1 / 28

Töövõime reform

Töövõime reform. Töövõime reform. Iga inimese elus võib juhtuda olukordi, kus ta on töövõimetu, kas siis ajutiselt või pikaajaliselt Põhiseaduse § 28 sätestab: Õiguse riigi abile töövõimetuse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus.

jeri
Télécharger la présentation

Töövõime reform

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Töövõime reform

  2. Töövõime reform • Iga inimese elus võib juhtuda olukordi, kus ta on töövõimetu, kas siis ajutiselt või pikaajaliselt • Põhiseaduse § 28 sätestab: • Õiguse riigi abile töövõimetuse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. • Pikaajalise tervisekahjustusega inimestele abi saamise korda hakkab reguleerima töövõimetoetuse seadus • Lisaks mahukad muudatused: tööturuteenuste- ja toetuste seadus, sotsiaalhoolekande seadus

  3. Töövõime toetamise reformi eesmärgid • Vähenenud töövõimega inimeste töötamise toetamine • Vähenenud töövõimega inimeste töölesaamise toetamine • Sissetuleku tagamine osalise või puuduva töövõime korral

  4. Olukord täna • Eestis on 99 400 on töövõimetuspensionäri –> süsteemi muutmata on kaheksa aasta pärast töövõimetuspensionäre 119 000; • 2/3 ei tööta • Süsteemist väljumine vähene • 63% mittetöötavatest töövõimetuspensionäridest tahab tööle minna;

  5. Kehtiva süsteemi probleemid • killustatud korraldus inimese jaoks; • vähenenud töövõimega inimesed ei pruugi saada sobivaid meetmeid tööle tagasipöördumiseks; • töövõimetuse hindamine põhineb iganenud mudelitel; • ennetustegevused on puudulikud; • 10% tööealistest saab töövõimetusega seonduvat hüvitist (OECD keskmine on 6,6%).

  6. Vajadus muutusteks • Tänase süsteemi jätkudes on prognoositud töövõimetuspensionäre 2020. aastaks juba ca 176 000. Süsteemi ümberkujundamisel töövõimetuspensionäride ja töövõimetoetuse saajate arv esimestel aastatel pidurduks ning pikemas perspektiivis, so 2020. aastaks, väheneks 80 000ni.

  7. Töövõimetuspensionite ja töövõimetoetuste prognoositav eelarve

  8. Vähenenud töövõimega isikute toetamise kehtiv kord (1) • Vähenenud töövõimega isikutele makstakse töövõimetuspensioni • Maksmise alus on riikliku pensionikindlustuse seadus pluss eriseadustes ettenähtud pensionid ja hüvitised • Selle seaduse alusel kehtestatud määrused, näiteks • Püsiva töövõimetuse, selle tekkimise aja, põhjuse ja kestuse tuvastamise tingimused ja korra ning töövõimetuse põhjuste loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega. • Töövõime kaotuse protsendi määramise korra ning püsiva töövõimetuse ekspertiisiks vajalike dokumentide loetelu ja vormid kehtestab sotsiaalminister.

  9. Vähenenud töövõimega isikute toetamise kehtiv kord (2) • Süsteemi sisenemine vaba • Otsuse teeb sotsiaalkindlustusamet • Hinnatakse töövõimetuse ulatust diagnoosipõhiselt protsentides 10 – 100 (nulliga lõppev arv) • Vähenenud töövõimega isik saab pensionäri staatuse • Töövõimetuspensioni maksmine (40 % kuni 100 % töövõime kaotuse korral) • Passiivne makse (töövõimetuspension) • Makstakse koos näiteks töötuskindlustushüvitisega, töötasuga mistahes suuruses

  10. Reformi tulemusena • Süsteemi sisenemine vaba • Otsuse töövõime ulatuse kohta teeb töötukassa • Hinnatakse säilinud töövõimet: a) inimene on töövõimeline; b) inimesel on osaline töövõime; c) inimesel töövõime puudub. • Kohustus täita aktiivsusnõudeid osalise töövõime korral • Koos teiste toetuste ja hüvitistega (töötuskindlustus- , vanemahüvitis) ei maksta • Point – vähenenud töövõimega inimestega hakatakse tegelema ühes kohas – Töötukassas, eesmärgiga tööle aidata, meetmete läbi paraneb ka tervis

  11. Üks administreeriv asutus • Eesti Töötukassa korraldab: • töövõime hindamist; • toetuse maksmist; • tööturuteenuste osutamist; • rehabilitatsiooni ja abivahenditega seostamist.

  12. Õiguslik regulatsioon • Töövõimetoetuse seadus • Töövõime hindamise hindamise tingimused (sotsiaalministri määrus) • jt määrused • II seaduste pakett (sotsiaalhoolekande ning tööturuteenuste ja toetuste seaduse muutmise seadus)

  13. Mõistete muutmine • Mõistete muutmine • Mõiste „püsiv töövõimetus“ asemel kasutatakse mõisteid „osaline töövõime „ või „puuduv töövõime“ • „töövõimetuspensionär“ asemel „osalise või puuduva töövõimega inimene“ • „töövõimetuspension“ asemel „töövõimetoetus“ • „püsiva töövõimetuse ekspertiis“ asemel – „töövõime hindamine“ • NB! Mõiste muutmine toob kaasa sisu või staatuse muudatuse. Muudatused c 50 seaduses

  14. Töövõime hindamise eesmärgid • Selgitada tervisekaoga inimese võimekus jätkata töötamist • Selgitada maksimaalse töövõime tagamise tingimused • Kirjeldada inimese sooritusvõimet • Kirjeldada sooritusvõimet tagavaid tingimusi (sooritusvõime hõlmab tegevusvõimet ehk inimese võimet sooritada tegevusi ning osalusvõimet ehk inimese võimet osaleda elulistes situatsioonides)

  15. Töövõime hindamise tulemus • Töövõimeline teatud tingimustel või tingimusteta • Osaliselt töövõimeline teatud tingimustel • Töövõime puudub • Antakse soovitusi töö iseloomu osas, mis sobib, mis ei sobi

  16. Osalise töövõimega inimesele pakutakse • Tööturumeetmeid, mis vastavad tema terviseseisundile • Kohandused töökohas • Töötamiseks sobiv abivahend • Tööalane rehabilitatsioon • Töövõimetoetus 180 eurot kuus või inimese varasema töövõimetuspensioni suuruses

  17. Osalise töövõimega inimese kohustused • Mittetöötav osalise töövõimega inimene on töötukassa vaateväljas, ta peab: • Osalema aktiveerivates meetmetes (individuaalne tööotsimiskava) • Otsima sobivat tööd • Aktiivsuseks loetakse ka õppimist, alla 3 a lapse kasvatamist või puudega inimese hooldamist • Töötama. Töövõimetoetuse vähendamine töötasu saamisel teatud piirist (640,2; 1005 eurost alates ei maksta)

  18. Puuduva töövõimega inimene • Võimalus osaleda tööturumeetmetes • Töövõime toetus 320 eurot kuus • Rehabilitatsiooniteenus sotsiaalkindlustusameti kaudu

  19. Rehabilitatsiooni korraldus • Rehabilitatsioon jaguneb kaheks • Töötukassa osutab tööturuteenuste ja –toetuste seaduse alusel osalise töövõimega inimesele eesmärgiga säilitada või leida tööd • Sotsiaalkindlustusamet osutab sotsiaalhoolekande seaduse alusel puuduva töövõimega inimestele, lastele, eakatele eesmärgiga parandada toimetulekut igapäevases elus (kodune toimetulek, liikumine, orienteerumine, suhtlemine, osalemine ühiskonnas, teadlikkus)

  20. Soodustused tööandjatele • abi osutamine tööandjale töökeskkonna parandamisel (töövõime kaotusega inimese tööl hoidmiseks ning tööle võtmiseks). • Pensionärile/vähenenud töövõimega inimesele ei kohaldu sotsiaalmaksu miinimumkohustus • Riik (Sotsiaalkindlustusamet) maksab sotsiaalmaksu tööandja eest töövõimetuspensionäri/vähenenud töövõimega inimese kohta töötasu kuumääralt

  21. Soodustused tööandjatele Otseselt tööandjale suunatud Töötukassa teenused on: * Tööruumide ja –vahendite kohandamine.   * Koolituskulude osaline hüvitamine.   Lisaks teenused, mis on tööandjale abistavaks, toetavaks meetmeks, kuid osutatakse inimesele: * Tugiisikuga töötamise teenus   * Töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine puudega ja pikaajalise tervisehäirega töötajale ja puudega, pikaajalise tervisehäirega töötu tööle rakendamiseks.   * Individuaalne töölerakendamine

  22. Erihoolekanne • Erihoolekanne jääb sotsiaalkindlustusameti korraldada • Kui töötukassa näeb individuaalset tegevuskava tehes, et inimene vajaks erihoolekande teenust, annab ta sellest sotsiaalkindlustusametile teada • Kui Töötukassa suunab psüühilise erivajadusega isiku rehabilitatsiooniteenusele (lähtuvalt isiku vajadusest leida tööd), koostatakse isikule teenuse osutamise lõppedes ka hinnang erihoolekandeteenuste vajaduse kohta - rehabilitatsiooniplaan. 

  23. Kaitstud töö ja toetatud töö • Alati jääb sihtgrupp, kes ei ole võimeline konkureerima avatud tööturul • Kaitstud töö • erivajadustega inimestele töö ja eneseteostuse pakkumine väljaspool avatud tööturgu • Toetatud töö • Juhendamine tööprotsessis, ettevalmistus avatud tööturule minekuks

  24. 180 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid reformi elluviimiseks • töövõime hindamise metoodika arendamine • tööturuteenuste arendamine ja pakkumine • tööandjate toetamine • teavitamine ja asutustevaheline koostöö

  25. Kes on osalenud ettevalmistuses • töötukassa, sotsiaalkindlustusamet, haigekassa • perearstid, töötervishoiuarstid • Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Puuetega Inimeste Fond • sotsiaalpartnerid • mõjude eelanalüüs

  26. Ajakava • Töövõimetoetuse seaduse eelnõu Riigikogus suvel 2014 • II seaduste pakett (sotsiaalhoolekande ning tööturuteenuste ja toetuste seadus) samas ajagraafikus • 1. juuli 2015 ainult uued taotlejad töötukassasse • 1. jaanuar 2016 – 2020 korduvtaotlejad töötukassasse

  27. Mõtteviisi muutus • Need inimesed on väärtuslikud maksumaksjad, nende erisused rikastavad ühiskonda • Teenused peaks töövõimekaoga inimesele hakkama osutama võimalikult vara, nii et püsivat tervisekahjustust või puuet ei tulekski. See oleks eriti edukas psüühiliste- ja liigesehaiguste korral - perspektiivis on vaja ajutise töövõimetuse reformi • Töökohtade loomine ja kohandamine, sealhulgas arvestades, et tervisekahjustusega inimeses ei tohi näha madala kvalifikatsiooniga tööjõudu • Haridus peaks olema kättesaadav, vajalikud teenused peaksid olema kättesaadavad (taastusravi, rehabilitatsioon, abivahendid, kodu kohandamine, haridusvõimalused, KOV-ide võimekus pakkuda sotsiaalteenuseid nt transport, viipekeeleteenus jne)

  28. Tänan kuulamast! Perit Puust Sotsiaalministeerium perit.puust@sm.ee

More Related