1 / 21

LIPIIDID

LIPIIDID. Koostas: Kristel Mäekask. Lipiidid k oosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Alkohol glütserool. 3 rasvhappejääki. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad. Vedelad rasvad taimsed õlid Tahked rasvad loomsed rasvad Vahad

kaili
Télécharger la présentation

LIPIIDID

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. LIPIIDID Koostas: Kristel Mäekask

  2. Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Alkohol glütserool 3 rasvhappejääki Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed.

  3. I Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad • Vedelad rasvad • taimsed õlid • Tahked rasvad • loomsed rasvad • Vahad • taimsed ja loomsed

  4. Tahked rasvad ehk loomsed rasvad Loomadelon peamiselt küllastatud rasvhapped- tahked rasvad (nt seapekk). Süsiniku aatomite vahel üksiksidemed. Talletatakse rakkudes ja kasutatakse energiaallikana.

  5. Vedelad rasvad ehk õlid Taimedel on peamiseltküllastumata rasvhapped –enamasti vedelas olekus(õlid). Süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed. Taimedes energiaallikaks ning seemnetes varuaineks. • Õli seemnetes – raps, kanep • Õli viljades – oliivid, pähklid

  6. Vahad • Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. • Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; • Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin).

  7. II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Hüdrofiilne - pea Hüdrofoobne - saba

  8. III Tsüklilised lipiidid - steroidid Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. • Hormoonid • Vitamiinid • Kolesteriid

  9. Kolesteriid kolesterool + rasvhappe Kuulub loomaraku membraani koostisesse. Kolesteroolist sünteesitakse: Hormoone Vitamiin D ühendeid Sapi koostisosi Liigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi (veresoonte lupjumine) kuna ladestub veresoonte seintesse. Võib põhjustada nt infarkti kuna häirub verevarustus ja võivad tekkida trombid.

  10. Hormoonid • testosteroon (meessuguhormoon), kasutatakse ka dopinguainena • östrogeen (naissuguhormoon) • progesteroon (naissuguhormoon) • neerupealiste hormoonid • D-vitamiin – hormoon, mida meie keha sünteesib päikesevalguse abil.

  11. Toidulipiidid Lipiidid peaksid andma kuni 30% kaloritest. Liigtarbimine põhjustab rasvumist, millega võivad kaasneda mitmed haigused nagu ateroskleroos, suhkrutõbi, südamehaigused jt. Asendamatute rasvhapete defitsiit põhjustab dermatiite ja energiadefitsiiti. Vajalikku oomega-3 rasvhapet saab nt kalast

  12. LIPIIDIDE FUNKTSIOONID ORGANISMDES

  13. Energeetiline funktsioon Lipiidide koostises olevad rasvhapped on olulised energia saamise seisukohast – lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid. 1g – 38,9 kJ so 9,3 kcal

  14. Ehituslik funktsioon Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisse.

  15. Varuaine funktsioon • loomadel varurasv • taimedel õlid seemnetes, viljades • mesilaskärjed (vahad)

  16. Ainevahetuslik funktsioon Metaboolse vee teke - lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas. Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist.

  17. Kaitse funktsioon • Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. • Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. • Veelindudel kaitseks märgumise eest. • Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). • Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel.

  18. Lahusti funktsioon Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi. Bioregulatoorne funktsioon Hormoonid

  19. Kasutatud materjal: • http://www.mpip-mainz.mpg.de/~deserno/lipid_bilayer.php • http://www.brooklyn.cuny.edu/bc/ahp/SDPS/SD.PS.LipPol.html • http://www.offthebone.net/wp-content/pictures/pigham.JPG • http://www.northrup.org/Photos/pig/low/huge-pig%20(1).jpg • http://www.htg.tartu.ee/klassid/c2/konspektid/bio.txt • www.gag.ee/materjalid/12klassile/BIOKEEMIA.doc • http://www.esal.ee/ebo/dok/cch3-6.pdf • http://www.irishhealth.com/index.html?level=4&id=58 • http://cellbio.utmb.edu/cellbio/membrane_intro.htm • http://www.healthilife.ee/raamat/lipiidid.html • http://faculty.ircc.edu/faculty/tfischer/images/cell%20membrane.jpg

More Related