Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Šveitsi Vabaühenduste Fond

1. Kodanikuühiskonna Sihtkapital jaŠveitsi Vabaühenduste Fond Merlin Sepp, programmide koordinaator

2. Kodanikuühiskonna Sihtkapital • Idee – 2001 • Valitsuse otsus – detsember 2007 • KÜSK asutamine - jaanuar 2008 • KÜSK käivitumine – 3. märts 2008 regionaalministri haldusalas (I taotlusvoor avanes 30.04.2008) KÜSK põhikirjaliseks eesmärgiks on aidata kaasa Eesti avalikes huvides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste suutlikkuse suurendamisele kodanikuühiskonna arendamisel ning kodanikuaktiivsust soodustava keskkonna kujundamisel.

3. Alustalad Sihtkapital lähtub toetuste eraldamisel Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) eesmärkidest ja prioriteetidest ning Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Kontseptsioonist. Eesti Kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon, http://www.siseministeerium.ee/?id=30410 Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Kontseptsioon, http://www.kysk.ee

4. Programmid I - mittetulundusühenduste tegevussuutlikkuse arendamise programm (käivitus 2008.a.); piirkondlikud ja üleriigilised taotlusvoorud II – uuenduslike ideede ja rahvusvahelise koostöö programm (käivitus 2008.a.) III – kodanikuühiskonna arengu eestkoste ja tugiprogramm sh uuringud (käivitus 2009.a.)

5. Abikõlblikud taotlejad Eestis registreeritud ja vähemalt ühe aasta avalikes huvides tegutsenud, kodanikuühenduste eetilise tegevuse põhimõtteid järgivad, vajalikus mahus kaasrahastamist omavad mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis ei ole riigi või kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all. • tegutsevad avatult ja läbipaistvalt ning nende põhikiri, majandusaasta aruanded, eetilise tegutsemise põhimõtted ja juhatuse koosseis on avaldatud ühingu kodulehel.

6. I programm • Eesmärk - eraldatavate toetuste eesmärgiks on jätkusuutlikud vabaühendused nende arengupotentsiaali ja majandusliku elujõulisuse tõstmine. • Üleriigilised ja piirkondlikud taotlusvoorud. • Programmi raames viib sihtkapital konkreetse tegevus-võimekuse (nt eestkoste, sotsiaalne ettevõtlus, koostöövõimekus) suurendamiseks läbi arendus- ja tegevustoetuste taotlusvoorusid riiklikul ning piirkondlikul tasandil tegutsevatele vabaühendustele.

7. I programm / üleriigiline taotlusvoor Mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse programmi 2011.a. vabaühenduste katusorganisatsioonide ja võrgustike jätkusuutlikkuse toetamise taotlusvoor. • Tähtaeg 18. novembril 2010 kell 15.00 • Taotlusvooru rahaline kogumaht on kuni 5 miljonit krooni. • Oodatud on projektid, mille eesmärgid on suunatud vabaühenduste katusorganisatsioonide ja võrgustike ning nende liikmete koostöö edendamisele, nende eestkoste- ja osalemisvõimekuse suurendamisele ning avaliku võimu struktuuridega kaasamispartnerluse ja eestkoste kokkuleppimisele.

8. I programm / piirkondlik taotlusvoor Mittetulundusühingute ja sihtasutuste tegevusvõimekuse programmi 2011.a. vabaühenduste piirkondlik (sh linnaasumite *) kodanikuhariduse taotlusvoor. • Tähtaeg 05. jaanuaril 2011 kell 15.00 • Taotlusvooru rahaline kogumaht on kuni 6 miljonit krooni. • Vooru oodatakse projekte, mille eesmärgid on suunatud kodanikuhariduse uuenduslike ja mõõdetavate praktiliste tulemuste saavutamisele.

9. I programm / piirkondlik taotlusvoor • Oodatav tulem: oma piirkonna (vald, mitu valda või maakond, linnaasumi kogukond) demokraatia ja kaasamise edendamise programmi väljatöötamine ja rakendamine, mis viib inimeste süsteemse osalemiseni otsuste tegemises ja elluviimises. • Projekti tulemusel valmib praktikas rakendatud mudel, mis annab eeskuju neile, kes soovivad kogukonda demokraatlikel alustel kaasata. *Linnaasum on linnasisene loomulik koostööpiirkond kogukonna edendamisel

10. Võimalikud tegevused: • kohalike omavalitsuste töö laialdane tutvustamine kogukonnale ja kogukonna osalemisvõimaluste väljatöötamine ja rakendamine; • süsteemsete koolituste jt tegevuste käivitamine kohalike eestvedajate ja kogukonna huvide esindajate motiveerimiseks ja võimestamiseks; • konkreetsete sihtrühmade osalemise edendamine kestva praktilise koostöö ja selle raames toimuva kodanikuoskuste arendamise kaudu (kaasates ka seni vähemaktiivseid sihtrühmi); • sihtgrupi regulaarne koostöö  kohalike omavalitsuste volikogu liikmete ning linna- või vallavalitsusega ametnikega (Tallinnas ka  linnaosa halduskoguga) kaasamise hea tava õppimiseks ja rakendamiseks. • Koolitused on abikõlblikud, kui neis osaleb vähemalt 15 koolitatavat. Abikõlblikud ei ole ühekordsed koolitused järjest uutele erinevatele sihtgruppidele.

11. Toetus ja selle kasutamise aeg • Taotletava summa suurus on kuni 250 000 krooni taotleja kohta. • Projekti maksimaalne elluviimise periood on 1.märts 2011.a. kuni 31. märts 2012.a. • Toetuse väljamaksmine toimub 5 tööpäeva jooksul taotleja maksetaotluse esitamise korral järgmiselt: • toetuslepingu allakirjutamise järel perioodiks 1. märts – 15. august 2011.a. 50% toetusest; • vahearuande kontrollimise ja heaks kiitmise järel septembris 2011 taotleja maksetaotluse alusel 40% toetusest; • lõpparuande kontrollimise ja heaks kiitmise järel mais 2012 taotleja maksetaotluse alusel 10%.

12. Taotluste esitamine • Taotlus koos eelarvega esitataksehiljemalt 05. jaanuaril 2011 kell 15.00 ühes eksemplaris nii elektrooniliselt kui kapaberkandjal või digitaalselt allkirjastatuna. • Paberkandjal esitatud klammerdamata taotlus saadetakse tähitud kirja või käsipostiga SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitalile (Toompuiestee 35, 10133 Tallinn) ning lisaks taotlus koos eelarvega e-kirja teel aadressile:kysk@kysk.eeettenähtud tähtajaks. Digitaalselt allkirjastatud taotlus esitatakse paberkandjal kopeerimata elektrooniliselt aadressile: kysk@kysk.ee. • Taotlusvooru info ja vormid:http://www.kysk.ee/?s=487

13. Kaasfinantseerimine • Sihtkapitalist on võimalik taotleda toetust kuni 90% projekti eelarvekulude katmiseks. • Kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 10% elluviidava projekti eelarvekuludest. • Kaasfinantseeringu rahaline osa peab moodustama vähemalt 5 % projekti eelarvest (olema projekti elluviimisel toetuse saaja pangakontol, kulud tehtud toetuse saaja pangakonto kaudu ning kajastuma raamatupidamises). Teistelt rahastajatelt saadud raha lülitamist kaasfinantseeringuna KÜSK taotlusse aktsepteeritakse, kui see on antud organisatsioo-nile tegevustoetusena organisatsiooni äranägemisel kasutamiseks või konkreetselt KÜSK projekti kulude katteks, mille kohta esitab taotleja teise rahastaja kirjaliku nõusoleku. NB Suurem kaasfinantseering ei anna enam hindamisel lisapunkte.

14. Abikõlblikud kulud • Abikõlblikud on kulud, mis on tehtud toetuse saaja poolt projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul, vastavad projekti eesmärkidele ja tegevustele, on vajalikud ja põhjendatud ning on otseselt seotud projekti elluviimisega.  • Mitterahalised kulud on abikõlblikud juhul, kui nad on kajastatud taotluse eelarves ning mitterahalise panuse väärtus on dokumentaalselt tõestatud, sõltumatult hinnatav ja kontrollitav. • Lubatud on projekti teostava organisatsiooni tegevus- ja arenduskulud 10% ulatuses KÜSK toetusest projekti tulemusliku elluviimise korral. Arenduskulud on organisatsiooni arengu seisukohalt oluliste tegevuste toetamine, mis ei pea kattuma antud taotlusvooru otseste eesmärkidega (organisatsiooni arenguürituste läbiviimine või arengudokumentide koostamine; osalemine tegevusvõimekust tõstvatel koolitustel, konverentsidel; rahvusvahelise koostöö arendamine vmt).

15. Abikõlblikud kulud • projektimeeskonna töötasud (osalise tööaja korral peetakse tööajatabelit); • eksperttasud ; • ürituste- ja koolituste korraldamisega seotud kulud; • uuringute, strateegiate, arengukavade koostamise kulud; • projektiga seotud trüki- ja digitaalsete materjalide kulud; • teavitustegevuse kulud (sh veebileht, kampaaniate korraldamine jmt); • projekti elluviimiseks vajalikud sisseostetavad teenused (nt. õigusabi, notaritasud, raamatupidamiskulud jmt); • otseselt projekti läbiviimisega seotud kontori üürikulud, side-, transpordi-  ja kommunikatsioonikulud; • projekti elluviimisega seotud põhivara soetamine (vahendid, seadmed, mööbel jmt), mille vajadus põhjendatakse taotluse eelarve seletuskirjas;

16. Abikõlblikud kulud ei ole • Ehituslikud investeeringud • projektijuhtimise, -koordineerimise teenuse sisseostmine teiselt juriidiliselt isikult (v.a. leping FIE-ga), toetuse saaja seotud isikute huvide konflikti olukorras tehtud kulud (nt juhatuse liikme või projektijuhi äriühing); • projektijuhtide, koordinaatorite, assistentide jt projektist töötasu saavate isikute vabatahtliku töö kulud antud projektis; • finantstehingute võlaintressikulud, valuuta komisjonitasud ja kahjud ning teised finantskulud; • viivised, rahatrahvid jmt; reserv ootamatute kulude katmiseks; • organisatsioonide liikmemaksud (erand: abikõlblikud on arenduskuludest tehtavad liikmemaksud); • muud projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

17. Kulude tõendamine • Kõik toetuse elluviimisel tekkinud kulud (nii rahalised kui mitterahalised) peavad olema dokumentaalselt tõendatud. Kõik rahalised kulud peavad olema tasutud pangaülekandega taotleja arveldusarvelt. • Toetuse saaja on kohustatud pidama eraldi raamatupidamis-arvestust toetuse ja kaasfinantseeringu kasutamise kohta, samuti tagama, et tema raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad.

18. Vabatahtlik töö • Vabatahtliku töö mitterahalise panuse arvestamisel võetakse arvesse tööks kuluv aeg ja keskmine vastava töö tunni- või päevatasu, peab olema realistlik ning kooskõlas viimaste Statistikaameti kodulehel avaldatud vastavate valdkondade keskmiste palgatasemetega. • Panuse fikseerimiseks peab taotleja vabatahtliku töö tööajatabelit, mille vabatahtlik allkirjastab. • Tabelis näidatakse projekti raames tasustamata tööd teinud vabatahtliku ees- ja perekonnanimi, tehtud tööd, töötunnid, töö ühiku hind ja töö kogumaksumus.

19. Vabatahtlik töö • Vabatahtliku tööna ei arvestata nende inimeste vabatahtlikku tööd, kes saavad projekti kaudu töötasu või täidavad projekti lepingulisi tellimusi. • NB Mitterahalised kulud on abikõlblikud juhul, kui nad on kajastatud taotluse eelarves ning mitterahalise panuse väärtus on dokumentaalselt tõestatud, sõltumatult hinnatav ja kontrollitav.

20. Hindamine • Taotluste hindamine viiakse läbi kahes etapis: tehniline hindamine ning sisuline hindamine. • Tehnilist hindamist teostab KÜSK tegevbüroo ja see tähendab esmast taotluste nõuetele vastavuse ning abikõlblikkuse kontrollimist. • Tehnilise hindamise läbinud taotlused esitatakse sisuliseks hindamiseks kolmele sõltumatule eksperdile. • Lõpliku rahastamisotsuse langetab KÜSK nõukogu

21. II programm Uuenduslike ideede ja rahvusvahelise koostöö programm 1. Heade ideede konkurss, mille kaudu toetatakse avalikkusele suunatud Eesti kodanikuühiskonna arengut edendavaid sotsiaalseid muutusi taotlevaid uudseid ja uuenduslikke lähenemisi ja lahendusi pakkuvaid kodanikualgatusi. • Konkurss on jooksvalt avatud. • Rahaline maht ligikaudu 1,5 - 2 miljonit krooni aastas. • Toetust võivad taotleda Eestis registreeritud ja vähemalt ühe aasta avalikes huvides tegutsenud, kodanikuühenduste eetilise tegevuse põhimõtteid järgivad, vajalikus mahus kaasrahastamist omavad mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis ei ole riigi või kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all.

22. Heade ideede konkurss • Konkursi raames ei toetata reeglina ideid, mille rahastamiseks on võimalikud teised finantseerimisallikad (sh erinevad taotlusvoorud). • Projekti toetussumma suuruse osas piiranguid ette ei ole nähtud. • Sihtkapitalist on võimalik taotleda toetust kuni 90% projekti eelarvekulude katmiseks. Taotleja projekti eelarve kaasfinantseering peab moodustama vähemalt 10% elluviidava projekti eelarvekuludest, millest 50% võib olla mitterahaline, kuid tõestatav kaasrahastamine. • Hea idee alusel koostatud projekti elluviimise hiliseimaks lõpptähtajaks on 30. aprill projekti rahastamisotsuse järgsel aastal.

23. Heade ideede konkurss • Idee lühikirjelduse esitamine • Etteantud vormil maksimaalselt kolmel lehel. • KÜSK nõukogu analüüsib kord kvartalis esitatud ideede lühikirjeldusi ning otsustab, millise idee projektiks arendamist toetab. • Idee kirjutamine projektiks • Projekti koostamiseks on idee esitajal nõukogu otsuse järel aega 1 kuu. Projekt koostatakse etteantud taotlus- ja eelarvevormil ja esitatakse vastavalt tingimustele. • Järgmise sammuna toimub esitatud projekti hindamine. Projekti tehnilist hindamist teostavad KÜSK büroo töötajad. Tehnilise hindamise läbinud projektid esitatakse sisuliseks hindamiseks vähemalt kahele sõltumatule eksperdile. Vastavalt eksperthinnangutele, on projekti esitajal võimalik projekti täiendada. Täiendatud projekt koos ekspertide seisukohtadega esitatakse KÜSK nõukogule projekti rahastamise lõplikuks otsustamiseks. • Toetuse eraldamine • KÜSK nõukogu analüüsib kord kvartalis valminud projekte ning otsustab, millise projekti elluviimist toetab. • Toetuse saajaga sõlmib KÜSK projekti toetuslepingu esitatud projekti (taotlusvorm ja eelarve) elluviimiseks.

24. II programm 2. Eesti kodanikuühiskonna kogemuse rahvusvahelise levitamise konkurss – konkreetse isiku reisikulude katmiseks, taotlejal peab olema kandev roll rahvusvahelisel üritusel Eesti kodanikuühiskonna tutvustamisel. • Konkurss on jooksvalt avatud. • Reisikuludeks loetakse ööbimis- ja transpordikulusid (sh transport lennuvälja, raudteejaama, sadama ja hotelli vahel, viisa) • Kandev roll - ettekannete tegemine, esitluste läbiviimine, töörühmade juhtimine vms, mis peab olema tõestatud korraldaja organisatsiooni poolt, kas välja toodud kutses või programmis. • Konkursil osalemiseks tuleb esitada reisitoetuse taotlus etteantud vormil koos lisadega (ürituse programm, korraldaja organisatsiooni kutse, kaks soovituskirja).

25. II programm Reisitoetuste konkurss • Toetustaotlusi võib esitada pidevalt enne ürituse algust arvestusega, et KÜSK nõukogu arutab esitatud taotlusi ja teeb otsuse reeglina kvartali esimesel nädalal toimuval nõukogu koosolekul. Tagantjärele või otsustamise ajaks toimunud üritusel osalemise kulude katmiseks esitatud taotlusi nõukogu ei aruta. • Toetuse saajaga sõlmitakse leping. Toetuse saaja esitab kolme nädala jooksul pärast ürituse toimumist KÜSKile sisulise ja reisikulude aruande ning üritusel tehtud ettekande või esitluse materjalid. Toetus makstakse välja pärast ürituse toimumist toetuse saaja poolt esitatud aruande heakskiitmist KÜSK büroo poolt ja maksetaotluse esitamist.

26. III programm Kodanikuühiskonna arengu eestkoste ja tugiprogramm sh uuringuid • Kodanikuühiskonna kaalukad tugitegevused (viiakse ellu KÜSK nõukogu algatatud toetuste kaudu) • Nt vabatahtlike tunnustamine, kodanikuühenduste kevadkool, suvekool, kodanikuühiskonna konverentsid, Eesti külade maapäev

27. Šveitsi Vabaühenduste Fond

28. Lepinguline delegeerimine Mõisted • Avalik teenus– avalikkusele osutatav teenus, kaup, info või hüve, mida osaliselt või täielikult korraldab avalik sektor. Sisaldab nii kohustuslikke kui ka vabatahtlikke omavalitsuste ülesandeid. • Lepinguline delegeerimine– avaliku teenuse või tugifunktsiooni täideviimise üleandmine eraettevõttele, kodanikuühendusele või teisele avaliku sektori organisatsioonile. Teenuse üleandja reeglina määratleb teenuse iseloomu, ulatuse ja/või muud olulised tingimused, finantseerib osaliselt või täielikult teenuse pakkumist ning omab õigust teostada järelevalvet teenuse pakkumise üle.

29. Näiteid... ...avalike teenuste osutamisest kohalike omavalitsuste (KOV) ja kodanikeühenduste partnerlusena: • sotsiaalteenused (lastele, kodututele, töötutele, erivajadustega inimestele, eakatele, vägivalla ohvritele, sõltlastele jt abivajajatele ) • kultuuriteenused (üritused, seltsimajad, laululavad, muuseumid jms) • spordiga seotud tegevused (treeningud, baasid, professionaalsed ja rahvaspordiüritused jms) • vaba- ja huviharidus (käsitöö, muusika, tants jm vabaharidus) • noorsootöö (noortekeskused, laagrid, noorteraadio jne) • kohaliku elu arendamine (külaseltside ja rahvamajade tegevus) • aga ka heakord, keskkonnahoid, haridus, tervishoid, turism, päästeteenused, kuriteoennetus jms.

30. Miks delegeerida? Delegeerimise eesmärgiks on teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine ning avalike teenuste osutamiseks vajaliku üldise võimekuse tõstmine. Delegeerimise põhjused / MTÜde eelised: • Võimalus teenust rahastada mitmest allikast • MTÜ-d arvestavad paremini sihtrühma vajadustega • Võime jõuda tulemuslikult erinevate elanikkonna gruppideni, võites nende usalduse ning töötada tihedalt koos nendega • Paindlikkus ja tulemuslikkus teenuse käivitamisel ning vajadusel ka lõpetamisel • Säilitada ja tõsta teenuse kvaliteeti • Paljudel juhtudel võime osutada teenuseid efektiivsemalt kui avaliku sektor

31. Ülevaade "Kohaliku omavalitsuse üksuste avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeühendustele" (Praxis, 2009) • Enam kui pooled KOVidest (ca 60% küsitletutest) teevad avalike teenuste osutamisel MTÜdega koostööd: nimetatud KOVid hõlmavad ca 87% Eesti elanikkonnast. • Otseselt avalikke teenuseid delegeerivad MTÜdele ca 42% küsitletud KOVidest (nn teenuse osutamise lepingud). Avalikke teenuseid delegeeritakse otseselt kõige rohkemsotsiaal-, spordi- ja kultuuri valdkondades. • Ülejäänud 18% sõlmivad lepinguid, mis tõstavad ühenduste teenuste osutamise suutlikkust (nn teenuse toetamise lepingud, millega kaetakse vaid kaudseid kulusid).

32. Ülevaade • Vaadates valdkonniti KOVide huvi tulevikus enam teenuseid MTÜdele delegeerida, siis peamiselt on KOVide esindajate huvi samades valdkondades, kus ühendusi peetakse võimekateks: kohaliku elu edendamine, sport, kultuur, noorsootöö. • Lisaks on KOVidel ka huvi delegeerida avalikketeenuseid mõnedes nendes valdkondades, kus MTÜdele võimekust praegu veel nii tugevaks ei peeta:nt sotsiaalteenused, huviharidus, kuriteoennetus ja heakord. • Avalike teenuste lepinguline delegeerimine näitab kasvutendentsi.

33. Probleemid KOVid tahavad teenusega koos vastutuse ära anda – ei tunne huvi teenuse sisu ja sihtgrupi vajaduste vastu: • Vähesed lepingud sisaldavad teenuse nõudeid • Teenuste kontroll on peamiselt formaalne • Teenuse arendamiseks ei kasutata sihtgrupi tagasisidet Teenuste osutamisele tuleb ise peale maksta: • Soovitakse minimeerida kulu, eeldatakse vabatahtlike olulist panust • Kohati piirdutakse tegevustoetuse või ruumide tasuta rendiga • Kuni aastased lepingud • Pikad viivitused maksetes ja lepingu ühepoolne muutmine Vähene koostöö omavalitsuste ja ühenduste endi vahel Teenuste osutamise teadvustatakse harva, et sel võiks olla roll arengukava meetmete elluviimisel

34. Katmata vajadused Lapsed, noored ja pered: • märkamine ja ennetamine, nt õpiraskustega ja vägivallailmingutega lapsed ja noored • alaealiste komisjoni lastele suunatud sotsiaalprogrammid • vanemate nõustamine • teenused erivajadustega lastele, noortele ja vanematele • laste ja noorte vaba-aja ning huvitegevused • sportimisvõimalused • perekeskused • lastehoid • ...

35. Katmata vajadused Täiskasvanud: • sportimisvõimalused ning sportimisvarustuste laenutuspunktid • hingehoid ja vaimset tervist toetavad teenused • võlanõustamisteenus • kogukonnateenused hajuasustuses • teenused üksikutele eakatele • teenused erivajadustega inimestele • teenused sõltlastele ja vanglast vabanenutele • ...

36. Šveitsi Vabaühenduste Fond Vabariigi Valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vahelise Eesti Šveitsi koostööprogrammi raames käivitatav toetusskeem. Toetusskeemi eesmärgid Üldeesmärk: Suurendada kodanikuühiskonna panust majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kui arengu ja osaluse olulise aspekti arendamisse. Alaeesmärk: Arendada ja tugevdada kolmanda ja avaliku sektori vahelist koostööd avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmises, mis aitavad kaasa sotsiaalse sidususe suurendamisele ja kohalikele elanikele tervist soosiva elukeskkonna kujundamisele. Šveitsi VÜF toetab lisaks KÜSK’i põhikirjalist eesmärki aidata kaasa Eesti avalikes huvides tegutsevate mittetulundusühingute ja sihtasutuste suutlikkuse suurendamisele kodanikuühiskonna arendamisel ning kodanikuaktiivsust soodustava keskkonna kujundamisel.

37. Šveitsi Vabaühenduste Fond • Elluviimise periood: 50 kuud (2010/2011 kuni 2014) • Projektitoetusteks u. 28,2 milj krooni • Rahastatakse tegevusi, millel on sotsiaalset ebavõrdsust vähendav, sotsiaalset sidusust tõstev ja tervist soosivat keskkonda loov mõju. Taotleja ülesandeks on näidata, kuidas arendatav või uus avalik teenus seda rolli täidab. Oodatud on uudsed ning uuenduslikud lahendused-lähenemised avalike teenuste osutamiseks.

38. Šveitsi Vabaühenduste Fond Rahastatavad valdkonnad: • Sotsiaalteenused (nii ennetustööle kui ka tagajärgedega tegelemisele keskenduvad teenused) • Sotsiaalprobleeme ennetavad ja sotsiaalteenuste vajadust vähendavad teenused Siinkohal nii olemasolevate kodanikeühenduste poolt pakutavate avalike teenuste arendamine kui ka tegevuspiirkonna laiendamine ja uute teenuste väljatöötamine. Toetust võivad taotleda Eestis registreeritud ja vähemalt ühe aasta avalikes huvides tegutsenud, kodanikuühenduste eetilise tegevuse põhimõtteid järgivad, vajalikus mahus kaasrahastamist omavad mittetulundusühingud ja sihtasutused, mis ei ole riigi või kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all.

39. Šveitsi Vabaühenduste Fond Üle-Eestiliselt kaheetapiline taotlemine • Teenuse arendamise eeltöö – (äri)plaani koostamine teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamiseks ning jätkusuutlikkuse tagamiseks. Plaan: teenuse kirjeldus; vajalikkuse põhjendus; kvaliteedistandardid ja kvalifikatsiooninõuded; teenuse osutaja analüüs; teostatavuse ja tasuvuse analüüs; muu vajalik eeltöö. • Projekti toetussumma kogumaht ühele taotlejale maksimaalselt 120 000 krooni. Toetust on võimalik taotleda kuni 90% projekti eelarvekulude katmiseks. • Projekti kestus kuni 7 kuud. • Kolm taotlusvooru (2011, 2012, 2013 kevad) kogumahus 3 x 1,9=5,7 milj krooni.

40. Šveitsi Vabaühenduste Fond Üle-Eestiliselt kaheetapiline taotlemine • Teenuse arendamine ja käivitamine – (äri)plaani elluviimine teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse arendamiseks ning selle jätkusuutlikkuse tagamiseks • Projekti toetussumma kogumaht ühele taotlejale maksimaalselt 700 000 krooni. Toetust on võimalik taotleda kuni 90% projekti eelarvekulude katmiseks. • Projekti kestus kuni 18 kuud. • Kolm taotlusvooru (2011,2012, 2013 sügis) kogumahus 3x7,5milj=22,5 milj krooni.

41. Rahastatavad tegevused 1.Teenuse arendamise eeltöö • Äriplaani koostamine 2.Teenuse arendamine ja käivitamine • Olemasoleva teenuse arendamine ja uue teenuse väljatöötamine • Teenuse pakkumise piirkonna laiendamine

42. Abikõlblikud kulud (Teenuse arendamise eeltöö; Teenuse arendamine ja käivitamine) • Projektimeeskonna töötasud • Ekspertide tasud • Projekti tegevustega seotud ning projekti elluviimiseks vajalikud sisseostetavad teenused • Projekti läbiviimisega seotud kontori üürikulud, side-, transpordi- ja kommunikatsioonikulud vastavalt toetuse saaja juures kehtestatud kulude kalkuleerimise korrale • Riiklikud maksud ja lõivud, mis ei ole Eesti riigi poolt tagastatavad • Muud projekti elluviimisega seotud taotluse eelarves põhjendatud kulud.

43. Abikõlblikud kulud (Teenuse arendamine ja käivitamine) • .... • Projektiga seotud trüki- ja digitaalsete materjalide väljaandmisega seotud kulud • Teavitustegevuse kulud (sh veebilehe arendus, kampaaniad jne) • Projekti elluviimisega seotud põhivara soetamine (vahendid, seadmed, mööbel jmt), mille vajadus ja edasine kasutamine avalikes huvides põhjendatakse taotluse eelarve seletuskirjas • Teenuse osutamiseks ja arendamiseks vajalike vahendite soetamine (spetsiaalne inventar, tarkvara jm töövahendid) kuni 30% ulatuses projekti maksumusest • Teenuse sisu arendamiseks vajalikel õppereisidel või koolitustel osalemine, analüüsi teostamine, teenuse alase kirjanduse ostmine ja selle läbitöötamine, mentorõpe jms • Teenuse osutamisega seotud kulud .

44. Mitteabikõlblikud kulud • Ehituslikud investeeringud • Toetuse saaja seotud isikute huvide konflikti olukorras tehtud kulud (sh tehingud juhatuse liikmele ja projektijuhile kuuluva äriühinguga, v.a. leping FIEga) • Projektijuhtimise, -koordineerimise vmt sisseostmine teiselt juriidiliselt isikult (v.a. leping FIE-ga) • Finantstehingute võlaintressikulud, valuuta komisjonitasud ja kahjud ning teised finantskulud • Viivised, rahatrahvid jmt • Organisatsioonide, sh rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud • Reserv ootamatute kulude katmiseks • Muud projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud (nt pangakaardi hooldustasud)

45. Šveitsi Vabaühenduste Fond Projekti nõuded • Vähemalt kahe omavalitsuse kinnituskiri, et osaleb projektis ja on valmis teenust osaliselt või täies mahus rahastama peale projekti lõppu. • Juhul, kui teenust hakatakse rahastama riigieelarvest, siis on vaja ministeeriumi kinnituskirja, et soovib teenuse arendamisse sisuliselt panustada. • Teenuse arendusprojekt peab katma kogu omavalitsuse territooriumil elava teenuse sihtgrupi vajaduse. Kui omavalitsuses on samas valdkonnas teenuseosutajaid, siis on vajalik nendega ühiselt tagada omavalitsuse territooriumi katmine (eelistatud on ühine taotlemine). • Viide kohalikule või riiklikule arengukavale – missuguse eesmärgi saavutamisse ja missugusesse meetmesse panustatakse. • Teenuse arendamise eeltöö ning käivitamine kooskõlas kaasamise hea tava ning avalike teenuste üleandmise hea tavaga. • Teenuse kvaliteedi hindamise ja arendamise süsteemi kujundamine, mis põhineb teenuse tarbija ning sihtgrupi tagasisidel.

46. Suured tänud! Merlin Sepp Programmide koordinaator Merlin.Sepp@kysk.ee 53 016 866; 655 245 www.kysk.ee