1 / 19

Metsandusliku ühistegevuse  toetus- mehhanismid

Metsandusliku ühistegevuse  toetus- mehhanismid. Jaanus Aun SA Erametsakeskus. Toetamise vajadus ehk miks erametsad on tähtsad. Erametsade rollid:. Mitte ainult majanduslikud eesmärgid!. Eesti metsad kui loodusliku mitmekesisuse loojad. Kuidas metsaomanikke teatud suunas mõjutada?.

aulani
Télécharger la présentation

Metsandusliku ühistegevuse  toetus- mehhanismid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Metsandusliku ühistegevuse  toetus-mehhanismid Jaanus Aun SA Erametsakeskus

  2. Toetamise vajadus ehk miks erametsad on tähtsad Erametsade rollid:

  3. Mitte ainult majanduslikud eesmärgid! Eesti metsad kui loodusliku mitmekesisuse loojad

  4. Kuidas metsaomanikke teatud suunas mõjutada? Metsaomanike mõjutamise poliitika

  5. Tugisüsteem Erametsa-keskus Erametsaliit Keskühistu Eramets Metsa Hoiu-Laenuühistu Metsaühistud Metsaomanikud

  6. Metsaühistu Omanik võiks metsaühistult saada: • Metsanduslikku üldinfot • Nõuannet • Toetuste vahendamist • Seltskondlikku kooskäimist • Metsakasvatustööde organiseerimist • Abi puidu müügil

  7. Metsaühistud Eestis Kokku ca 40, kasv toimunud nii liikmete kui metsamaa osas

  8. Metsaühistud Eestis Kokku ca 40, kasv toimunud nii liikmete kui metsamaa osas

  9. Kuidas naabritega võrdluses paistame • Soomes on keskmise ühistu kohta metsamaad ca 25 korda rohkem ja metsaomanikke 40 korda rohkem kui Eestis. Rootsis on üldse ainult 5 metsaühistut … • Kas meie ühistud on finantsiliselt jätkusuutlikud?

  10. Metsaühistud – kelle rahal püsitakse? • AS Ernst&Young poolt 2009 a. tehtud ülevaade näitas, et ca 80 % ühistute finantsidest on riigi toetus. Väiksem osakaal on majandustegevusel ja liikmemaksudel. • Seega ühistud on riigi poolt ülalpeetavad. See aga ei taga sõltumatust ja jätkusuutlikkust. • Kardetavasti on täielikule omafinantseerimisele jõudmine väga pikk tee, lähiaastate eesmärk võiks olla: muutuda riigi poolt ülalpeetavast riigi poolt toetatavaks.

  11. Kuidas metsaühistu võiks raha teenida? Raha metsanduses liigub puidumüügi ja puidu töötlemise juures. Ühistu kui tööstusettevõtte omanik ei kõla väga realistlikult, küll võiks ühistutel olla koht puidu müügi korraldamise juures. Ühistu saab teenida vahendustasu nii raieõiguse kui metsamaterjali müügi korraldamiselt.

  12. Kuidas metsaühistu rahateenimine võiks aidata metsaomanikku Majanduskoostöö projekti raames müüdi ühistute vahendusel perioodil 15.09.08 – 15.04.10 ca 120 000 tm puitu • Oksjoni korras müüdud raieõigustel kasvas müügihind võrreldes alghinnaga keskmiselt 17,8 kr/tm, mis metsaomanikele andis keskmiselt langi kohta 17,5 tuh. kr lisatulu (ainult positiivsete müügitulemustega lankidel hinnatõus 49,2 kr/tm) • Keskühistu Eramets poolt kevadel Pärnu sadamast puidu ekspordi käivitamisel olid teised kokkuostjad koheselt sunnitud hindu tõstma EHK: mahuefektist ja ostjate konkureerimise soodustamisest tekib HINNAVÕIT

  13. Kuidas metsaühistu rahateenimine võiks aidata metsaomanikku Metsaühistu abil puidu müümine saab tagada usaldusväärse tehingu, sest: • Ühistu poolt tegeleb asjaga puidumüügi spetsiifikat tundev professionaal • Metsaomanikul on ühistu liikmena kontroll ühistu üle – ühistu ei saa metsaomanikku petta

  14. Reaalne rahaallikas praegu Tänasel päeval elame toetuste maailmas. Erametsakeskuse poolt 2010.a. ühistutele eelarves: • Ühistute toetus 4,25 milj. kr • Tugiisiku toetus 4,8 milj .kr Lisaks muud fondid: LEADER, PRIA, KIK jne. Seega: ühistute rahakott ei ole tühi.

  15. Ühistu ja metsaomanik – osapoolte võrdsus Kuna avaliku sektori rahaga ühistute tegevust toetatakse, on metsaomanikul õigustatud ootus saada ühistult head teenust! Aga – mõistma peab, et ühistu ei arene ilma metsaomaniku panuseta. Põhjamaade suurühistutes on üheks keskseks põhimõtteks metsaomaniku puidumüügi kohustus oma ühistu kaudu!

  16. Ühistu ja riik Kui riik paneb kuskile maksumaksja raha, soovib ta näha teatud tulemusi. Ühistuline süsteem peab aitama kaasa erametsade paremale majandamisele – metsaressurss peab olema kasutuses, heaperemehelikus kasutuses.

  17. Kas avaliku sektori tugi tulevikus säilib? Riigi poolt valmisolek tõenäoliselt eksisteerib, aga oodatakse ka selgeid tulemusi. Metsanduse arengukava kuni 2020 eelnõu: Tõhustada ja toetada erametsade majandamist erainitsiatiivil baseeruva jätkusuutliku ühistulise tugisüsteemi kaudu

  18. Kokkuvõtteks Euroopa kogemused räägivad metsandusliku ühistegevuse võimalikkusest. Aga … edu ei tule, kui riik ei aita ja edu ei tule, kui metsaomanikud ise ei taha. Millegi saamine tähendab alati ka omapoolset panustamist!

More Related