1 / 14

Hoidjakeelele omastest joontest ning selle dünaamikast

Hoidjakeelele omastest joontest ning selle dünaamikast. Helen Kõrgesaar. Varasemad uurimused. Eestis – Julius Mägiste, Karl Pajusalu, Paul Ariste, Reili Argus, Pilleriin Podneks jt. Leedus – Ingrida Balčiūnienė jt. Soomes – Klaus Laalo, Kirsti Toivainen, Jorma Toivainen, jt.

jacoba
Télécharger la présentation

Hoidjakeelele omastest joontest ning selle dünaamikast

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Hoidjakeelele omastest joontest ning selle dünaamikast Helen Kõrgesaar

  2. Varasemad uurimused • Eestis – Julius Mägiste, Karl Pajusalu, Paul Ariste, Reili Argus, Pilleriin Podneks jt. • Leedus – Ingrida Balčiūnienė jt. • Soomes – Klaus Laalo, Kirsti Toivainen, Jorma Toivainen, jt. • Mujal maailmas - Zita Réger (Ungari), Patricia Kuhl (USA), Paul Matychuk (USA) jt.

  3. Uurimismaterjal Spontaanse kõne lindistused: • tunni jagu lapse ja täiskasvanu vestlust lapse vanuses 4 aastat ja 1 kuu • tunni jagu sama lapse ja sama täiskasvanu vestlust lapse vanuses 7 aastat ja 2 kuud • tunni jagu täiskasvanu kõnet teise täiskasvanuga

  4. Analüüsiti • vestluse üldise olemuse muutumist (kõnevoorude üldarvu, VKP-d); • lausete jagunemist nende pragmaatilisest funktsioonist lähtuvalt; • korduste hulka ja laadi; • sõnavara jaotumist sõnaliigiti; • enimkasutatud nimi- ja tegusõnu; • esinenud lekseemide hulka; • deminutiivide kasutamist.

  5. Eesmärgid Selgeks teha: • millised on hoidjakeelele iseloomulikud tunnused; • kuidas muutub hoidjakeel lapse vanemaks saades; • kuivõrd hakkab see sarnanema täiskasvanule suunatud kõnega; • kuivõrd hakkab täiskasvanu kõnega sarnanema lapse kõne.

  6. Ülevaade kasutatud keelematerjalist varases (4-aastasele lapsele suunatud - OBS1) ja hilises (7-aastasele lapsele suunatud – OBS2) hoidjakeeles, varases (4-aastase) ja hilises (7-aastase) lapse keeles ning teisele täiskasvanule suunatud kõnes (OBS3)

  7. Lausete pragmaatiline funktsioon

  8. Kordused Lapse vanemaks saades korduste hulk hoidjakeeles väheneb ning muutunud on ka korduste pragmaatiline funktsioon, nt • vormi parandus *OBS: aga kas te loete ka seal? *CHI: natukene lugeme natukene ei loe. *OBS: ahah. *OBS: natukene loeme natukene ei loe. *CHI: jah. • sisu parandus *CHI: mulle meeldiks veel saada rattasõitjaks. *OBS: jalgratturiks tahad hakata?

  9. Sõnavara jaotumine sõnaliigiti • Mõõdetud lekseemides

  10. Sõnavara jaotumine sõnaliigiti Eri lekseemide eri esinemisjuhtude ehk sõnede jaotumine sõnaliigiti • Nimisõnade esinemisjuhtude hulk hoidjakeeles on kasvanud, lapse keeles vähenenud. • Tegusõnade esinemisjuhtude hulk hoidjakeeles on vähenenud, lapse keeles kasvanud. • Asesõnade esinemisjuhtude hulk hoidjakeeles on peaaegu sama, lapse keeles aga märgatavalt kasvanud. • Omadussõnade esinemisjuhtude hulk hoidjakeeles on praktiliselt sama, lapse keeles mõnevõrra vähenenud.

  11. Onomatopoeetiliste sõnade kasutamine • hoidjakeeles – I perioodil 10 esinemisjuhtu (0,4% kõikidest sõnaliikidest), II perioodil 1 esinemisjuht (0,1%). Onomatopoeetilised sõnad hakkavad hoidjakeelest kaduma; • lapse keeles – I perioodil 30 esinemisjuhtu (3,2 %), II perioodil lapse keeles onomatopoeetilisi sõnu ei esine; • täiskasvanule suunatud kõne on sarnaseim lapse II perioodi kõnega. Täiskasvanule suunatud kõne üksainus onomatopoeetiline väljend moodustab 0,03% kõikidest sõnaliikidest ja on kõnes haruldane nähtus.

  12. Deminutiivid • deminutiivtuletiste üldine hulk on vähenenud; • I perioodi hoidjakeeles 27 deminutiivi, II perioodi omas 7, täiskasvanule suunatud kõnes samuti 7; • lapse I perioodi kõnes 28 deminutiivi, II perioodi omas aga vaid 18; • nii II perioodi hoidja- kui ka lapse keel hakkavad üha enam sarnanema täiskasvanule suunatud kõnega.

  13. Kokkuvõtteks Hilisema perioodi hoidjakeeles toimunud muutused: • VKP on tõusnud; • küsilauseid vähem, dialoog lapse ja vanema vahel pigem arutlevat laadi; • vähenenud on korduste hulk ja muutunud on nende pragmaatiline funktsioon; • vanema sõnavara on suurenenud, objektikesksus on taandunud; • onomatopoeetilised sõnad on peaaegu kadunud; • deminutiivide hulk on vähenenud.

  14. Tänan kuulamast!

More Related