Meretagune asi

1. Meretagune asi Taavi Nuum Eesti Roheline Liikumine Juhatuse esimees meremees@ut.ee 5213882

2. Liiklus Muhumaa ja mandri vahel • Diskussioon käinud algusest peale püsiühenduse üle – kas sild või tunnel? • Milles siis ikkagi probleem-eesmärk? Silla puudumine, saarlaste halb elatustase, isoleeritus, tööpuudus, ... • Eesmärk peab olema Saaremaa igakülgne areng, kus inimestel hea elada!

3. Kompleksest arutelust on üle libisetud ning leitud et saarlaste heaolu tagab püsiühenduse rajamine silla või tunneli näol • Reeglina mõjutavad mahajäänud regioonides infrastruktuuri investeeringud ilma teiste meetmete rakendamiseta selle regiooni majanduslikku mahajäämust minimaalselt

4. Infrastruktuuri arendamine avaldab suuremat mõju majanduslikult arenenud regioonides • Piirkonna ettevõtete jaoks omavad transpordiühenduse kõrval olulisemat tähendust töötajate teadmised, oskused ja pädevused ning samuti tehnoloogiliste ja finantsressursside saadavus. • Majanduse elavdamine ei sõltu ühenduse liigist, vaid sellest mis saarel ja Eestis tervikuna toimub!

5. Kulu Komplekssed meetmed transpordi- ühenduse paranemine T & A tööjõu kompetentsi kasv Efektiivsus Sele 1. Meetmete kulu-efektiivsus (Lend, 2006) Ainult püsiühenduse loomine mandri ja Muhumaa vahele ei mõjuta veel iseenesest Saare maakonna ettevõtluse arengut

6. Infrastruktuuri investeeringute otsused sageli mitte turunõudluse vaid pigem poliitiliste otsuste tulemusel sündinud • Tee-ehitus on väga lühinägelik regionaalpoliitika • Saaremaaga ühenduse pidamine on regionaalne mitte riiklik probleem

7. Saaremaa ning ka Eesti poliitikud näevad regionaalpoliitilist lahendust investeeringus infrastruktuuri • Tänaseks päevaks koostatud Saaremaa püsiühenduse trassivalikud, tasuvusanalüüsid, liiklusprognoosid

8. Liiklusprognoosides, mis omakorda aluseks silla tasuvusanalüüsiks võetud eelduseks, et Eesti on 20 aasta pärast poole rohkem autostunud kui teised Põhjamaad praegu • Samas EL ja Eesti riiklik transpordipoliitika seadnud eesmärgiks autostumise ohjamise

9. Teine aspekt, mis paneb kahtlema tasuvusuuringu järelduste õigsuses on püsiühenduse maksumuse ebaobjektiivne allahindamine, • Maanteeameti Tehnokeskuse tellimusel koostas Norra Maanteeamet Saaremaa püsiühenduse ehitamise ligikaudse kalkulatsiooni, mille põhjal püsiühenduse maksumus 1999.a. hindades moodustas 3-6 mld krooni. • Ramboll AS uurimuse puhul läheks optimaalne Viirelaiu variant maksma vähem kui 3 mld krooni. • Kolmandaks hetkel kasutatava parvlaevakulude analüüsi puudumine ja parvlaevakulude meelevaldne prognoos. • 3,4,5,6 – igal juhul on tegemist meelevaldse summaga regionaalpoliitilises mõttes

10. Püsiühendusega kaasnevad kindlasti ka suured amortisatsiooni ja ekspluatatsioonikulud • Näiteid sarnastest kogemustest peame otsima samuti Läänemere piirkonnast • Helsingöri ja Helsingborgi vahel kus liikuvate sõidukite arv 12 korda suurem ning elanike arv kokku 5 korda suurem Saaremaa elanike arvust ei osutunud püsiühenduse loomine maj. tasuvaks

11. Saare maavanema lootus püsiühenduselt – “Kindlasti aitab suuremate majandus- ja hariduskeskuste ajaline lähemaletulek kaasa noorte perede elamaasumisele või tagasipöördumisele Saare maakonda”. • Näide Läänemerest: 10 aastaga on sillaühendusega Ölandi rahvaarv vähenenud rohkem kui 1100 inimese võrra (4.5 % rahvaarvust)

12. Praamiühendusega Gotlandi oma 560 inimese võrra (0.8% rahvaarvust). Viimastel aastatel hakanud rahvaarv taas tõusma • Kogu Eesti probleem rahvaarvu vähenemine, Saaremaa üks nendest kus rahvastik väheneb aeglasemini Eesti keskmisest • Vaba tööjõudu Saaremaal küllalt vähe – töö puudumine ei ole probleem, on inimesed kelle oskused ja haridus ei sobi tööjõuturuga ja sild seda ei muuda.

13. Eeldatakse et Suure väina püsiühendus mõjutab positiivselt turismi. • Ilus uks ei ole ühtegi poodnikku rikkaks teinud...ikka see kaup mida seal poes pakutakse. • Olemasolev Saaremaa turismi infrastruktuur ei kanna välja suurenevat turistide voolu • Leisi õlletoober, Sky Plus suvepäevad väga halvad näited massiturismist, mis häirivad teravalt kohalikku elu – avaldavad negatiivset mõju kvaliteetturismile

14. Avaliku arvamuse uuringu tulemused näitasid, et Saare maakonna elanikest toetab püsiühenduse rajamist 85%, selle vastu on 9%. Kogu Eesti elanikkonna seas on püsiühenduse pooldajaid 69% ja vastaseid 13%. • Küsimustikku koostades on võimalik sinna sisse programmeerida ka vastus, mida soovitakse saada • Antud arvamust tuleb pidada kallutatud arvamuseks – enamus inimesi soovib lihtsalt paremat transpordiühendust ja selle leidmist.

15. praamijärjekorras vaja seista reedeti ja pühapäeviti. • Ootavad sõiduautodesse kiindunud mandril õppivad ja töötavad enamasti noored ja keskealised, “suvila” saarlased • Saaremaale jõudmisega reeglina kiire, sest koos sõitmisega on puhkuseks saadaval umbes 48 h (~14 h sellest magamiseks). • puhkama sõitnutel iga viies, püsiühenduse korral iga seitsmes ärkvel oldud minut liikumiseks mandri ja Saaremaa vahel. püsiühenduse loomine ei lahenda selle huvigrupi ajanappusest tingitud muret, ainult osaliselt leevendab seda.

16. Kuidas siis edasi? • Mitte taga nutta seda mida ei ole vaid kasutada ära oma erinevusi ning tugevusi (Püsiühendus ei ole päästnud nt. Kagu-Eesti maakondi virelemisest) • Peale Saaremaa on nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas sarnastes tingimustes saari, milledega on loodud laevaühendus ning millest osad annavad suured silmad ette

17. Põhjalas maailma üks efektiivsemaid praamiliiklusi • Summad millest räägitakse püsiühendusega seoses suured isegi kapitalimahukas laevanduses • Oletuslik ehitushind vähemalt 6 000 000 000 EEK-i, Saaremaa elanike arv 36 000 elaniku kohta ~170 000 EEK-i investeeringuvajadus, 4.5 aasta miinimumpalk tänases Eestis

18. Lühikese vahemaa tõttu ei määra ühenduse kiirust niivõrd mitte laevade kiirus vaid kogu süsteemi kiire toimimine (lossimine, pileti müük) • Broneerimissüsteem peaks võimaldama saarlastele eelisülesõitu • Suuremad kuid aeglasemad laevad kaubaveokitele • Kiiremad laevad sõiduautodele ja reisibussidele

19. Valmis ehitada tolmuvaba rannamaantee, logistilised skeemid, marsruudid erinevatele puhkajatele, hajutada inimesi, paika suurürituste kava, suund turistidele kes viibivad pikemaajaliselt, selleks muud transpordiühendused: lennuväli, sadamad • Turismi infrastruktuur korda • Toetada saarelisuse tingimustesse sobivat majandust (Kuressaares juba areneb jõudsalt elektroonikatööstus) ja koolitada sellealast tööjõudu

20. Niisiis esmalt tuleb jõuda kindlusele püsiühenduse projekti majanduslikus, sotsiaalses vajalikkuses, kui asuda kaaluma sellega kaasnevaid keskkonnamõjusid, sest ilmselge et püsiühenduse rajamisel on suured keskkonnamõjud • Keskkonnamõjusid palju: veevahetus Suures väinas, hüljeste poegimisalad, kalade kudemisalad, Suur Väin tähtis üleeuroopaline linnuhoiuala, samuti Natura ala.

21. Hoiatav näide inimtegevuse mõjust väina ökosüsteemile olemas • Tänavu 110. sünnipäeva tähistav tamm Väikses väinas Muhumaa ja Saaremaa vahel on oluliselt kahjustanud väina elustikku

22. Peale tammi konserveerimistöid toimib tamm mitte enam poolläbilaskva kilena nagu varem, vaid filtrina • Aasta-aastalt laieneb pilliroostike levikuala tammi ümbruses • Pilliroo kõdunemine vees tekitab hapnikuvaegust • Omal ajal planeeritud tammiavad jäeti viidates rahapuudusele ehitamata

23. Saaremaa püsiühenduse peetav diskussioon on varjutanud Väikese väina temaatika ning sellesse suhtutakse kui unustatud probleemi • Vastavalt EL vee raamdirektiivile tuleb enamuste pinnaveekogude puhul saavutada hea seisund (looduslähedane veeklass) hiljemalt 2015. aastaks

24. Riigi huvi nimetada Väike väin tugevasti muudetud veekoguks, mille puhul ei püüta saavutada looduslähedast seisundit • Maanteeamet on seisukohal, et maanteeliikluse seisukohalt olemasoleva kujul oleva väinatammiga probleeme ei ole ning kui siiski peetakse vajalikuks tammi ehitus avadega lõpetada, tuleb seda käsitleda kui keskkonnakaitselist probleemi ja vahendid selleks tuleb Keskkonnaministeeriumil leida. • Maanteeameti jaoks probleem silla puudumine Suures väinas