1 / 49

PARASVÖÖTME METSAD 8.kl.

PARASVÖÖTME METSAD 8.kl. MAIGI ASTOK. LOODUSVÖÖNDITE LEVIK. METSAVÖÖNDI PAIKNEMINE. Suurima levikuga vöönd. Põhjapoolkeral paiknevad tervikliku vööndina, lõunas katkendlik Piirnevad põhjas metsatundraga ja lõunas rohtlatega. PARASVÖÖTME METSADJAGUNEVAD KOLMEKS.

hinda
Télécharger la présentation

PARASVÖÖTME METSAD 8.kl.

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. PARASVÖÖTME METSAD8.kl. MAIGI ASTOK Maigi Astok

  2. LOODUSVÖÖNDITE LEVIK Maigi Astok

  3. METSAVÖÖNDI PAIKNEMINE • Suurima levikuga vöönd. • Põhjapoolkeral paiknevad tervikliku vööndina, lõunas katkendlik • Piirnevad põhjas metsatundraga ja lõunas rohtlatega Maigi Astok

  4. PARASVÖÖTME METSADJAGUNEVAD KOLMEKS • OKASMETS /TAIGA/ terviklik vöönd, kõige ulatuslikum • SEGAMETS üleminekuvöönd • LEHTMETSkõige enam hävitatud Maigi Astok

  5. KLIIMA: • Parasvöötme kliima muutub soojemaks lehtmetsade alal • Parasvöötme õhumass • 4 aastaaega • sademeid 500- 1000 mm • suhteliselt nõrgemad tuuled • talv –5° kuni -20° (esineb ka -30° ja rohkem Verhojansk -71° Oimjakon) • suvi +10° kuni +25° Maigi Astok

  6. SISEVEED • Palju jõgesid ja järvi Laadoga, Äänisjärv, Baikal, Suur Karujärv, Suur Orjajärv, ja Suur järvistu- Ülemjärv, Huron, Mishigan, Erie, Ontario. Mississippi, Ob, Jenissei ja Angara, Leena, Amuur, • Palju soid • Miks on palju? a) auramine väiksem kui sademete hulk b) reljeef suhteliselt tasane Maigi Astok

  7. MULLAD • OKASMETS- LEETMULD (igikeltsa põhjapoolses osas) väheviljakad • SEGAMETS- KAMARLEETMULDkeskmiselt viljakad • LEHTMETS- METSAPRUUNMULDviljakad Maigi Astok

  8. LEETMULD PRUUNMULD Maigi Astok

  9. OKASMETSAD • Kõige suurema pindalaga loodusvöönd • Katkematu riba Alaskast- Labradorini ja Skandinaaviast-Ohhoota mereni • Kliima külm • Muld väheviljakas ja soostunud • Asustus hõre Maigi Astok

  10. Okaspuude kohastumine kliimaga: Maigi Astok

  11. SEGAMETSAD • Suure-Järvistu ümbrus, Läänemere ja Vaikse ookeani rannik • Kliima keskmine • Mullad keskmise viljakusega Maigi Astok

  12. LEHTMETSAD • Mississippi keskjooks, P.-Am. idarannik, Euroopas Atlandi ookeanist Uuraliteni • Kliima kõige pehmem • Muld viljakas • Seetõttu kõige rohkem hävitatud ja tiheda asustusega Maigi Astok

  13. TUMETAIGA Varjuline, pime ja paks mets Kliima mereline –soojem ja niiskem Mullad viljakamad Kuusk, nulg, tsuuga, seedermänd HELETAIGA Valgusrikas - hõredad metsad Kliima mandriline- külm ja kuiv Mullad väheviljakad (liivane, soine, igikelts) Mänd, lehis Maigi Astok

  14. LEETUMINE- lagundatud toitained uhutakse rohkete sademete poolt sügavale. Kujuneb hele väljauhtehorisont ja alumine sisseuhtehorisont Maigi Astok

  15. INIMTEGEVUS • Paberi- tselluloositööstus • Metsatööstus, palgiparvetamine • Teraviljakasvatus ja loomakasvatus • Maavarade kaevandamine ja töötlemine: kivi-ja pruunsüsi, Fe, nafta, gaas, Al, Zn, Cu, Ni, Sn • Karusloomade küttimine, kalapüük Maigi Astok

  16. KESKKONNAPROBLEEMID • ÕHUSAASTE SUURLINNADES • VEEKOGUDE REOSTUS • VEEVARUDE NAPPUS • METSATULEKAHJUD • TÖÖSTUSJÄÄTMED Maigi Astok

  17. TAIGA ALASKAL Maigi Astok

  18. LEHISED Maigi Astok

  19. EBATSUUGA Maigi Astok

  20. MÄND Maigi Astok

  21. TSUUGA Maigi Astok

  22. TULBIPUU Maigi Astok

  23. PÖÖK KASK TAMM Maigi Astok

  24. HIINA SIDRUNVÄÄNDIK Maigi Astok

  25. AMUURI KORGIPUU Maigi Astok

  26. MANDŽUURIA PÄHKLIPUU Maigi Astok

  27. AMUURI VIINAPUU Maigi Astok

  28. METSSIGA Maigi Astok

  29. Maigi Astok

  30. PÕDER Maigi Astok

  31. HALLHUNT Maigi Astok

  32. REBANE Maigi Astok

  33. JÄNES Maigi Astok

  34. ILVES Maigi Astok

  35. METSNUGIS Maigi Astok

  36. PRUUNKARU Maigi Astok

  37. AHM e. KALJUKASS Maigi Astok

  38. KOBRAS Maigi Astok

  39. METSIS TEDREMÄNG Maigi Astok

  40. RÄHN Maigi Astok

  41. SKUNK VÖÖTORAV Maigi Astok

  42. PESUKARU Maigi Astok

  43. VAPITI Maigi Astok

  44. KAELUSKARU Maigi Astok

  45. USSUURI TIIGER Maigi Astok

  46. KOKKUVÕTE: OKASMETSAD • Suurima levilaga loodusvöönd Põhja Ameerikas ja Euraasias • Parasvöötme mandriline kliima (aastane t° amplituud suur, sademeid piisavalt) • Tihe sisevetevõrgustik • Väheviljakad leetmullad • Kuusk, harilik mänd Euroopas; seedermänd, lehis Aasis; nulg, tsuuga, ebatsuuga P.-Ameerika; • Rikkalik loomastik (pruunkaru, põder, ilves, ahm, kobras, valgejänes) • Hõre inimasustus, metsatööstus, maavarade kaevandamine • Keskkonnaprobleemideks on õhusaaste ja veekogude reostumine, samuti tööstusjäätmed Maigi Astok

  47. SEGAMETSAD • Levivad peamiselt Euroopas Läänemere ümbruses, Põhja Ameerikas Suure Järvistu ümbruses • Parasvöötme mereline kliima (suvi soe, talv jahe, sademeid piisavalt) • Kamar-leetmullad • Taimedest kuusk, kask, pärn haab; Kaug-Idas amuuri korgipuu, korea seedermänd, amuuri pärn jne. • Loomadest metskits, hirv, halljänes, skunk, vöötorav, ussuuri tiiger jne. • Asustus tihe, kultuur- ja tööstusmaastikud, linnad, maavarade kaevandamine • Keskkonnaprobleemideks on õhusaaste ja veekogude reostumine Maigi Astok

  48. LEHTMETSAD • Levivad peamiselt Euroopa keskosas, Põhja Ameerika idarannikul ja Mississippi keskjooksul • Parasvöötme mereline kliima (talv jahe, suvi soe, sademeid 500-1000 mm, kohati rohkem) • Viljakad metsapruunmullad • Taimedest kask, paju, jalakas, vaher, pöök, tulbipuu, suhkruvaher jne. • Loomadest metskits, nugis, hirv, kobras; skunk, vapiti, pesukaru Põhja Ameerikas jne. • Tihe asustus, kultuur- ja tööstusmaastikud, linnad • Keskkonnaprobleemideks on õhusaaste ja veekogude reostumine, tööstusjäätmed Maigi Astok

  49. Kasutatud materjalid • http://www.fk.ut.ee/elsee/est/ee_57_world-biomes_index.html • www.elisanet.fi/jonna_lahtinen/Kuvia.htm • fotosilm.pri.ee/?s=17&j=27 • L.K.Pihlak A. Tõnisson Geograafia põhikoolile. Maailma loodus-ja ühiskonnageograafia • http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/metskits2.htm Maigi Astok

More Related