Puuetega inimeste hoolekanne ja sotsiaalnõustamine

1. Puuetega inimeste hoolekanne ja sotsiaalnõustamine Tiia Tiik, MA sotsiaaltöötaja 21.10. 2013 Tallinnas

2. Tallinna puuetega inimeste koda • TPIK kuiesindusorganisatsioon loodi 1997a. • eesmärgikson puuetegainimeste ja omaliikmesorganisatsioonidehuvidekaitsmine ja esindamineTallinnas • oleme katusorganisatsiooniks 22liikmesühinguleTallinnas, liikmeidühingutesligi 4500‏ • TPIK kuulub katuseorganisatsioonidesse: • Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIK) - 30 liitu + 16 koda • Eesti Mittetulundus- ja Sihtasutuaste Liit (EMSL) 109 liiget.

3. TPIK kuiesindusorganisatsioon 13 Nõmme Vaegkuuljate Selts 14 .Tallinna ja Harjumaa Kurtide Ühing 15. Tallinna ja Harjumaa Kutsehaigete Ühing 16. Sclerosis Multipleksi Tallinna Ühing 17. Tallinna Parkinsonihaiguse Selts 18. MTÜ Pimedate Töökeskus Hariner 19. Nõmme Puuetega Laste Vanemate Tugiühing 20. Tallinna Reumaühendus 21. Tallinna ja Harjumaa Vaegkuuljate Ühing 22. Põhja-Eesti Autismi Liit 1. Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühing 2. Tallinna Invaspordiühing 3. MTÜ Kohanemiskeskus Danko 4. Põhja-Eesti Pimedate Ühing 5. Põhja-Eesti Neeruhaigete Selts 6. Tugiühendus Võimalus 7. Liikumispuudega Laste Tugiühing 8. Tallinna Arengupuudega Inimeste Tugiühing 9. Tallinna Suhkruhaigete Selts 10. Tallinna Epilepsiaühendus 11. MTÜ Elulõng 12. Merimetsa Tugikeskus

4. tpik missioon ja visioon • TPIK missiooniks on puuetega inimeste ja oma liikmesorganisatsioonide huvide kaitsmine ja esindamine, koostöö edendamine avaliku, mittetulundus- ja erasektori vahel puuetega inimeste võrdsete võimaluste loomisel Tallinnas. • Visioon – aastaks 2016 on Tallinnas elavatele puuetega inimestele toimetulekuks vajalikud toetused ja teenused kvaliteetsed, vajaduspõhised, taskukohased ja kättesaadavad. Suurenenud on puuetega inimeste kodanikuteadlikkus ja osalus ühiskonnas. Paranenud on tallinlaste teadlikkus puuetega inimestest kui ühiskonna täisväärtuslikest liikmetest.

5. TPIK tegevussuunad • Puuetega inimestehuvidekaitsmine ja esindaminekohalikultasandil- aktiivnekoostöö Tallinna linnagapuuetegainimesteheaolu ja toimetulekuparandamisel. • Liikmesorganisatsioonidetoetamine- koolitused, nõustamine. • Informatsiooniedastamine ja esmatasandinõustamine- puuetegainimesedningavalikkus • Tallinna Puuetega InimesteTegevuskeskusehaldamine • Puuetega Inimestelesuunatudteenustepakkumine ja projektideläbiviimine

6. Informatsiooniedastamineja esmatasandinõustamine • Infopäevadekorraldamine • Veebileht www.tallinnakoda.ee • Meililistid • Infoteatmik „Abikspuudegainimesele“ • Infoleht „Kojaline“ • Invamess • Esmatasandinõustaminetelefoni, e-posti ja personaalsekohtumiseteel

7. ülevaade puuetega inimeste hetkeolukorrast • Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on maailmas keskmiselt 15% rahvastikust puudega • seisuga 01.01.2013 Eestis 137 710 inimest ehk 10,7% rahvastikust, sh eakaid 52%, tööealiseid 41,3% ja kuni 15-aastaseid lapsi 6,7%. • 1.01.13 elas Tallinnas 25 076 puudega inimese, mis moodustub 16,7% elanikest, aastast 2004 on Tallinnas puuetega inimeste kasv olnud 60% • Püsiva töövõimekaotusega inimesi on 103 262 inimest, kellest ei tööta 39,7% ehk 41 000 inimest

8. Sotsiaalhoolekande korraldus • Puuetega inimestele abi osutamisel on oluline roll täita nii riigil, maavalitsustel kui kohalikel omavalitsustel. • Riigi tasandil töötatakse välja poliitikad ja arengukavad, hoolekannet, tervishoidu, tööturgu jm valdkondi reguleerivad seadused ja rakendusaktid (arvestades sh rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi). • Sotsiaalteenuste pakkumisel lähtutakse sotsiaalhoolekande põhimõttetest, mille alusel on: • isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest; • abi andmise kohustus, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad; • isiku ja perekonna toimetuleku soodustamine.

9. Alusdokumendid ja õigusaktid • Eesti Vabariigi põhiseadus -§ 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. • Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. • Puuetega inimeste õiguste konventsioon - Eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõigi puuetega inimeste poolt ning edendada lugupidamist nende loomupärase väärikuse suhtes. Eesti Vabariigi president allkirjastas juba 2007. aastal ja riigikogu ratifitseeris 21. märtsil 2012.

10. Alusdokumendid ja õigusaktid • Sotsiaalhoolekande seadus • Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (lühend - PISTS) • Töövõime kaotuse protsendi määramise juhend • "Sotsiaalteenuste nõuded "Tallinna Linnavalitsuse 11.08.2010 korraldus nr 1215 • "Sotsiaalhoolekande korraldamise juhend" Tallinna Linnavalitsuse 18.04.2007 määrus nr 31 • Tallinna Linnavolikogu 18.09.1997 määrus nr 44 "Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti põhimääruse kinnitamine" • „Tallinna sotsiaalhoolekande arengukava 2012-2027“ Tallinna Linnavolikogu 08.03.2012 määrus number 7

11. Võrdsus ja mittediskrimineerimine • Võrdsus - kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ning neil on ilmadiskrimineerimiseta õigus võrdsele seadusest tulenevale kaitsele ja soodustusele. • Diskirkineerimine on seadusevastane eelistamine ja õiguste piiramine rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. • Võrdse kohtlemise seadus, vastu võetud 11.12.2008.

12. Puuetega inimesed ja faktid (1) • Eestis on määratud sügav puue 15 220, • raske puue 72 719 • ja keskmine puue 49 771 • 31,7% liikumispuudega • 23,4% liitpuudega • 22,2 % „muu puudega“, mille hulka loetakse haigused või tüsistused • psüühikahäiret esineb 15,7% ning • vähemal määral (kokku 7%) esineb vaimu- ja nägemispuuet, kuulmishäireid ning keele- ja kõnepuuet

13. Puuetega inimesed ja faktid (2) • Puuetega inimestel on ligi 2 korda suurem oht sattuda vaesusesse • pooled puuetega inimestest sõltuvad materiaalselt täielikult või osaliselt mõnest lähedasest inimestest • 92% puudega inimestest on kogenud terviseprobleemist tulenevaid piiranguid • 90% puuetega inimestest teeb puude tõttu mitmesuguseid lisakulutusi • 73% puuetega inimestest leiab, et tarvilikke teenuseid on liiga vähe või madala kvaliteediga • 66% puudega inimestest leiab, et neil pole abi kohta piisavalt informatsiooni

14. Puuetega inimesed ja faktid (3) • 59% puuetega täiskasvanutest kasutab abivahendeid igapäevaseks toimetulekuks. • 43% puuetega inimestest hindab oma tervist halvaks • 25% puudega laste peredest on kogenud probleeme haridusteenuste kättesaamisel või kasutamisel • 22% puudega lapse perest pidi keegi täielikult loobuma tööl käimisest puudega lapse abistamise tõttu • ainult 17% puuetega inimestest on kõrgharidus

15. Probleemid sotsiaalteenuste kättesaamisel • vähene teadlikkus pakutavast teenusest • madal teadlikkus õigusele teenuseid saada • keerukas asjaajamine teenuste taotlemisel • teenusele saamisel järjekorrad • teenust pakutakse liiga kaugel, ei ole vajalikke teenuseid (maapiirkondades) • teenuse maksumus ja omaosalus on liiga kõrge • ei ole transporti asjaajamiseks, teenuse kasutamiseks • ei saa töölt puududa, et teenuseid kasutada.

16. Sotsiaalnõustamine puuetega inimestele ja nende pereliikmetele • Sotsiaalnõustamise teenuse eesmärk: • ennetada sotsiaalseid probleeme ja abistada puuetega inimesi ja nende pereliikmeid sotsiaalvaldkonda puudutavates küsimustes • Teenust rahastab 2013.aastast Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet. • 2010 – 2012 rahastas Euroopa Sotsiaalfond projekti "Tööotsijatööriistakast - abikspuuetegainimestele ja puuetegalastevanematele" – sotsiaalnõustamine eesti ja vene keeles.

17. Sotsiaalnõustamine puuetega inimestele (2) • Sotsiaaltöötaja poole saab pöörduda: • töövõimetuspensioni ja puude raskusastme taotlemisel, • teenuste (transport, rehabilitatsioon, tööhõive, haridus jmt) kasutamisel, • toetuste ja soodustuste taotlemisel, • abivahendite taotlemisel, • hooldaja ja eestkoste määramisel, • sotsiaalabi saamisel ja eluasemega seotud probleemide korral jne. • Teenus on tasuta ja osutatakse nii eesti kui vene keeles.

18. Sotsiaalnõustamine puuetega inimestele (3) • Puuetega inimeste õigused ja kohustused; • Sotsiaalkaitse - töövõimetuspensioni ja puude raskusastme taotlemine, vaiete koostamine; • Tööhõive, ja tööturuteenused; • Riiklikud ja kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenused ja toetused; • Soodustused ühistranspordis; • Abivahendite soetamine, sh auto ostmine; • Hooldaja ja eestkoste määramine; • Sotsiaalabi saamine.

19. Näiteid klientide pöördumistest • Millised on minu õigused ja kohustused? • Kui kaua saan haigushüvitist? • Kes võib olla minu hooldajaks? • Kuhu pöörduda, et saada rohkem teada oma haigusest (nt epilepsia, diabeet, psüühikahäire)? • Miks mulle ei anta toetusi, kui ma ei suuda maksta tagasi kodulaenu? • Kui ma taotlen invataksot, kas siis võetakse puude toetus ja pension ära? • Kuidas täiskasvanud inimesel piirata teovõimet? Mis on eestkoste? • Kas mul on õigus töötuskindlustusele? • Kuidas saada invaparkimiskaarti?

20. Statistikat • Sotsiaalnõustamise teenusese kasutamine: 2010 – 27 ja kohale ei tulnud 5 2011 – 39 ja kohale ei tulnud 4 2012 – 45 ja kohale ei tulnud 12 2013 – 34 ja kohale ei tulnud 13 • Kokku on registreerunud 180 inimest, nõustamist on saanud 145 inimest (sh paar inimest korduvalt) ja kohale ei ilmunud 34 inimest, st 19%. • Abiks on koostöö, läbirääkimisoskus, teadmiste pidev täiendamine ja seaduste tundmine.

21. RIIKLIKUD TOETUSED JA TEENUSED (1) • Puude raskusastme tuvastamine – toimub ekspertiisi alusel, tähtajaga 6 kuud kuni 5 aastat • Töövõimetuspensioni määramine – töövõimekaotuse tuvastamine. Määratakse osaline (40-90%) või täielik töövõimetus (100%). Inimene saab invaliidsuspensioni ja haigekassa kindlustuse • Sotsiaaltoetused puuetega inimestele – puudegalapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus, töötamistoetus, rehabilitatsioonitoetus, täienduskoolitustoetus.

22. RIIKLIKUD TOETUSED JA TEENUSED (2) • Sotsiaalteenused: • rehabilitatsiooniteenus • rehabilitatsiooniteenust osutatakse rehabilitatsiooniplaani alusel. • erihoolekandeteenused psüühilise erivajadusega inimestele (igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus, toetatud elamise teenus, kogukonnas elamise teenus, ööpäevaringne erihooldusteenus. • Teenuste ja toetuste taotlemine Põhja Pensioniameti Tallinna büroost Pronksi 12.

23. Tervishoiuteenused ja hüvitised • üldarstiabi, • vältimatu abi, • kiirabi, • eriarstiabi (sh taastusravi) • õendusabi. • hooldusravi. • Töövõimetuspensionäridel on õigus saada töötamise korral haigushüvitised ajutise töövõimetuse, kutsehaigestumine, tööõnnetuse korral.

24. Tööturuteenused • Teenuseid osutab Töötukassa. Oluline on haridus, eesti keele oskus ja sissetulek, kogemus ja motivatsioon tööd otsida ja töötada. • Teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja –toetustest, • Töövahendus • Tööturukoolitus • Karjäärinõustamine • Tööpraktika • Avalik töö • Tööharjutus • Palgatoetus • Ettevõtluse alustamise toetus.

25. Tööturuteenused puuetega inimestele • Puudega inimene on see, kellel on määratud puue või kes on tunnistatud osaliselt või täielikult töövõimetuks. Lisaks ka töötud ja töötavad inimesi, kellel pikaajaline tervisehäire takistab töölesaamist või töötamist. Kõigi teenuste vajadust hindab juhtumikorraldaja, kaasates vajadusel eksperte. • Tööturuteenused:1. Tööruumide- ja vahendite kohandamine2. Töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine3. Tugiisikuga töötamine4. Abistamine tööintervjuul5. Hooldusteenus tööturuteenusel osalemise ajal või tööle asumisel.

26. toetused puuetega inimestele tallinnas (1) • Perekonna sissetulekust sõltuvad toetused: • toimetulekutoetus, • hooldaja toetus, • lapsehoiu-teenuse hüvitamine, • pensionilisa maksmine, • puudega lapse toetus, • vajaduspõhine peretoetus, • korteri kohandamise toetus, • jne. Loe lisaks www.tallinnakoda.ee > abiks puudega inimesele > infomaterjalid, statistika jne

27. toetused puuetega inimestele tallinnas (2) 1. Sissetulekust sõltuvate toetuste maksimaalmäärad isiku kohta kalendriaastas on järgmised: • laps (alla 18aastane isik ja üldharidus- või kutseõppeasutuse kuni 19aastane (kaasa arvatud) õpilane) 350 eurot; • toimetulekutoetust saava pere laste kooliminekutoetus 32 eurot; • paljulapselise pere laste toetus Eesti Vabariigi aastapäevaks 39 eurot; • tööealine isik 250 eurot; • isik, kes on riikliku pensionikindlustuse seaduse mõistes vanaduspensioniealine 250 eurot.

28. toetused puuetega inimestele tallinnas (3) 2. Universaaltoetused • sünnitoetus 320 eurot; • mitmike sünnitoetus 6 392 eurot; • esmakordselt kooli mineva lapse toetus 320 eurot; • puudega lapse toetus 76.70 eurot; • ellusuunamise toetus 320 eurot; • pensionilisa, sh toetus 76.70 eurot ja soodustused 52 eurot.

29. Sotsiaalteenused puuetega inimestele Tallinnas • Eelduseks on Tallinna linna sissekirjutus, lisanduvad muud nõuded nt puue, reh.plaan jmt • Isikliku abistaja teenus • Hooldusteenus • Sotsiaalnõustamisteenus • Sotsiaaltransporditeenus (invatransport) • Tugiisikuteenus • Proteeside, ortopeediliste ja muude abivahendite andmine – KOVist abivahendikaart, siis abivahendifirmad • Eluasemeteenused • jne

30. SOODUSTUSED ABIVAHENDITE OSTMISEL • Abivahendi taotlemine – pöördu elukohajärgsesse sotsiaalhoolekande osakonda, kus arstitõendi alusel väljastatakse isikliku abivahendi kaart. • Tehniliste abivahendite kasutamise vajaduse määrab: • tehniliste väikeabivahendite korral perearst või eriarst; • keeruliste tehniliste abivahendite korral eriarst või rehabilitatsiooniasutus. • Abivahendite firmade nimekirja leiab teatmikust “Abiks puudega inimesele 2013”

31. Ühistransport Eestis • Ühistranspordiseadus. Vastu võetud 26.01.2000. Viimati muudetud 01.09.2013. • § 27.  Tasuta sõit riigisisesel liiniveol Riigisisesel liinil (kaasa arvatud kommertsliin) raudtee-, maantee- ja veeliikluses on vedaja kohustatud tasuta vedama: 1) eelkooliealisi lapsi; 2) puudega lapsi, sügava puudega 16-aastaseid ja vanemaid isikuid ning sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või nägemispuudega isikut saatvat juhtkoera.

32. Sõidusoodustused Tallinnas (1) • Tasuta ühistransport: • Tallinlased, õpilased (kuni 19 aastased k.a) ning 65-aastased ja vanemad isikud (reg elukoht Eesti Vabariik) saavad  sõita Tallinna ühistranspordis tasuta. • Tasuta sõidu õigust tõendavad dokumendid: • valideeritud isikustatud Ühiskaart, kui isiku elukoht on rahvastikuregistris Tallinn või • SKA poolt väljastatud puuet tõendav dokument – pensionitunnistus, puude otsus; • puudega isiku saatjalt valideerimist ei nõuta, kui puudega isikul on kaasas SKA poolt väljastatud puuet tõendav dokument.

33. Sõidusoodustused tallinnas (2) • 65‑aastasel ja vanemal isikul - valideeritud Ühiskaart või Eesti Vabariigis väljastatud isikut tõendav dokument • õpilasel (kuni 19 aastased k.a) - valideeritud isikustatud Ühiskaart (kuulumisel EHIS andmebaasi) või valideeritud Eesti Vabariigis väljastatud õpilaspilet • Kui isik registreerib end aadressil, mis ei asu Tallinnas, muutub sõidusoodustus kehtetuks. • Maksta saab ühiskaardiga, millele on raha laetud või ostes pileti bussijuhilt. • Sõiduplaanid: www.tallinn.ee kodulehelt -

34. Parkimiskaart • Liiklusseadus§ 68. Liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi eriõigused ja kaarti väljastatakse: 1) tööealisele puudega isikule Sotsiaalkindlustusameti väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus; 2) lapsele ja pensioniealisele puudega isikule Sotsiaalkindlustusameti väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsus ning pere- või eriarsti teatise alusel; 3) ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekaldega isikule pere- või eriarsti väljastatud teatise alusel. • Parkimiskaarti inimesele väljastab KOV.

35. Tabel 1. Püsiva töövõimekaotusega isikute tööga hõivatus • (2012 – 88 210, 2013 – 103 262) , keskmine pensioni suurus 160 eurot, 100% - 260 eurot.

36. Reform (1) • Seaduse eelnõu „Töövõimetuspensioni skeemi ümberkorraldamiseks ja töövõime toetamise süsteemi loomiseks.“ • Reformi eesmärk on aidata tööealisi tervisekahjustusega inimesi töö leidmisel ja tööl hoidmisel, suurendada nende tööhõivet ning tagada tervikuna töövõime toetamise süsteemi rahaline jätkusuutlikkus. • Töövõime hindamise metoodika viiakse uutele alustele. • Töövõimetuse protsentide määramise asemel hinnatakse, kas inimene on a) töövõimeline, b) osaliselt töövõimeline või c) inimesel töövõime puudub.

37. Reform (2) • Uue süsteemi põhimõtted on järgmised: • tervisekahjustusega tööealist inimest tuleb tööturul hoida, töötada on võimalik ka vähenenud töövõimega; • inimene peab oma käitumisega terviseriske ennetama ning olema valmis osalema meetmetes, mis aitavad tal tööle tagasi pöörduda; • tööandjad peavad rakendama tegevusi töökeskkonna parandamiseks ning looma võimalused tervisekahjustusega inimese töötamise soodustamiseks; • riik peab toetama nende põhimõtete elluviimist. • Üleminekuperiood – SKA asemel hakkab töötukassa maksma töötamisetoetust, alates 1. juulist 2015 kestusega 5,5 aastat.

38. Uue süsteemi põhimõtted • tervisekahjustusega tööealist inimest tuleb tööturul hoida, töötada on võimalik ka vähenenud töövõimega; • inimene peab oma käitumisega terviseriske ennetama ning olema valmis osalema meetmetes, mis aitavad tal tööle tagasi pöörduda või olemasolevat tööd jätkata; • tööandjad peavad rakendama tegevusi töökeskkonna parandamiseks ning looma võimalused terviseprobleemidega inimese töötamise soodustamiseks; • riik peab toetama nende põhimõtete elluviimist.

39. Arenguvajadus – mis see on? • Sotsiaaltöötaja on kõrgharidusega spetsialist! • Koostöö, arenguvõimalused, huvi, teadmiste täiendamine, praktikantide juhendamine! • Spetsialiseerumise vajadus – lapsed, töötud, eakad, toimetulekuraskustes inimesed, puuetega inimesed, kodutud, kriminaalhooldus, vanglas jne • KOV, sotsiaalministeerium, pensioniamet jne • Töötukassa ja juhtumikorraldus • Haiglad ja esmatasandinõustamine (nt trauma, puudega lapse sünd jne) • Rehabilitatsiooniasutused, teenusteosutajad, projektide elluviijad • lasteaiad, koolid, noortekesused • Puuetega inimeste MTÜd ja vabatahtlik töö

40. Tulge meile külla! Tallinna Puuetega Inimeste Koda Endla 59, 10615 Tallinn Telefon: 655 4160 E-post: tiia@tallinnakoda.ee www.tallinnakoda.ee