SlideServe
Menu
Préférences
© SlideServe · v2026

Lauseliikmed

heinz avatar
9 diapositives · 1.6K Views · Sep 18, 2014

Lauseliikmed. Kasutamiseks 8. klassi emakeeletundides Triinu Pappel Eve Jakobson Juhendaja: Tiia Niggulis Viimsi Keskkool 2002. Öeldis. Öeldis on lauseliige, mis väljendab tegevust ja sisaldab alati tegusõna pöördelist vormi. Õpetaja: “Ants lahkus. ” Mari: "Ants on lahkunud. ”

Lauseliikmed - slide 1
01 / 9Lauseliikmed
1 / 17

Télécharger la présentation

Lauseliikmed
Une image / un lien ci-dessous est fourni (tel quel) pour télécharger la présentation

Politique de téléchargement : le contenu du site vous est fourni TEL QUEL pour votre information et votre usage personnel ; il ne peut être vendu, concédé sous licence ni partagé sur d’autres sites sans l’accord de son auteur.Le contenu vous est fourni TEL QUEL, pour votre information et votre usage personnel uniquement. Téléchargez la présentation en cliquant sur ce lien. Lors du téléchargement, si vous ne parvenez pas à télécharger une présentation, l’éditeur a peut-être supprimé le fichier de son serveur.Pendant le téléchargement, si vous ne parvenez pas à obtenir une présentation, le fichier a peut-être été supprimé par l’éditeur.

F I N

Plus de contenu associé

Transcription de la présentation
  1. Lauseliikmed Kasutamiseks 8. klassi emakeeletundides Triinu PappelEve Jakobson Juhendaja: Tiia Niggulis Viimsi Keskkool 2002

  2. Öeldis • Öeldis on lauseliige, mis väljendab tegevust ja sisaldab alati tegusõna pöördelist vormi. • Õpetaja: “Ants lahkus.” • Mari: "Ants on lahkunud.” • Anu: “Ants hakkas minema.” • Anne: “Ants laskis jalga.”

  3. Öeldiseks võib olla: • Lihttegusõna, eitav kõne: • jookseb, pole teinud, oli kuulnud, ära tule; • Liittegusõna - mingi sõna(tüve) ja tegusõna püsiühend, mille osasid ei saa lahutada ega teineteise suhtes ümber paigutada: • alahindame • Ühendtegusõna, mis koosneb määrsõnast ja tegusõnast: • mõtleb ette, pane kokku.

  4. Öeldiseks võib olla: • Väljendtegusõna, mis koosneb käänd- ja tegusõnast ja väljendab ülekantud tähendust: • õppis pähe, laskis jalga • Tegusõna pöördelise ja käändelise vormi ühend: • tuleb lugeda, hakkas sadama, näib lahkuvat.

  5. Alus • Alus on lauseliige, mis väljendab tegijat. Üldjuhul vastab küsimusele kes? või mis? • Mati kaevas auku. • Kui aluse juurde kuulub täiend, siis on kogu fraas aluseks. • Esimeses reas istus vihase näoga mees. • Kui tegusõna on umbisikulises tegumoes, siis lauses alust pole. • Haigele anti rohtu.

  6. Sihitis • Sihitis on lauseliige, mis märgib lauses osalist, kellele või millele tegevus suundub. • Sihitiseks on nimisõna, mis vastab küsimusele kes?, mis?, kelle?, mille?, keda?, mida? • Mart, palun ava aken! • Mart avab akna. • Mart külastab oma vanu häid sõpru.

  7. Määrus • Määrus on lauseliige, mis märgib lauses • asjaolu (tegevuse aeg, koht, viis jms) • Eilehommikul nägin esimesi kuldnokki. • Äsja oli ta siin. • Suure rutuga mindi laiali. • Mati võitles visalt. • osalist, kes on tegevusega kaudsemalt seotud. • Mann mängib Matiga. • Uudist räägiti kõigile majaelanikele.

  8. Praktiline ülesanne nr 1 • Töölehel nr 1 määra lauseliikmed ja kopeeri need tabelis vastavatele kohtadele. Iga lause jaoks on tabelis eraldi rida.

  9. Praktiline ülesanne nr 2 • Töölehel nr 2 moodusta iga tabeli rea järgi eraldi lause. Iga lause aluseks võta sõnaühend veerust “alus”, öeldiseks veerust “öeldis” jne.