1 / 18

Rannaroostike kaugseire keskmise ruumilise lahutusega satelliidipiltidelt

Rannaroostike kaugseire keskmise ruumilise lahutusega satelliidipiltidelt. Liis Kuresoo Eesti Maaülikool Seirefoorum 2012. Landsat seeria satelliidid. Sisukokkuvõte. Materjal – keskmise ruumilise lahutusega satelliidipildid (peamiselt Landsat )

howe
Télécharger la présentation

Rannaroostike kaugseire keskmise ruumilise lahutusega satelliidipiltidelt

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Rannaroostike kaugseire keskmise ruumilise lahutusega satelliidipiltidelt Liis Kuresoo Eesti Maaülikool Seirefoorum 2012

  2. Landsatseeria satelliidid

  3. Sisukokkuvõte • Materjal – keskmise ruumilise lahutusega satelliidipildid (peamiselt Landsat) • Metoodika – roostike erisuspiiri leidmine kaugseireandmetest • Tulemused – roostike laienemine Võrtsjärvel ja rannikul

  4. Landsat seeria satelliidid • Kokku 7 satelliiti erinevate sensoritega - MultispectralScanner (MSS), ThematicMapper (TM) ja EnhanchedThematicMapperPlus (ETM +) • Landsat 1 saadeti orbiidile 1972 • Landsat 7 kogub andmeid tänaseni, kuid suudab pildistada alates 2003 a. 75% pildiväljast, Landsat 5 lõpetas pildistamise 2011. a

  5. Landsati eelised • Vabavara – pildid allalaetavad andmebaasis http://glovis.usgs.gov/ • Võimalik koostada pikki aegridu – TM sensori pildid pärinevad aastast 1984, Landsati ajalugu algab 1972. aastast.

  6. Roostike kaugseirel kasutatavatest satelliidipiltidest lähemalt • Satelliitide 4, 5 ja 7 pildid (sensorid TM ja ETM+), lisaks SPOT, Aster • Lahutusvõime (TM ja ETM+): 30m maapinnal • Spektraalkanalid: TM – 7 kanlit, ETM+ 8 kanalit (nähtav spektripiirkond, infrapunapiirkonnad ja ETM+ pankromaatne kanal (15 m pikslisuurusega)). • Ülelend ca 10 päeva tagant • Salvestavad kogu info • Roostike kaardistamiseks kasutatakse suve teise poole pilte.

  7. Metoodika Roostike kaardistamiseks arvutatakse kõikidele pikslitele NDVI väärtused, mis varieeruvad vahemikus 1 kuni -1, kusjuures positiivsed väärtused tähistavad taimkattega alasid ning negatiivsed taimkatteta alasid

  8. .

  9. Eristuspiiri leidmine Allikas: Liira, J. Peterson, U. 2011. Kahe seisundi mõõtmisel moodustunud bimodaalse ühisjaotuse klassifitseerimine. Eesti Statistikaseltsi teabevihik

  10. Pikslite NDVI väärtuste jaotus 31. mail 2005. a. pildil. Bimodaalne jaotus ei ole veel välja kujunenud. Pikslite NDVI väärtuste jaotus 9. augustil 2007. a. pildistatud pildil. NDVI väärtuste jaotus on bimodaalne.

  11. Tulemused FM Kartta pildid 1997. a. spetsiaalselt Võrtsjärve kõrgema taimetiku pildistamiseks tehtud aerofoto. Rohelise punktiirjoonega on märgitud Landsati piltidelt klassifitseeritud roostik.

  12. Võrtsjärve rannavööndi suurtaimestiku satelliidipiltidelt klassifitseeritud aegrida. Tühjad kastid käsitlevad suurtaimestikku koos Võrtsjärve lõunaosaga, mustad kastid lõunaosata. Allikas: Eesti Keskkonnaseire alamprogramm “Eesti maastike kaugseire” 2011. a. aruanne. Tartu Observatoorium

  13. Roostikupiir aastatel 1986, 1997 ja 2009. Allikas: Kuresoo, L. 2010. Võrtsjärve rannaroostike dünaamika kaugseireandmetest. Magistritöö. Eesti Maaülikool

  14. Mereranna roostikud Allikas: Eesti Keskkonnaseire alamprogramm “Eesti maastike kaugseire” 2011. a. aruanne. Tartu Observatoorium

  15. Kokkuvõtteks • Roostike aegridade uurimiseks ei ole kaugseirele alternatiivi – pole võimalik teha tagasiulatuvaid mõõtmisi • Põhikaardistamiseks ja muuks otstarbeks tehtud suurema lahutusega aerofotod (k.a. Maaameti aerofotod) ei pruugi olla tehtud õiges ajavahemikus ning nende abil ei ole võimalik koostada samaväärseid aegridu.

More Related