kogukonna toetus; • aitab muutuda sallivamaks erisuste suhtes; • õpetab ära tundma abivajadust; • kujundab aitamisharjumust; • konkurentsivõimelisem haridus. Õpetajatele: • motiveerib kasutama meetodeid, mis • sobivad erinevatele õpilastele; • võimalus teha arendavat koostööd • eripedagoogidega.

6. Kaasava hariduse probleemid • Puudused: • õpetajate puudulik ettevalmistus; • erialaspetsialistide olemasolu nappus; • haridusasutuste sobimatu füüsiline keskkond; • õppematerjalide mitte vastamine õpilase • individuaalsetele vajadustele; • puuduvad võimaluse abiõpetaja ja teiste • tugispetsialistide palkamiseks; • lapsevanema suur koormus.

7. Lasteaialaps - õpilane AEV - koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks. HEV - kooliealistel lastel avalduvaid erivajadusi nimetatakse hariduslikeks erivajadusteks.

8. Kes on hariduslike erivajadustega õpilane? Hariduslike erivajadustega (HEV) õpilane – õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, tervislikud puuded või pikema aegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus (individuaalne õppekava) või õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, õppe meetodid jm) või õpetaja poolt vastava klassigatöötamiseks koostatud töökavas.

9. HEV määratlus • 1. HEV sügavuse järgi: • tavaklassis lisaõpe, järeleaitamine, tugiõpe; • tasemerühma-õpe (ühes või mitmes aines); • tavakooli õpikeskkonna suutlikkuse piiril paiknev; • erilist õpikeskkonda eeldav. • 2. HEV levist lähtuv: • sagedased; • haruldased. • 3. HEV tekkepõhjuse ja avaldumise eripärast lähtuvalt.

10. Erivajaduste rühmad • Üld- ja eriandekus. • Õpiraskused. • Kõnepuuded. • Meelepuuded: • kuulmispuue (kurtus ja nürmus); • nägemispuue (pimesus ja vaegnägevus). • Kehapuuded. • Emotsionaal- või käitumisraskused (3-10%). • Intellektipuue. • Liitpuuded.

11. Riskigrupi lapsed • Riskigrupid: • kakskeelsed lapsed; • uusimmigrandid; • pikka aega haiged olnud lapsed; • sageli võistlustel olnud lapsed; • ebasoodsatest kasvuoludest tulnud lapsed; • sõltuvusprobleemidega lapsed; • …..

12. Andekustunnused • Võime kiiresti omandada, säilitada ja kasutada • suurt hulka infot; • võime seostada üht ideed teisega; • võime langetada arukaid otsuseid; • võime tajuda suuremat teabesüsteemide • toimimist; • võime omandada abstraktseid sümbolisüsteeme • ja nendega opereerida; • võime lahendada probleeme küsimust ümber • sõnastades ja uudseid lahendusi pakkudes.

13. Andekus kui erivajadus Andekus on individuaalne potentsiaal silmapaistvate tulemuste saavutamiseks ühel või mitmel alal. Seda toetavad vaimsed ja/või erivõimed, loovus ja huvi. Andekuse avaldumine vajab soodsat arengukeskkonda. Selle puudumisel tajutakse kooli ebasõbraliku ja negatiivse keskkonnana. Andekuse seos tähelepanuvaeguse ja/või hüperaktiivsusega (isolatsioon – konflikt)

14. Andekad probleemsed õpilased • Konfliktsed õpetajaga; • kipuvad kõike, mida nad mõtlevad, välja ütlema; • kalduvad igavuse korral õpetaja juttu mitte • kuulama; • vihkavad rutiini ja kahtlevad kõiges; • protestivad neile mõttetuna tunduvate valitsevate • normide vastu; • halb läbisaamine klassikaaslastega: • tajub oma vaimset üleolekut; • talle ei sobi teiste huvitegevus ega mängud; • ta ei talu endast rumalamat juhti, kuid teda enamasti juhiks ei valita.

15. Andekus ja IÕK • Aine- või õppekava läbimine kiirendatud korras ja • õppekava tihendamine/rikastamine. • Kasutusel on: • Süvaklassid. • Kooli- ja klassivälise töö ringid: • aineringid, • huvikoolid, • aineolümpiaadid, • koolilehed, • GLOBE programmid, • teaduskeskused (TÜ Teaduskool), • muuseumid jne.

16. Õpiraskused Learning disabilities, learning difficulties • Esinemissagedus: 3-30% koolipiirkonna õpilastest. • Põhjuseks on ajutalituse või aju struktuuri • neurobioloogiline hälve, mis seostub inimese • taju, mälu, mõtlemise ja kõnega. • Avaldub järgmistes valdkondades: • suuline ja kirjalik kõne; • arutlus- ja meenutamisoskus; • arvutamine; • teabe otsimine ja struktureerimine; • vaimse tegevuse organiseerimine (orienteerumine, • osatoimingute järjestamine, enesekontroll).

17. Kõnepuuded Speech and language disorder, communication disorder • Jaotatakse: kõne- ja keelepuuded, • sh lugemis- ja kirjutamisraskused. • Esinemissagedus: 3-20% kooliealistel lastel • (poistel 2-3 korda sagedamini) • Üle 10% esinemissagedus näitab,et: • kõnepuuded ja õpiraskused osaliselt kattuvad; • lasteaedades ja koolides töötab rohkesti logopeede; • lapsevanema eelistus on pigem kõnepuue, • kui õpiraskused; • suur hulk inimesi lõpetab tavakooli, omandamata • lugemisoskust ja/või õigekirja.

18. Emotsionaal- või käitumisraskused Emotion or bihaivior disorder/difficult • Esinemissagedus: 3-7% õpilastest (suhe 4:1) • Määratlus (USA Nõukoda Käitumishälvetega Õpilastele (CCBD) – 1989): • Vanuse-, kultuuri- või eetilistest normidest • sedavõrd erinev koolikäitumine, mis avaldab • negatiivset mõju õpiedukusele: • püsivalt avaldunud rohkem kui kahes erinevas • olukorras, sh koolis; • käitumisena kas allub vähe tavapedagoogilistele • otsesekkumisele või on õpilase seisund selline, • et tavapedagoogilisest sekkumisest ei piisa.

19. Meelepuuded – kuulmispuue hearing impairment • Jaguneb: kurtus ja nürmus • Kaasasündinud või väikelapseeas omandatud. • Lapse- ja noores eas omandatud. • Täiskasvanu- ja vanemas eas omandatud. MILLINE SUHTLUSKEEL VALIDA? Õppesuunad: 1. Kakskeelne (viipekeel ja eesti keel) – esmane keel on eesti viipekeel, eesti kirjakeel. 2. Oraalne õpetus – kasutatakse suultlugemist ja kuulmisjäägile toetudes kõnet. Surdopedagoogika - surdopedagoog

20. Meelepuuded – kuulmispuue • Tavakooli integreerimise eeltingimused: • Lapsel on arusaadav kõne ja hea keeletunnetus. • Koolieelne õpetus on olnud väga hea. • Lapsel on sobivad tehnilised vahendid. • Lapsel on kujunenud järgmised isikuomadused: • iseseisvus; • sotsiaalne küpsus; • otsustavus; • tegutsemismotivatsioon; • käitumistase, mis vastab ealisele tasemele; • positiivne meelestatus. • Lapsel on abivalmis ja suutlikud vanemad.

21. Meelepuuded – nägemispuue Visual impairment Jaguneb: pimesus ja vaegnägevus Esinemissagedus: 0,05-0,1% ehk 5-10 last 10 000 kohta. On seotud nägemisteravuse,vaatevälja, silma liikuvuse, ajutalitluse, valgus- ja värvustajuga. Keskkonna toed: värvus, kontrastsus, ruum, valgustus, aeg, helisignaalid. Tüflopedagoogika – tüflopedagoog

22. Kehapuuded • Liigitus: • üldkehalised puuded; • nakkushaigused; • neuromotoorika puuded; • taandarengut põhjustavad haigused; • ortopeedilised, luustiku ja lihaskonna puuded. • Püsivad seisundid ja kulgevad haigused • Kehapuuded avalduvad toimetulekupiirangutena, • mille ületamiseks ja kompenseerimiseks on kasutusel • rohkesti abivahendeid ja võtteid.

23. Intellekti- ja/või liitpuuded Oluliselt nõrgem intellektuaalne toimetulek, millega kaasnevad piirangud vähemalt kahes kohanemis- oskuste valdkonnas (USA Vaimupuudeassotsiatsioon (AAMR) 1992). : • suhtlus e. kommunikatsioon; • iseenda eest hoolitsemine; • elamine kodus; • sotsiaalsed oskused; • toetumine kaaskonnale; • enesejuhtimine; • tervishoiu ja ohutuse tagamine; • funktsionaalsed õpioskused; • vaba aja veetmine ja töö. Intellektipuue – kaasnevad toimetulekupiirangud.

24. HEV lapse õppimise võimalused • Olenevalt konkreetse erivajaduse spetsiifikast ja • raskusastmest võivad hariduslike erivajadustega • lapsed õppida: • erikoolides/klassides, kus õpetus on suunatud • eelkõige puudest tuleneva erivajaduse • ületamisele/kompenseerimisele; • integreeritult tavakoolis.

25. Riigikoolid tervisehälvetegalastele • Haapsalu Sanatoorne Internaatkool • Helme Sanatoorne Internaatkool • Tallinna K. Pätsi Vabaõhukool • Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool • Orissaare Internaatkool • Vastseliina Internaatkool

26. Koolid meelepuuetega lastele • Tartu Hiie Kool • A-osakond e. kuulmispuudega laste osakond. • Õpivad kuulmislangusega ja kurdid õpilased, kelle • vanemad tahavad anda oma lapsele kõnekeelse • hariduse. • B-osakond e. kõnepuudega laste osakond. • Õpivad normaalse kuulmisega ja primaarselt • kahjustamata intellektiga õpilased, kellel esinevad • lugemis- ja kirjutamisraskused, alakõne, • häälduspuuded, mis takistavad õpilasel õppida • tavakoolis. • Tartu Emajõe Koolpimedatele ja vaegnägevatele • õpilastele

27. Riigikoolid intellektipuudega lastele maakondades • Urvaste Kool • Vaeküla Kool • Ämmuste Kool • Vene õppekeelega: • Valga Jaanikese Kool • Ahtme Kool  • Kammeri Kool  • Porkuni Kool  • Kaelase Kool • Kallemäe Kool • Kiigemetsa Kool • Kosejõe Kool • Kõpu Internaatkool • Lahmuse Eriinternaatkool • Palivere Eriinternaatkool • Päinurme Internaatkool • Raikküla Kool

28. Kooli valik – erikooli poolt • Kindlustatakse vajalik eripedagoogiline ja • psühholoogiline abi ja vajadusel ravi; • rakendatakse ainete õpetamisel erimetoodikaid, • jõukohaseid võtteid ja õppematerjale, mis • kindlustavad paremad õpitulemused; • võimalus rakendada individuaalset abistamist • (väiksemad klassid); • riigile majanduslikult kasulikum; • suhtlemine erikoolis on üldjuhul tolerantsem; • HEV lapsel on kergem saada positiivset hinnangut • – tekib õpimotivatsioon, ei sega tavaklassi tööd; • tööõpetuse maht on erikoolis suur.

29. Kooli valik – erikooli vastu • Ühiskonna negatiivne suhtumine erisustesse; • oma lapse vaimsete võimete ülehindamine • lapsevanema poolt; • raskused õpingute jätkamisel; • suhtumine erikooli kui madalamatasemelisse • kooli naabruskoolide poolt; • suhete katkemine sõprade poolt tavakoolis; • võimalused lapsel “erikooli” käitumismalli • kujunemiseks; • ülehooldamise võimalus koolis ja internaadis; • laste ja perekonna “sildistamine”; • internaadid on kodust kaugel.

30. Kooli valik – tavakooli poolt • võimalus käia elukohajärgses koolis, säilib • kontakt vanematega; • võimalus õppima nägema oma puuet teiselt • poolt, nn tavakeskkonnas; • väiksem oht saada puude tõttu “sildistatud”; • omades sõpru tavaklassi õpilaste seas hakkab ta • ennast samastama antud laste grupiga; • samade eelduste olemasolu korral on ta õppimises • märksa edukam kui erikoolis õppiv laps; • võimalus igapäevaelu ebamugavustega kokku • puutuda sagedamini kui erikooli hoitud kliimas; • klassikaaslased saavad kogemusi suhtlemiseks • puudega lapsega.

31. Kooli valik – tavakooli vastu • lapsevanema suur koormus, et abistada last • tavakoolis püsimisel; • kui tavakooli kaasamise eeltingimused pole täidetud, • võib laps tunda ennast teistest kehvemana; • identifitseerimisraskused (nt kuuljad ja kurdid); • tavakoolis on puudulikud tingimused: füüsiline • keskkond, õpilaste rohkus; • sobivate õppevahendite puudumine; • õpetaja puudulik ettevalmistus. Ebapiisava • tähelepanu ja nõrga eripedagoogilise ettevalmistuse • tõttu ei kaasata last täielikult õppetöösse; • tavakooli pedagoogil on vähem võimalusi lapse • erivajadusega arvestada.

32. Lapsevanema valikud LASTEAIA TAVARÜHM – ERIRÜHM TAVAKOOL - ERIKOOL