Garri Raagmaa TARTU ÜLIKOOL garri@ut.ee + 372 578 899

1. Rehepaplus senises regionaalpoliitikas ja arengupeetus kui tulemusVõimalused õppimiseks ja vigadeparanduseks: 2014-20 EL eelarveperioodi Eesti regionaalse spetsialiseerumise ja uute majanduste ülesehitamiseks Garri Raagmaa TARTU ÜLIKOOL garri@ut.ee +372 578 899 Puntra vallavanem Hannes Ploomipuu

2. Jutuks • Esimene viga - 'lühivaateline pragmatism' elik rehepaplus • Teine viga - turuusk • Kolmas viga - muutuste eiramine • Programmperioodi 2014-2020 tekstide lugemine • Mis on tulekul? • Mida teha vigadeparanduseks?

3. “Rehepapp” ja ‘rehepappi tegema’ Kas eestlaste panus Euroopa kultuuris?

4. Esimene viga - 'lühivaateline pragmatism' elik rehepaplus Saagem eurooplasteks!

5. Rehepapluse tulemid • Mis on 'lühivaateline pragmatism‘? • 19. sajandil defineeriti eestlasi kui ‘väikest varastavat rahvast Läänemere kaldal’ • Kuidas on see arenenud enne ja pärast Kivirähki? • Ametkondlike silotornide ülesehitamine ning kohalike omavalitsuste ja regionaalse tasandi haldusvõimekuse degradeerimine • Eurofondide sokutamine riiklike investeeringute asemele à la ERM • KOVide liiga suurte majade ehitamine ERF rahaga valesse kohta selle asemel, et restruktureerida majandus

6. 76 000 inimest vähem kui 2000 • 2011. aastal loendati esialgsetel andmetel 76 000 inimest vähem (- 5,5%) kui eelmisel loendusel. • Negatiivse loomuliku iibe tõttu on rahvaarv kahe loenduse vahel kahanenud 32 000 inimese võrra. • Registreeritud rände tagajärjel on rahvaarv kahe loenduse vahel kahanenud 22 000 inimese võrra. • Regisreerimata ränne on ilmselt 20000 el. • Eriti drastiline on aga olnud siseränne!

7. Loendatud püsielanike arv Allikas: Statistikaamet

8. Elanike arvu muutus 2000-2011 Allikas: Statistikaamet

9. Eesti ja EL regionaalmeetmed M€ Allikas: EAS ja Siseministeerium Nooltega on näidatud: Riigikogu valimised Kohalikud valimised

11. KOIT-kava 2004-2010M€ Allikas: EAS ja Siseministeerium

12. PKVP 2004-2010M€ Allikas: EAS ja Siseministeerium

13. Allikas: Siseministeerium

14. 2005 Allikas: EAS

15. 2008 Konkurentsivõime 2008 Allikas: EAS

16. 2011 Allikas: EAS

17. Riikliku ja kõikide regionaaltoetuste proportsioon 2004-10 Allikas: EAS

19. Muuta hoiakuid ja planeerimist! • Rakendada Euroopa lähimus- (subsidiaarsus) ja partnerlusprintsiipe • Rakendada struktuurfondid majanduse restruktureerimiseks • Tagada arengu planeerimise ja analüüsivõime ametkondades • Muuta planeerimine ja arendustöö formaalsest paberimäärimisest ja 'pakazuhhast' sisuliseks institutsionaalse arengu instrumendiks

20. Teine viga - turuusk Turg vajav pidevat avaliku sektori hoolt ja järelvalvet

21. Turg = demokraatia • Võtmemajandusharudes kontrolli andmine välisettevõtete kätte - harutehastumine • Neoklassikalised ja NPM lähenemised juba tugeva kriitika all • Kasiinokapitalismi kukkumine finantskriisi • Kasvavad erinevused ühiskonnagruppide ja regioonide vahel • Avalikus sektoris eramonopolism ja projektimajanduse ressursside raiskamine • Kasvab vaid hanke- ja aruandluskompetents

22. Kas Rootsi panka huvitab Eesti kohtade heaolu?

23. SKP muutus1996-2009

24. Rohkem riiki! • Suurendada riigi rolli majanduse juhtimisel • oligopoolsetele ettevõtete täiendavaid tingimused • luua läbirääkimisvõime rahvusvaheliste suurfirmadega • Suurendada oluliselt programmiliste meetmete osakaalu ja vähendada bürokraatiat • projektiklassi ohjeldamine • Tegusate majandusarengu strateegiate rakendamist kohtadel

25. Kolmas viga - muutuste eiramine Hobuvankriajastu haldusega 21. sajandis

26. Paisuv eluruum ja kahanev haldusvõime • Mobiilsus ja kommunikatiivsus on kasvanud kordi • Eestit valitsetakse jätkuavalt 19. sajandi Saksa haldusmudeli ja vallastruktuuri järgi • Ida-Euroopa eiras vahepealse 50 aastat muutusi ja taasmoodustas küla- või külanõukogu tasandi haldusüksused • juurdunud struktuurid üritavad hoida oma statusquod • Killustunud ja demotiveeritud ametnikega kohaliku ja regionaalse halduse tõttu ei ole EASil täna kohtadel arvestatavaid partnereid, kellega majandusarengu vallas koostööd teha

27. Eesti keskuskohad 1934 Allikas: Kant 1934 • Täislinn; 2. Väikelinnad; 3. Maalinn; 4. Alev • Tagamaad: I – Täislinna teenuste kaugeim piir, II & III linnateenuste välis- ja vahepiir

28. Eesti keskused 1970

29. Tosin linnaregiooni 2000 Allikas: Jauhiainenjt. 2002 TÜ Pärnu kolledž, www.pc.ut.ee

30. Pendelrändealad 2007-9 Allikas: Ahas jt. 2010

31. Tosinkond arenduskeskust • Harjuvälise Eesti konkurentsivõime paratamatult jätkuvalt halveneb, inim- ja loodusressursid jäävad üha laienevatel ääremaadel väär • Hädavajalik on • tugevdada regionaalseid institutsioone, • muuta ametnikud proaktiivseteksarendutöötajaiks ja • rakendada ettevõtluse struktuurimuutuse, energiamajanduse, rahvastikuarengu pikaajalisi trende arvestavaid koha-põhised arengustrateegiaid • Ilma selle – kohapealse institutsionaalse võimekuseta – ‘Euroopa 2020’ sihtasemeid ei saavuta • tööpuudus ja vaesus on ruumilised fenomenid

32. 2014-2020 programmperioodi tekstide lugemine ja järeldused Kuidas tõlgendada EK etteantud tingimusi SF kasutamiseks?

33. Fookus ‘Euroopa 2020’strateegiale • Komisjonteeb ettepanekutugevdadastrateegilisekavandamiseprotsessi. See hõlmabühisestrateegiliseraamistikukehtestamist, partnerluslepinguidningridatemaatilisieesmärkekooskõlasEuroopa2020 strateegiaga. • Komisjonivastuvõetavasühisesstrateegilisesraamistikusnähakseettepõhimeetmed EL-iprioriteetidesaavutamiseks,esitataksekavandamistpuudutavadsuunised, midakohaldataksekõigilefondidele, sealhulgasEAFRD-leningEMFF-ile, ningedendatakse EL-ieristruktuurivahenditeparematkoordineerimist. • Komisjonijaliikmesriikidevahelsõlmitavatepartnerluslepingutegakehtestatakseliikmesriikidepanustemaatilisteeesmärkideelluviimiselningkonkreetsetemeetmetegaseotudkohustused, et aidatakaasaEuroopa2020. aastastrateegiaeesmärkidesaavutamisele. Selgedjamõõdetavadsihidmäärataksekindlakstulemusraamistikus. Allikas: EuroopaLiiduühtekuuluvuspoliitika

34. ‘Euroopa 2020’kolmprioriteeti • arukasmajanduskasv: teadmiste- jainnovatsioonipõhisemajandusearendamine;  Teadus = T & A = innovatsioon • jätkusuutlikmajanduskasv: ressursitõhusama, loodussäästlikumajakonkurentsivõimelisemamajanduseedendamine; • kaasavmajanduskasv: kõrge tööhõivegamajandusetugevdamine, et tagadasotsiaalnejaterritoriaalneühtekuuluvus. Allikas: EuroopaLiiduühtekuuluvuspoliitika

35. EL-ivahenditekasutamine Terviklikinvesteerimisstrateegia: kooskõlasEuroopa 2020. aastastrateegiaeesmärkidega Kooskõlariiklikereformikavadega Kooskõlaühtekuuluvuspoliitika, maaeluarenguningmerendus- jakalandusfondivahenditevahel Eesmärgidjanäitajad, et mõõtaEuroopa 2020. aastastrateegiasihtidesaavutamiseedenemist Tulemuslikkus: tulemusraamistikujuurutamine Tõhusus: haldussuutlikkusesuurendamine, bürokraatiavähendamine Ühinestrateegilineraamistik Partnerlus-leping Rakenduskavad Allikas: EuroopaLiiduühtekuuluvuspoliitika

36. ERAFieesmärk Ühtekuuluvuspoliitika on peamineinvesteerimisinstrument, millegatoetatakseliiduEuroopa2020. aastastrateegiassätestatudpõhilisiprioriteete Euroopa Regionaalse Arengu Fondi (ERAF)eesmärk on tugevdadaEL majanduslikku ja sotsiaalsetühtekuuluvust,vähendadespiirkondadevahelisttasakaalustamatust. ERAF toetabpiirkondlikku jakohalikkuarengut: kaasrahastadesinvesteeringuidteadus- jaarendustegevusseninginnovatsiooni; kliimamuutustessejaenergiasse; VKEdetoetamisse; üldistmajandushuvipakkuvatesseteenustesse; telekommunikatsiooni-, energia- ja transpordiinfrastruktuuridesse; tervishoidu, haridussejasotsiaalsesseinfrastruktuuri; linnadesäästvassearengusse. Allikas: EuroopaLiiduühtekuuluvuspoliitika

37. Euroopa RAF valdkonnad Teadusuuringudjainnovatsioon Info- jakommunikatsioonitehnoloogia Väikestejakeskmisesuurusegaettevõtjate(VKE-d) konkurentsivõime Üleminekvähese CO2-heitega majandusele Kliimamuutustegakohanemineningriskiennetamineja -juhtimine Keskkonnakaitsejaressursitõhusus Säästev transport jatähtsatevõrguinfrastruktuuridekitsaskohtadekõrvaldamine Tööhõivejatööjõuliikuvusetoetamine Sotsiaalnekaasatusjavaesusevastuvõitlemine Haridus, oskusedjaelukestevõpe Institutsioonilisesuutlikkusesuurendaminejatõhusavalikhaldus Allikas: EuroopaLiiduühtekuuluvuspoliitika

38. Kuidas lugeda EC SF eeltingimusi? • Mineviku/lähiaja/ kogemusnäitab, et fondidestrahastatudinvesteeringutetulemuslikkustõõnestavad/vähendab/ mõneljuhul/viisakusvormel/ kitsaskohadsiseriiklikuspoliitikas/poliitika nõrkus/ningõigus-/üldine korraldus/jainstitutsioonilistesraamistikes. • Past experience suggests that the effectiveness of investments financedby the funds have in some instances been undermined by weaknesses in national policy, and regulatory andinstitutionalframeworks. temaatilisteeesmärkide tingimused: • Targa /uuenduslikud/ spetsialiseerumisestrateegiadvõiasjakohasedõigusraamistikud/keskkonda sobiv tugisüsteem/ettevõtlusetoetamiseks • smart specialisation strategies, or appropriateregulatory framework for business support

39. Koha/kogukonnapõhisus • Keskendub subregionaalstele aladele – ca 50000 el. • Põhineb kohalike tegevusgruppidel (à la LEADER) • Rakendab integreeritud ja harudeüleseid arengustrateegiate põhjal, mis arvestavad kohalikke vajadusi ja ressursse • On innovatiivsed, võrgustiku- ja koostööpõhised • Kasvatavad kohalikku inst. võimekust Allikas: DG Regio

40. Tark spetsialiseerumine • Innovatsioon kõikide regioonide prioriteediks • Investeeringute toomine ja sünergiate loomine • Kombineerida erinevaid era-avalikke vahendeid • Haldusstruktuuride ja osaliste kokkuviimine • Kriitilise massi saavumine • Majandusmuutuse tagamine • Suurem lisandväärtus tootmises-teenustes • Uute tehnoloogiate juurutamine • Uued spetsialiseerumised • Innovatsiooni soodustamine • Rahvusvahelistumine ja teadmiste siire Allikas: DG Regio

41. Äriteenused, transiit, kinnisvaraarendus, tarkvara jm. hi-tech (Skype, Tehnopol etc) TALLINNA PEAKESKUS Hankiv tööstus, tekstiil Tööstus, transport Kohtla-Järve (Jõhvi): Põlevkivikeemia Kaevandustehnoloogia Rakvere: Ehitusmaterjalid, toidutööstus Sillamäe ja Narva: Energeetika Vene kultuur ja äri Toidutootmine-töötlemine, ehitusmaterjalid, rekreatsioon Keemiatööstus, metall, logistika, tervishoiu, sotsiaal- ja isikuteenused Hiiumaa: Plastitööstus Haapsalu: Tervis Käsitöötehnoloogiad Maamajandus-metsandus, toidu- ja puidutööstus Paide/Türi: Agrotehnoloogia Merendus-kalandus, sanatooriumid Kõrgharidus, meditsiin, bio- ja keskkonnatehno-loogia,tarkvaraarendus (Playtech, Regio etc) Kuressaare: Väikelaevaehitus Wellness TARTU PEAKESKUS Pärnu: Spaa, turism ja sotsiaalteenused Viljandi: Kultuuri ja-elamusmajandus Multimeedia Puhkemajandus, tervise- ja sotsiaalteenused,ressursima-jandus, merendus, kalakasvatus Räpina aianduskool Puidu- ja toidutööstus mahepõllundus, rekreatsioon, (etno)kultuurimajandused Võru: Puidutehnoloogia Mehhatroonika Valga: Läti koostöö Otepää spordimajandus Eestiregioonidevanad ja uuedspetsialiseerumised& know-how

42. Järeldused lugemisest • Euroopa ei anna enam niisama raha, vaid tahab konkreetset REGIONAALSET plaani • See pean olema samas liini Euroopa 2020ga • Mõõdetakse tulemust (nt. töökohti) mitte raha maha pandud hulka • Kes tulemusi ei saa, jääb rahast ilma • Rakendatakse LEADER põhimõtteid • Lihtsustakse (loodetavasti oluliselt) finantseerimist

43. Kokkuvõtteks • Rehepappi ei saa Euroopas enam mängida • Vt. Kreekat, kus kupjad selgas • Riik peab silotornide ehitamise asemel “ühtsemalt” (vt. OECD raport) valitsema ja tegevusi planeerima • Oluliselt tugevdada majandusarengu juhtimist ja vastavat KOHAPÕHIST võimekust • Lõppude-lõpuks mõista, et Eesti arengut ei saa juhtida Toompealt ega väikevallast, mistõttu: • Luua regionaalseid arenduskooslused • Rakendada piirkondliku arengu ‘spetsialiseerivad’ strateegiad  mitte vabataotlemine! • Tugevdada kohalikku partnerlust (KOVide ühine arendusraha)