Mitmeaastase taimestikuga rohumaa ribade nõue Eneli Viik

1. Eneli Viik Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajandusliku keskkonnatoetuse alammeetme keskkonnasõbralik majandamine algkoolitus Mitmeaastase taimestikuga rohumaa ribade nõue Eneli Viik

2. Põlluribad keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetuse nõudena KSM baasnõue: Sõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava teega piirneva majandusüksuse toetusõigusliku maa ääres, mis on suurem kui 20 hektarit ja kus taotluse esitamise aastal kasvatatakse põllukultuuri või maa ääres, mida hoitakse mustkesas, peab olema 0,5 meetri laiune mitmeaastase taimestikuga rohumaa riba, kraav, kiviaed või muu maastikuelement. KSM põhitegevuse ning põhi- ja lisategevuse nõue: Sõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava teega piirneva majandusüksuse toetusõigusliku maa ääres, mis on suurem kui 20 hektarit ja kus taotluse esitamise aastal kasvatatakse põllukultuuri või maa ääres, mida hoitakse mustkesas, peab olema 2-5 meetri laiune mitmeaastase taimestikuga rohumaa riba, kraav, kiviaed või muu maastikuelement.

3. Miks selline nõue? • Üheks KSM toetuse eesmärgiks on elurikkuse vähenemise peatamine – järelikult peab keskkonnatoetuses olema sees nõue, mis sellele eesmärgile kaasa aitaks • Üheks elurikkust soodustavaks nõudeks: mitmeaastase taimestikuga rohumaa riba, kraav, kiviaed või muu maastikuelement, mis on kasulik ka talunikule endale: • Pakub elu- ja toitumispaiku paljudele organismidele, sh kahjurputukate looduslikele vaenlastele • Pakub toitu tolmeldajatele sel ajal kui kultuurtaimed ei õitse (tagab looduslike tolmeldajate olemasolu ka tootja tolmeldamist vajavate kultuuride tolmeldamiseks) • Mitmeaastase taimestikuga ribad ei ole olulised ainult elurikkuse säilitamise aspektist vaid ka laiema säästva arengu aspektist! Enno Merivee Riho Marja

4. Kuidas mitmeaastase taimestikuga rohumaa riba, kraav vm maastikuelement kasulik on?

5. Enno Merivee Eneli Viik Riho Marja Mitmeaastase taimestikuga servaribade tähtsus kasulikele putukatele Põldude ümber paiknevad looduslikud alad pakuvad elu- ja toitumispaiku: • Kahjurputukate looduslikele vaenlastele, kes arvukalt esinedes võivad hävitada kuni 95% kahjurputukatest! Jooksiklased Ämblikud Parasitoidid • Looduslikele tolmeldajatele (sh kimalastele), kes on tolmeldamist vajavate kultuuride jaoks olulise tähtsusega! • 30% meie toidust saadakse tänu tolmeldajatele • Tolmeldajate mitmekesisus on eduka tolmeldamisteenuse aluseks • Tolmeldamiskriis maailmas

6. Mitmekesised põlluservad soodustavad kahjurputukate looduslikke vaenlasi – jooksiklasi Kraaviääred, põldude vaheribad ja laiemad teeservad põldude ääres on jooksiklaste kui röövtoiduliste putukate arenemise soodustamiseks äärmiselt olulised. Dominantsete jooksiklaste arv püünise kohta Puki talu talirapsi mahepõllu erinevates põlluosades aastal 2000 (Tarang et al 2002) Isendite arv 5 m teest 5 m põlluservast keskosa Põlluosa

7. Mitmekesised põlluservad soodustavad kahjurputukate looduslikke vaenlasi – parasitoide Põllu keskel Põlluservas Keskmine (± SE) parasiteeritud hiilamardika (M. aeneus) vastsete arv rapsitaime kohta talirapsi põllul Eestis, 2005.

8. Riho marja Liigirikaste õistaimedega äärealade tähtsus putukatele • Parasitoidide valmikud toituvad enne munemist nektarist ja õietolmust • Põlluservades kasvavad õistaimed on oluliseks toiduallikaks tolmeldajatele (nii meemesilastele kui ka looduslikele mesilastele) ajal, mil põldudel õitsvaid kultuurtaimi ei leidu • Nektar ja õietolm mitmetele teistele organismidele (nt liblikad) Kimalaste arvukuse ja liigirikkuse ning õite tiheduse vahelised seosed PMK 2006-2008 kimalaseseire andmete põhjal.

9. Ere Ploomipuu Paljud põllud küntud teeservani – kadunud õitsvad tee- ja põlluservad (kimalaste, kahjureid ohjavate parasitoidide toidubaas)! Tolmeldajad vajavad toidubaasi varakevadest sügiseni! 9

10. Eneli Viik Põlluservad pakuvad niiduliikidele alternatiivset elupaika • Vältida herbitsiidide ja väetiste sattumist põlluserva (Aavik, 2009): • Aitab parandada põlluserva kasvukohatingimusi • Muidu on soositud häiringuid taluvad taimeliigid, mis levivad ka põldudel • Põlluserva laius (Aavik, Liira, 2009): • Põlluserv peaks olema vähemalt 3 m lai, et tagada sobivad tingimused niidukoosluste liikide jaoks • Alla 2 m põlluribadel levivad tavalised umbrohud nagu põldudelgi • Väljakujunenud taimestikuga mitmekesine kooslus ei ole invasiivsete võõrliikide põhilevikuallikaks – pigem kitsad ja sageli küntud ning nö kõrge häiringuga põlluservad (Liira et al 2008) • Kui taimestik on mitmekesine, loob see mitmekesise elukeskkonna ja toidubaasi ka teistele organismidele • Väljakujunenud niidutaimi sisaldavad põlluservad pakuvad silmailu

11. Teeservas asetsevate ribade tähtsus lindudele Teede servas asetsevad ribad ei ole lindude jaoks parim lahendus – negatiivne mõju lindude arvukusele on teaduslikult tõestatud (Reijnen, Foppen, 2006) ning linnud väldivad neid Teede oht lindudele: Maanteeservas saastunud toit (linnud on väga head saasteainete akumuleerijad) Oht saada surma kokkupõrkes mõne mööduva sõidukiga Müra häirib lindude omavahelist suhtlemist laulmise teel Väikeste vähekasutatavate teede puhul on nende ohtude tõenäosus väiksem Mujal (mitte tee ääres) paiknevad ribad, mis on piisava laiusega: Pakuvad lindudele vähemhäiritud elupaika Seejuures ei tohiks neid ribasid niita enne pesitsusaja lõppu (mitte enne augustit) Uku Paal Uku Paal

12. Täpsemalt keskkonnasõbraliku majandamise mitmeaastase taimestikuga rohumaa ribade nõudest Eestis

13. Eneli Viik Põlluribad keskkonnasõbraliku majandamise toetuse nõudena KSM põhitegevuse ning põhi- ja lisategevuse nõue: Sõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava teega piirneva majandusüksuse toetusõigusliku maa ääres, mis on suurem kui 20 hektarit ja kus taotluse esitamise aastal kasvatatakse põllukultuuri või maa ääres, mida hoitakse mustkesas, peab olema 2-5 meetri laiune mitmeaastase taimestikuga rohumaa riba, kraav, kiviaed või muu maastikuelement.

14. Eneli Viik Sõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava teega piirneva … • Avalikult kasutatava tee mõiste on sätestatud teeseadusega ning selleks loetakse: • Riigimaantee • Kohalik tee • Kohalik maantee • Tänav • Jalgtee • Jalgrattatee • Kohalikuks liiklemiseks ettenähtud talitee • Valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud eratee • Kuna eelpool märgitud maastikuelement peab asuma üksnes sõidukite liiklemiseks avalikult kasutatava tee ääres, siis ei kohaldata nõuet jalgtee ja jalgrattatee osas • Maastikuelementide jätmist või rajamist ei nõuta ka talitee puhul, kuigi seda loetakse avalikult kasutatavaks teeks

15. … majandusüksuse toetusõigusliku maa ääres, mis on suurem kui 20 ha ja kus taotluse esitamise aastal kasvatatakse põllukultuuri või maa ääres, mida hoitakse mustkesas … • Riba tuleb rajada põldude äärde, mis on põllukultuuride (teravilja-, õli- ja kiukultuur ning kaunvili) ja/või mustkesa all, kui … • … antud konkreetse taotleja majandusüksuse toetusõiguslik maa (võib sisaldada paljusid kõrvutiasuvaid põlde) on suurem kui 20 ha. • Toetusõiguslik maa on PRIA registrisse kantud põllumajandusmaa, millel kasvatatakse põllukultuuri, rühvelkultuuri, köögiviljakultuuri ja aedmaasikat, maa, mida hoitakse mustkesas või mida kasutatakse kuni neljal järjestikusel aastal rohumaana. • Arvesse läheb kogu toetusõiguslik maa, mitte ainult see maa, millele kohustus võetakse! 22 ha 11 ha

16. Eneli Viik … peab olema 2-5 meetri laiune mitmeaastase taimestikuga rohumaa riba, kraav, kiviaed või muu maastikuelement. • Miks just 2-5 m? • 2 m kompromiss tootjatega (3 m oleks parem) • 5 m – võimaldab ka põllu küljes olevate ribade eest toetust saada • 2009.a KSM toetuse taotlenud peavad riba rajama 15. juuniks 2010. • Ribad peab hoidma heas põllumajanduslikus korras • Selle järgi hetkel – niita 31. juuliks • Kavas on määruse muudatus, mille järgi on vaja ära hoida võsastumine ja ebasoovitava taimestiku levik • Ribadel peavad olema teatud omadused, et positiivset mõju avaldada – KSM määruses ei ole sätestatud täpseid nõudeid ribade rajamise ja hooldamise osas

17. Mis on mitmeaastase taimestikuga ribade eesmärk? Mitmeaastase taimestikuga põlluservade ülesanne on tagada loodusliku taimkatte olemasolu põllumajandusmaastikus, mis iseenesest peaks võimaldama teiste kohalike taksonoomiliste rühmade jätkusuutliku püsimise ja mitmekesisuse, ning mille abil peaks säilima ka rida teisi põllumajandusmaastiku ökoloogilisi ja inimestele kasulikke funktsioone.

18. Mida ribade rajamisel arvestada? Meeles pidada, mis on nõude eesmärk! Põlluserva loomisel või laiendamisel ei tohi keemiliselt hävitada (nt herbitsiididega) olemasolevat taimestikku, ega lõhkuda või ülesse künda juba olemasolevat püsitaimestikuga serva Seemnesegude külvamine: Kindlasti peaks taimede seemnete päritolu olema kohalik – koosnema Eesti looduslikest taimeliikidest Hetkel Eestis looduslikest taimeliikide seemnesegude suurtoomine puudub Heinaseemnesegu külvamine: Segu peaks koosnema Eesti taimede seemnetest ja olema võimalikult paljuliigiline Üheliigiline külv annab vähe kasu nii põllumehele kui ka loodusele Mitut liiki kõrrelisi Vähemalt 1 õistaime liik Eelistada madala- või keskmisekasvulisi liike Olemasolul oma seemet kasutada Aja jooksul lisanduvad muud looduslikud liigid Kohalikelt keskkonnainimestelt nõu küsida Eneli Viik

19. Mida ribade hooldamisel arvestada? Põlluservadest tulenev positiivne mõju sõltub hooldamisviisist Püsitaimestikuga servas ei tohi rakendada taimkatte kamarat hävitavaid meetodeid, ega kasutada kemikaale Soovitused serva niitmisel: Eelistatult igaaastaselt või vähemalt üle aasta Mitte sagedamini kui kaks korda aastas Sagedasem niitmine peaks olema lubatud vaid serva arendamise algusaastatel Niidetud materjali ei tohiks arenenud kooslusega servas kohe eemaldada (seemnete järelvalmimine) Ei tohiks niita väga madalalt Niitmine ei tohiks olla lausaline Niita eelistatult suve keskpaigas; aastati aega varieerida Hilisema õitsemisega liikide levimiseks ja püsimiseks on hea niita alles hilissuvel Linnupesade olemasolul ei tohiks niita enne augustit Kui serv sisaldab veel mingeid elemente (üksikud puud, põõsagrupid, kraav, kiviaed või muu maastikuelement) siis jälgida elemendispetsiifilisi olusid Serva lähemas ümbruses (1-2 m) põllul vältida kemikaalide kasutamist või olla kasutamisel väga ettevaatlik Tee seisundinõuete järgi tehtavad heakorratööd Riho Marja

20. Probleemid 2-5 aastaste taimestikuribade nõude sisseviimisega KSM määrusesse • Meetme väljatöötamisel vaja arvesse võtta: • Tootjate soove • Keskkonnakasu • Euroopa Komisjoni ettekirjutusi • 2007.a. võeti tootjaorganisatsioonide ettepanekul meetmest välja ribade, glüfosaatide ja kasvuregulaatorite nõuded • Euroopa Komisjon ei kiitnud sellist meedet heaks – keskkonnatoetust makstakse täiendavate keskkonnanõuete täitmise eest • Teadlasi ja praktikuid ei ole kaasatud • tegelikult kaasati juba 2005.a-st palju erinevaid teadlasi ja praktikuid • Eesti vs vanad EL liikmesriigid e meil on niigi palju looduslikke alasid • Põllumajandusmaastikuga seotud liikidele on oluline just sealne soodne elukeskkond, sest need liigid ei ole kohastunud elama metsas • Ka Eestis on põllumajandusmaastike keskkonnaseisund muutumas BDle ebasoodsaks – vaja ennetada, mitte pärast tagajärgi likvideerida

21. Põllulinnud on ka uutes EL liikmesriikides langeva trendiga

22. Probleemid 2-5 aastaste taimestikuribade nõude sisseviimisega KSM määrusesse • Põlluservad on umbrohtude ja kahjurite allikad • Mitmeaastase taimestikuga vähemalt 3 m laiusel ribal, kus taimekaitsevahendeid ei kasutata, kasvavad niidukoosluse liigid, mis ei kujuta ohtu kõrvalasuvatele põldudele • Pidevalt häiritud alla 2 m taimestikuga ribadel kasvavad umbrohud, mis sealt ka põldudele levivad • Kahjurite kõrval pakuvad ribad elupaiku ka kahjurputukate looduslikele vaenlastele • Nõutakse tõendeid nende ribade kasulikkusest Eesti näitel • Teadus on meil selles osas ajast maas: Eestis ei ole põhjalikult uuritud, millist kasu võib mitmekesiste püsitaimestikuga põlluservade olemasolu põllumehele tuua – edaspidi vaja selliseid uuringuid läbi viia • Mujal Euroopas läbiviidud uurimustes on näidatud, et põlluservadest võib kokkuvõttes rohkem majanduslikku kasu kui kahju tõusta - loodusseadused kehtivad aga ka Eestis

23. Baltic Agro (endine Kemira GrowHow) kodulehel on järgmine nõuanne: Kahjurputukate levik ja arvukus erineb aastate lõikes ja sõltub ilmastikust. Tavaliselt esineb kahjureid rohkem keskmisest soojematel kasvuperioodidel, eriti kui sellele on eelnenud soodsad talvitumistingimused. Taimi võivad kahjustada kahjurite erinevad arengujärgud (vaglad, tõugud, röövikud) või täiskasvanud putukad. Olenevalt kahjuri liigist ja võimaliku kahjustuse suurusest tuleb valida insektitsiid, selle kulunorm ning pritsimise ajastus. Insektitsiide kasutatakse rohkem puu- ja köögiviljakasvatuses, kuid ka rapsi- ja teraviljakasvatuses. Paljud kahjurputukad talvituvad põlluservades umbrohtudel ja hakkavad sealt liikuma põllule. Kui põldu hoolega kontrollida võib õigel ajal pritsida ainult põlluääri, hoides ära kahjuri leviku põllu keskosale. Eriti kahjuriterohketel aastatel tuleb pritsimist korrata mitu korda.

24. Kirjandusallikad • Aavik, T. 2009. Plant species richness, composition and functional trait pattern in agricultural landscapes – the role of land use intensity and landscape structure. PhD thesis. University of Tartu, 2009. • Aavik, T., Liira, J. 2009. Agrotolerant and high nature-value species – plant biodiversity indicator groups in agroecosystems. Ecological Indicators 9: 892–901. • Liira, J., Schmidt, T., Aavik, T., Arens, P., Augenstein, I., Bailey, D., Billeter, R., Bukacek, R., Burel, F., De Blust, G., De Cock, R., Dirksen, J., Edwards, P. J., Hamersky, R., Herzog, F., Klotz, S., Kühn, I., Le Coeur, D., Miklova, P., Roubalova, M., Schweiger, O., Smulders, M. J. M., van Wingerden,W. K. R. E., Bugter, R. & Zobel, M. 2008. Plant functional group composition and large-scale species richness in the agricultural landscapes of Europe. Journal of Vegetation Science 19: 3-14. • Reijnen, R., Foppen, R. 2006. Chapter 12: Impact of road traffic on breeding bird populations. p 255-274. In book: Davenport, J., Davenport, J.L. The ecology of transportation: Managing mobility for the environment. Springer, 2006. • Tarang, T., Luik, A. 2002. Influence of field margins to carabids in the winter oil-seed rape field. Proceeding of the international conference, Kaunas, lk 132 – 134. • Veromann, E., Luik, A., Kevväi, R. 2006. The impact of field edges on the incidence of Meligethes aeneus Fab. larvae and their parasitisation in spring and winter oilseed rape. Agronomy Research, vol. 4, 447–450.

25. Eneli ViikPKSB juhtivspetsialist(+372) 5269643eneli.viik@pmk.agri.eeTänan!