Ökoloogilisest maksureformist Raivo Vilu TTÜ

1. Ökoloogilisest maksureformist Raivo Vilu TTÜ

2. Milleks ökoloogiline maksureform? Milleks keskkonnamaksud? Ökoloogiline maksureform (edaspidi ÖMR) tähendab maksusüsteemi ümberkorraldamist eesmärgiga maksustada enam keskkonnakahjulikke tegevusi, mis kaasnevad loodusvarade tarbimisega. Samaaegselt vähendatakse eelkõige tööjõu maksustamist. (Ökoloogilise maksureformi lähtealused)

3. Keskkonnamaksud: • Energiamaksud (CO2 maks, kütuseaktsiisid) – 77% keskkonnamaksude eelarvetulust, 5,1% kogu maksutulust (EL), • Transpordimaksud (automaksud) – 20% keskkonnamaksude eelarvetulust, • Saastemaksud, • Ressursimaksud • EC, 2004,

4. Missuguseid konkreetseid probleeme peaks lahendama ÖMRiga? • Eesti on energiat raiskav maa, • Eesti veekasutus Ida-Virumaal ei ole jätkusuutlik, põhjavee ressurss on ohus ka Tallinna piirkonnas, • Eestis tekib väga palju jäätmeid, sealhulgas ka ohtlikke jäätmeid, • Eesti on kiiresti autostumas, • Me ei kontrolli metsaraiet, metsaressurssi, määral, mida saaks pidada rahuldavaks, • …

5. Keskkonnatasude seadus Vastu võetud Riigikogus 7. detsembril 2005.a. Keskkonnatasude seadust võib julgesti nimetada Ökoloogilise maksureformi (ÖMR) esimeseks sammuks Uue keskkonnatasude seadusega on alustatud kõige suuremate ebaõigluste kaotamist

6. Me oleme teinud alles esimese(d) sammu(d) ÖMRi elluviimisel, meil on vaja käivitada Ökoloogiline majandus (ecological economics) Me peame juhtima globaalse majanduse kooskõla suurendamisele planeedi ressurssidega – see pole kerge

7. Eesti on väga ebaefektiivne maa Energeetilise efektiivsuse tõstmine ei saa toimuda väga kiiresti

8. Kliima kiire soojenemine on teaduslik fakt ja selle on põhjustanud inimtegevus Mittetasakaaluline süsinikuringe Globaalne probleem on CO2 sisalduse stabiliseerimine atmosfääris 450 ppm, 550 ppm, ??? juures

9. 400 000 aastat on kliima muutunud, aga mitte nii nagu viimase 50 aasta jooksul

10. Tuleviku võtmeküsimus: Mis saab pärast Kyotot (pärast 2010)? Contraction and Convergence Vähendamine ja konvergents Sünnipärane õigus keskkonnaruumile – uus universaalne inimõigus Keskkonnaruumi-põhine majandus

11. Vähenemine ja ühtlustamine – juba aastal 2030

12. EL kliimapoliitika: • Vähendada CO2 emissiooni • aastaks 2020 15-30% ja • aastaks 2050 60-80%

13. Maailma rahvastik 11 miljardit aastal 2100 – peaaegu 800 Eestit Eesti rahvastik 50% (pool) praegusest – kogu maailma rahvastik moodustab tulevikus 1600 Eestit

14. Eestis: 9,91 sündi 1000 elaniku kohta (2005), 12,21 surma 1000 elaniku kohta (2005). Eestis peaks sündima 22 tuhat last, et demograafilisest “august” välja tulla, sünnib aga 15 tuhat (Taagepera)

15. Kõik tahavad hästi elada – ka hiinlased ja hindud! Ajahorisont – 100 aastat – aasta 2100 on soovitud tulemuste saavutamise aasta, optimistlik stsenaarium:

16. Mida siis peaks Eestis tulevikus tegema? • Energeetika areng??? • Aineringide ja keskkonnaruumipõhine majandus • …

17. Kuidas hinnata igaühe inimõigust kasutada piiratud energiatootmise ruumi? • CO2 keskkonnaruum • Ökosüsteemid ja maailmameri on võimelised “neelama” 3 miljardit tonni süsinikku aastas: • Maismaaökosüsteemid - 0.7 miljardit tonni; • Ookean - 2.3 miljardit tonni. • 3 miljardi tonni süsiniku (~11 miljardi tonni CO2) viimisel atmosfääri: • ei tõuse CO2 sisaldus õhus; • säilib Maa pinna keskmine temperatuur; • kliimamasin töötab ilma suurte ja kiirete muutusteta.

18. Maakeral elab 6 miljardit inimest, mis tähendab, et igaüks võib õhku paisata: • 0.5 tonni süsinikku aastas (1.3 kg päevas) ehk • 1.35 tonni CO2 aastas (3.7 kg päevas); 3.7 kg CO2 ongi igaühe päevane keskkonnaruum (= umbes 2 liitri bensiini põletamisega) Keskkonnaruum = inimese kohta tulev keskkonna (aineringide) puhverdusvõime

19. Eesti energeetika areng Kuidas täita oranž osa? ?

20. Süsinikubilanssja maakasutus Metsamaa ja haritava maa muutus Eestis viimase 30 aasta jooksul Missugused otsused, mehhanismid olid sellise suure maakasutuse muutuse taga, kus CO2 aastane sekvestreerimine muutus umbes 5.4 Gg– majanduslikud või/ja ökoloogilised?

21. Meil oleks vaja käivitada riigisisene süsinikukaubandus! Tähtis maamajanduse arendamiseks Süsinikukaubanduse aluseks on süsinikuvoogude üle arvepidamise sisseseadmine

22. Tegime (huvi pärast) katse koostada Eesti süsinikuvoogude bilansi: • energeetika • maakasutusega seotud vood

23. 2 Trees Increment Felling 1 4 Stem Other disturbances Import / Export Branches Bark 5.1 Foliages 5 Products from Forest Industry Coarse roots 2 Fine roots Respira tion mortality 6 3 6 Waste 7 Debris 8 Respira tion 7 Humus +subsoil Metsa süsinikuvoogude skeem

24. Probleemid, probleemid… Maakasutuse andmed eri allikate järgi

25. Corine´i ja metsaregistri kaartide erinevused Forest land on CORINE map Forest land on CFPS map

26. Metsainventariseerimine – praegu kasutatakse kaht meetodit ja eksisteerib kaks andmekogu, mis aga pole omavahel seotud: • Lausmetsainventariseerimine (???) – riigimetsade inventariseerimine • Statistiline metsa inventariseerimine – tegelikult kogu metsa inventariseerimine, ainult…. • … seejuures ei kasutata kõige paremaid inventariseerimismeetodeid

27. Samas on teada, kuidas tuleks metsa inventariseerida, kombineerides nii satelliitpiltide kui maa pealt kogutavat informatsiooni (k-NN-meetod – k-lähinaabri meetod) Seda aga ei planeeritagi – uus sõna, säästva metsanduse seire infosüsteem on lubade infosüsteem, metsade inventuur toimub 7 aastase tsükliga Eestis on spetsialistid, kes k-NN meetodit valdavad – nemad käivad Norras ja Rootsis põhjanaabreid aitamas ning teevad Eestis proovitöid…

28. Arvutatud CO2vood vastavalt IPCC reeglitele ja meie skeemile

29. Laskumata detailsesse analüüsi näitas töö, et süsinikuvoogude kontrolli alla saamiseks peaksid oma tööd oluliselt muutma • MMK • PRIA • Statistikaamet • KKM Info- ja Tehnokeskus • Maa-amet • Kaardikeskus • … • Aga see pole ju võimalik!?

30. Eesti rahvas vajab keskkonnainfot reaalajas!

31. http://waterdata.usgs.gov/nwis/rt

32. Eesti rahvas vajab tasutaterviklikku numbriliselt usaldatavat keskkonnainfot reaalajas!

33. Tasuta kättesaadav keskkonnainfo on samasugune inimõigus kui tasuta internet!

34. Eestis on väga realistlik luua kiiresti reaalajas töötav kasutajasõbralik vee infosüsteem Selleks on olemas head eeldused ja ka vete liikumise mudel Vee infosüsteemi saaks valmis peaaegu et ilma olulise riikliku toeta

35. Huvitav, kas ikka saab? Tulevik näitab! Eesti rahvas vajab tasuta keskkonnainfot reaalajas!

36. Reaalajas töötav veeregister aitaks kindlasti kõigile selgeks teha ka Ida-Virumaa põhjaveeressursside saastamise ning üleekspluateerimise ulatuse ja oleks aluseks põhjendatud otsuste vastuvõtmisel ELi Vee Raamdirektiivi elluviimisel

37. Ökoloogiline majandus nõuab uut rahvuslike raamatupidamiste süsteemide juurutamist! • materjalivoogude (süsinik, vesi, lämmastik, jne) kokkusulatamine majandusega, • roheline maksureform, • SO2, CO2 jne. kvootide börsid, • global commons, global equity – ühised ressursid, võrdne kasutusõigus, keskkonnaruum • Nn. Londoni grupp on tegutsenud juba 1993. aastast: • http://www4.statcan.ca/citygrp/london/london.htm

38. Eesti ei ole selle grupi liige - miks? Soome, Rootsi, Taani jt. on.

39. Ajahorisont – 100 aastat – aasta 2100 on soovitud tulemuste saavutamise aasta, optimistlik stsenaarium: Peame õppima mõtlema pikalt ette ja sõbralikult otsustama ja tegutsema!