1 / 57

Majandusarvestuse alused

Majandusarvestuse alused. 2013/2014 Tartu Kutsehariduskeskus. Majandusarvestus e. accouting, e. Rechnungswesen. on süsteem, mille koostisosaks on: - finantsarvestus ( ≈ raamatupidamine) - kuluarvestus - juhtimisarvestus - finantsanalüüs - eelarvestus

sahara
Télécharger la présentation

Majandusarvestuse alused

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Majandusarvestuse alused 2013/2014 Tartu Kutsehariduskeskus

  2. Majandusarvestuse. accouting, e. Rechnungswesen on süsteem, mille koostisosaks on: - finantsarvestus (≈ raamatupidamine) - kuluarvestus - juhtimisarvestus - finantsanalüüs - eelarvestus - audiitorkontroll, sisekontroll - maksude arvestus

  3. Kellele vaja majandusarvestust?Info ettevõttevälised kasutajad: Aktsionärid, tulevased aktsionärid, konsultandid finantsanalüütikud, investeerimisfirmad. Kas firma on atraktiivne omanikele, kas tulevikus firma võib muutuda tulutoovaks või hoopis muutub olukord halvemaks? Kas firma on võimeline tootma soovitud kasumit? Kreeditorid. Kas firma on võimeline laenu tagasi maksma tähtaegselt? Kas firma on võimeline maksma ka intresse?

  4. Kellele vaja majandusarvestust?Info ettevõttevälised kasutajad: Töötajad. Kas firma on võimeline maksma tulevikus rohkem? Kas firma on võimeline maksma töötasusid õigeaegselt? Kliendid. Kas firma on võimeline müüma kokku-lepitud mahus, hinnaga, maksetähtajaga? Valitsus. Kas firmad on võimelised tootma piisavalt lisaväärtust investeeringuteks? Kas firmad on võimelid kandma maksu-koormust? Kas maksud on tasutud õigesti?

  5. Info ettevõttesisesed kasutajad(otsuste tegemiseks) • Finantsotsustes – kui palju ja millise struktuuriga vajab firma kapitali – laenukapital ja omakapital • Ressursside paigutamine – millises koguses ja kuhu investeerida. • Tootmisotsustes – millist toodet toota, millisel moel ja millal. • Turundusotsused – Müügihindade kehtestamine, reklaamieelarvete koostamine, millisele turule suunduda ja kuid

  6. Kuluarvestus ja juhtimisarvestus Kuluarvestus ühendab endas finants- ja juhtimisarvestust. Kuluarvestus jälgib kulude kajastamist ettevõtte finants-arvestuse protsessis (raamatupidamine, aruanded jne) ja samuti kulude kogumist, süstematiseerimist ja analüüsimist juhtimisarvestuse protsessis (omahinna kalkuleerimine, hinnakujundus jne.).

  7. Kulude juhtimine (cost management) Kulude juhtimine on eesmärkidele ja tulemuslikkusele suunatud mõttelaadist lähtuv eesmärgistatud tegevusprotsess, mille abil kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja muu infoga. Kulude juhtimine sunnib otsima uusi võimalusi, et aidata organisatsioonil langetada õigeid otsuseid ja luua erinevatele huvigruppidele, suuremat väärtust madalamate kuludega.

  8. Kulude juhtimine (cost management) Kulude juhtimine organisatsioonis on vajalik: • strateegiate väljatöötamiseks ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, • kasumlikkuse suurendamiseks, • planeerimiseks ja tulemuslikkuse hindamiseks, • kulu-tulemus seoste kindlakstegemiseks, • aruandluse koostamiseks, • muude organisatsioonile pandud kohustuste täitmiseks.

  9. Kuluarvestussüsteemi 3 komponenti

  10. Muutuv- ja püsikulud • Muutuvkulud muutuvad koos tegevuse mahu muutumisega – otsene materjalikulu, tükitööliste palk, tehnoloogilise energia kulu, kütusekulu transpordis jt. • Püsikulud jäävad teatud ajaperioodi vältel erinevate tegevusmahtude puhul muutumatuks – hoonete amortisatsioon, administratiivkulud, rendikulud jt.

  11. Ülesanne • Külalistemaja püsikulud on 1000 € kuus. • Muutuvkulud (toitlustamine, pesu) on 20€. külalise kohta. • Millised on tegevuse kogukulud ja ühe külastaja vastuvõtukulud 50, 75 ja 100 külalise puhul? • Koostage tulemuste kohta graafikud (kogu muutuvkulu, ühiku muutuvkulu, kogu püsikulu, ühiku püsikulu), kus x-teljel on külastajate arv ja y-teljel kulud

  12. Ülesande lahendus

  13. Tasuvuspunkt e kasumilävi e kulude katmise piir on see müügimaht üle mille hakkab ettevõtte saama kasumit. Kasum = Tulud - Kulud Kasum = Tulud -(Püsikulud+Muutuvkulud) Tasuvuspunktis kasum = 0 a) 0 = Tulud – Püsikulud – Muutuvkulud;

  14. Eelarvestamine (1) Eelarve (budget) on kavandatavate tegevuste (plaanide) ja oodatavate tulemuste esitus rahalises väljenduses. Eelarvestamisel on oluline roll kogu organisatsiooni planeerimisprotsessis, sest just eelarvete abil mõtestatakse lahti ja täpsustatakse strateegiaid ning nende elluviimiseks vajalikke ressursse ja tegevusi.Tekib võrdlusbaas tegelike tulemuste hindamiseks ning võrdlevanalüüsiks .

  15. Eelarvestamine (2) Tegevusperioodi lõpus kasutatakse eelarvet tulemuslikkuse hindamisel. Eelarve koostamiseks (budgeting) nimetatakse eelarve koostamise protsessis tehtavaid tegevusi. Eelarve koostamisel kasutatavad protseduurid ja tegevused moodustavad eelarvestamissüsteemi (budgeting system). Eelarvestamise protsessis on oluline tähtsus prognoosimisel ja eelarve projektide koostamisel

  16. Eelarvestamine (3) Prognoose liigitatakse järgmiselt: • lühiajalised – kuni 1 aasta; • keskmised – 1-5 aastat; • pikaajalised – 3-15 aastat. Eelarve ja prognoos on paljuski erinevad. Eelarve eeldab, et sooritatavad tegevused vastaksid eelarves ettenähtutele ja aitaksid saavutada eesmärgiks seatud tulemusi. Prognoos püüab ette aimata, mis tulevikus toimub. Kõikides eelarvetes on prognoosimise elemente.

  17. Eelarvestamine (4) Terminoloogiliselt on otstarbekas nimetada eelarveprotsessis koostatavaid eelarveid seni prognoosiks/projektiks, kuni need on eel-arve(te)na vastu võetud. Nt. niikaua, kui eelarve on vastava otsustaja poolt kinnitamata, nimetatakse seda prognoosiks ja pärast kinnitamist juba eelarveks. Eelarve koostamiseks kaks põhilist meetodit - traditsiooniline ehk baasiline eelarvestamine ning nullbaasiga (null-baasist lähtuv) eelarvestamine.

  18. Audiitorkontroll • Auditeerimine on raamatupidamisaruande kontrollimine ja sellele hinnangu andmine Audiitortegevuse seadusest lähtudes. Auditeerimise õigus on audiitoril. • Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik igale aktsiaseltsile, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, sihtasutusele ja riigieelarvest eraldist saavale erakonnale.

  19. Auditi kohustus (1) • Raamatupidamise aastaaruande audit onkohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 2 000 000 eurot;2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 000 000 eurot;3) keskmine töötajate arv 30 inimest.

  20. Auditi kohustus (2) • Raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 6 000 000 eurot;2) varad bilansipäeva seisuga kokku 3 000 000 eurot;3) keskmine töötajate arv 90 inimest.

  21. Ülevaatuse kohustus (1) • Raamatupidamise aastaaruande ülevaatus on kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt kaks ületab alljärgnevaid tingimusi: 1) müügitulu või tulu 1 000 000 eurot;2) varad bilansipäeva seisuga kokku 500 000 eurot;3) keskmine töötajate arv 15 inimest.

  22. Ülevaatuse kohustus (2) • Raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud aruandeaasta näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:1) müügitulu või tulu 3 000 000 eurot;2) varad bilansipäeva seisuga kokku 1 500 000 eurot;3) keskmine töötajate arv 45 inimest. • Kohustusliku ülevaatuse võib asendada auditiga.

  23. Maksuarvestus Kasulikud lingid • www.riigiteataja.ee • www.emta.ee • www.finance.ee • www.raamatupidaja.ee • www.maksumaksjad.ee

  24. Maksud – millal? • Maksud on sama vanad kui on inimkond. • Maksuks võib pidada annetusi jumalale, et vältida ja säästa ennast nende vihast või kingitused võimsatele ja vägevatele, olgu selleks siis väepealikud, kuningad ja miks mitte kasvõi pruudi isa. • Üheks varasemaks laiemalt tuntud maksuks oli keiser Vespasianuse poolt Roomas esimese aastatuhande 70-ndal aastal kehtestatud maks avalikele käimlatele

  25. Maksustamise eesmärk Maksudel on mitmeid eesmärke ning otseseid ja kaudseid kõrvalmõjusid maksumaksja suhtes. Seda nimetatakse maksuterminoloogias ka maksude: • - koormamisfunktsiooniks (nt koguda raha riigieelarvesse) • - kujundamisfunktsiooniks (nt mõjutada käitumist või tarbimist) Maksusaladuseks on mis tahes maksukohustuslast puudutav teave

  26. Maksusüsteemi kujunemine • F.D.Roosevelt: “Maksud on lõiv, mida isikud tasuvad privileegi eest olla organiseerunud ühiskonna liige” • Maksustamine on riigis asuvatelt ja selle teenuseid tarbivatelt inimestelt osa nendele laekuva tulu või nende omanduses oleva rikkuse äravõtmine eesmärgiga katta ühiskondliku elu organiseerimisega seotud kulusid • Maksusüsteem kujunes osalt juba vanaajal. Maksukogujad olid nii muistses Egiptuses, Kreekas kui Babüloonias, samuti maiade riigis

  27. Kohalikud maksud • Kehtestatakse kohaliku omavalitsuse poolt ning kehtivad ainult nende territooriumil. • Aluseks on valla või linnavolikogu poolt vastuvõetud määrus, mis kehtestab kõik maksukogumiseks vajalikud regulatsioonid • Müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. • Kehtestatud on ainult osa nendest maksudest ning kaugeltki mitte kõikide kohalike omavalitsuste territooriumil.

  28. Riiklikud maksud • Riikliku maksu kehtestab Riigikogu maksuseadusega, mis sätestavad selle nimetuse, maksubaasi, -määra, -soodustused, maksusumma arvutamise ja tasumise korra, laekumise koha ja tähtajad. • Riiklikud maksud on tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks

  29. Maksud (1) • Palgaga seotud maksud: Töövõtjalt (2013): 1) tulumaks (21%….X summalt) 2) töötuskindlustusmakse (2 %) 3)vajadusel pensionikindl(2% või 3%) Tööandja maksab: 1) 33% sotsiaalkindlustusmaksu 2) 1% töötuskindlustusmaksu

  30. Maksud (2) • Ülesanne: • Teha töötaja Kallele töötasuarvestus, kui tema töölepingujärgne töötasu X kuul oli 1000 (2013) ja lisatasu (preemia) 100 Sündinud 1984 aastal, esitatud tööandjale avaldus tulumaksuvaba miinimumi rakendamise kohta ja olemas leping pensionikindlustuse osas. 1) töötuskindlustusmakse: ........… (2) pensionikindl: ...........… 3) summa, millest arvestatakse TM...……. TM=……… P.s: SM…? Ja tööandaja TKM...

  31. Finantsarvestus Finantsarvestuse infosüsteem on arvestuse infosüsteemi see osa, mille eesmärgiks on koguda ettevõtte majandustehingute andmestik reeglite järgi, mis võimaldaks majandusaasta lõpus koostada raamatu­pidamis­regulatsioonidele (Raamatupidamise seadus, Rahvusvahelised Finantsaruandluse Standardid (IFRS)) vastav raamatupidamise aastaaruanne.

  32. Raamatupidamise seadus (1) • Raamatupidamiskohustuslaseks on riik juriidiline isik FIE omavalitsuse üksus filiaal • Vabariigis korraldab raamatupidamist Raamatupidamise Toimkond

  33. Raamatupidamise seadus (2)Raamatupidamine – rangelt dokumentaalne • Raamatupidamise algdokument... tõend, millel peavad olema järgmised andmed:1) dokumendi nimetus ja number;2) koostamise kuupäev;3) tehingu majanduslik sisu;4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);5) tehingu osapoolte nimed;6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;7)...esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;8) vastava raamatupidamiskirjendi jrk. nr.

  34. Raamatupidamise seadus (3) • Ettevõte on kohustatud kõiki majandus-tehinguid dokumenteerima (algdok.) ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast tehingu toimumist nii, et oleks tagatud aruannete tähtaegne esitamine. • Raamatupidamisregistreid võib vormistada:1) käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena;2) kirjalikku taasesitust võimaldaval infokandjal • Aldokum, registreid peab säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust.

  35. Raamatupidamise seadus (4) • Kassapõhine arvestus on majandus-tehingute kajastamine vastavalt nendega seotud raha laekumisele,väljamaksmisele. • Tekkepõhine arvestus on tehingute kajastamine vastavalt majandus-tehingu  toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud

  36. Raamatupidamise seadus (5)Rp. sise-eeskirjad • Rp.kohustuslane on kohustatud koostama raamatu-pidamise sise-eeskirja, mis kehtestab kontoplaani koos kontode sisu kirjeldusega, reguleerib maj.tehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilita-mist, rp.registrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruandes, varade ja kohus-tuste inventeerimist, kasutatavaid arvestuspõhi-mõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist

  37. Raamatupidamise seadus (6)Mõisted • Vara, kohustused ja omakapital Iseloomustavad ettevõtte finantsseisundit Valem......................................... • Tulu, kulu ja kasum Iseloomustavad ettev. Majandustulemust Valem........................................... • Kaks raamatupidamistava: Eesti hea raama-tupidamistava ja rahvusvahlistel finantsaruand-luse standarditel põhinev (bösiettev., krediidi..)

  38. Majandusaasta aruanne Majandusaasta: 12 kuud (erand. mitte üle 18) Majandus/a aruanne (aega teha 6kuud)koosneb • Raamatupidamise aastaarunne • Tegevusaruanne millele lisanduvad • Audiitorkontrolli järeldusotsus • Kasumijaotuse ettepanek (äriühingute puhul)

  39. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb: Põhiaruanne Bilanss Kasumiaruanne Rahavoogude aruanne Omakapitali muutuste aruanne ja Lisad

  40. Bilanss (1) Kajastab teatud kp seisuga ettevõtte finantsseisundit, s.o vara, kohustusi ja omakapitali. Eesti hea raamatupidamistava rakendamisel lähtuda seaduse lisas toodud bilansiskeemist (vt kirjete selgitus) Lähtudes arusaadavuse printsiibist võib kirjeid täiendavalt liigitada, lisada uusi kirjeid. Rp kohustuslase asutamisel koostatakse algbilanss (seis enne maj.tegevuse algust), lõppemisel - lõppbilanss.

  41. Bilanss (2)

  42. Muudatused bilansis majandustehingute mõjul, neli võimalust (1) Enne tehingute algust eeldame bilansi summat 5000 (tuhandetes) A = 5000 ja P = 5000 I. A kirje suureneb ja A kirje väheneb samas summas. Näiteks ostetud sularaha,400 euro eest materjali. Siit A-s Varude all Materjal + 400 ja Raha – 400: A =....... ja P = .......

  43. Muudatused bilansis majandustehingute mõjul, neli võimalust (2) II P kirje suureneb ja P kirje väheneb samas summas. Näiteks: eraldatud aruandeaasta kasumist kohustuslikku reservi 300. P-s Kohustuslik reserv + 300 ja Aruandeaasta kasum – 300. Siit: A =................ ja P = .................. III A + ja P + samas summas. Näiteks: saadud lühiajalist pangalaenu 1000. A Raha + 1000 ja P Lühiajalised laenud + 1000 A = .................. ja P = .......................

  44. Muudatused bilansis majandustehingute mõjul, neli võimalust (3) IV Üks A kirje – ja teine P kirje – samas summas Näiteks: makstud tagasi lühiajal. pangalaenu 200 A Raha – 200 ja P Lühiajal. laenud – 200, siis A =................ ja P = ................... Kuidas muutuvad/ ei muutu bilansisummad peale: I; II; III ja IV muutuse võimalust?

  45. Näide Härra Pops asutas firma (osaühingu), avas panga- konto ja üüris bürooruumid . Tehingud jaanuar 2013: 1.Osakapitali sissemaks 2 500 2.Sularahas eest 300 ostetud kontoritarbeid 3.Ostetud arvega arvuti, hind 1 000 4.Tasutud jaanuari üüriarveid 240 5.Arvestati ja maksti palka 20 00 6.Konsultatsiooniteenuste eest laekus 1 800

  46. Rahavoogude aruanne • Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamis-kohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile • äritegevuse • investeerimistegevus:põhivarade ja muude investeeringute soetamine ja müük • finantseerimistegevus:muutuvad ettevõtte omakapital või laenude koosseisud või suurus.

  47. Raha- e kassavoogude prognoosi koostamine • Koostatakse kassapõhiselt (laekuvate ja väljamakstavate rahasummade vahena) • Koostatakse igakuiselt, võttes arvesse kõik maksetingimused. Ül: koostada rahavood... • Prognoos näitab ettevõtte tegevuse, investeeringute ja finantsoperatsioonide mõju rahakäibele ja ettevõtte rahavajadust. • Ei ole olemas ainuõiget kassaprognoosi skeemi kõigile, soovitav vajadusel vaadata EAS näide • NB! Amortisatsioonisumma ei ole rahakulu!

  48. Kasumiaruanne (1) Kasumiaruanne kajastab aruandeperioodi majandus-tulemust e. tulusid, kulusid ja kasumit (või kahjumit) Rp.kohustuslane peab oma aruandes kasutama ühte kahest lubatud kasumiaruandeskeemist. Skeem 1: ärikulud on liigendatud lähtudes kulude olemusest näit: materjalikulu, palgakulu... Skeem 2: ärikulud on jagatud lähtudes kulude funktsioonist ettevõttes (näit: müüdud toodete maksumus, turustuskulud, üldhalduskulud Vt. Kasumiaruande skeem

  49. Kasumiaruanne (2) • Kasumiaruandes kajastub tekkepõhine kasum. • Tulud-kulud kajastatakse (skeemis 1): 1. Äritegevusega seotud (müügitulu e –käive, muu äritulu, materjalikulu, tööjõukulu, amortisatsioonikulu jm) 2. Finantstegevusest tulenevad (intressikulud, fin.tulud/kulud... aktsiatelt, valuutakursimuutus-test, jm). Ülesanne: koostada kasumiaruanne

  50. Rp seadus: Majandustehingute dokumenteerimine MAJANDUSSÜNDMUS Majandustehing – selle tagajärjel muutub midagi rp.kohustuslase varade, kohustuste või omkapitali koosseisus. Kõik tehingud tuleb dokumenteerida ja kirjendada. Kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel Kirjend peab sisaldama.....(vt rp. seadus). Iga kirjendi aluseks algdokument või nende põhjal koostatud koonddokument. Rekvisiidid vt. rp. seadusest (dokum nimetus, number, koostam.koht

More Related