1 / 13

HTMi nägemus akrediteerimise eesmärkidest ja tulemustest

HTMi nägemus akrediteerimise eesmärkidest ja tulemustest. Kalle Toom, Haridus- ja Teadusministeerium. Kvaliteedist ja selle hindamisest. Järelevalve (temaatiline, üksikküsimustes) Auditid (finantsdistsipliin, tegevuste eesmärgi-pärasus, abikõlblikkus jne)

kalin
Télécharger la présentation

HTMi nägemus akrediteerimise eesmärkidest ja tulemustest

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. HTMi nägemus akrediteerimise eesmärkidest ja tulemustest Kalle Toom, Haridus- ja Teadusministeerium

  2. Kvaliteedistja selle hindamisest • Järelevalve (temaatiline, üksikküsimustes) • Auditid (finantsdistsipliin, tegevuste eesmärgi-pärasus, abikõlblikkus jne) • Koolitusload / Õppe läbiviimise õigus(eelhindamine, kas sobib koolina tegutsema) • EKKA (kvaliteediauhinna mudel; kooli kui organisatsiooni areng ja juhtimise headus) – vabatahtlik • Sisehindamine („peeglisse vaatamine“) • Akrediteerimine (riiklik tunnustus õppekasvatus-tööle) – kohustuslik uue KÕSi rakendumisel

  3. Akrediteerimise eesmärgid Tagasiside õppekasvatustöö tasemest: • kooli pidajale, õppe rahastajale, õppida soovijale, tööandjale, partnerile, koolile Üleriigiline võrdluspilt ei ole eesmärk omaette: • kasutatav prioriteetide seadmisel ning tegevuste ja koostöö kavandamisel • sisuks ei ole soov ega vajadus koostada koolide pingeridu • küll aga on see benchmark koolide endi jaoks (sisehindamine ja vastastikune õppimine)

  4. Saavutada kindlustunne, et kool on ÕKrühmas piisavalt hea – ületab lävendi „Riiklik tunnustamine on kvaliteeditagamise instrument, millega kutseõppe huvipooltele, eelkõige koolituse tellijatele ja tööandjatele, luuakse kindlustunnet õppekasvatustöö taseme osas“

  5. Akrediteerimise … … tulemuseks on kolmevalentne hinnang, sisuliselt tõdemus, et: • ületas lävendi (üsna selge ning küsimusteta) • ei ületanud lävendit (seni pole ette tulnud) • „peaaegu“ (kõige suurema amplituudiga ning sellest tulenevate küsimustega)

  6. Senised (2011-2012) tulemused Seitse õppekavarühma: • majutamine ja toitlustamine • ehitus ja tsiviilrajatised • juhtimine ja haldus • põllundus ja loomakasvatus • arvutiteadused • elektrotehnika ja energeetika • mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika 31 kooli 46-st (koos rakenduskõrgkoolidega)

  7. Mõned tähelepanekud hindamisaruannetest Tugevused: • uued, heal tasemel õppetöökojad ja sisseseade • toimiv koostöö • autokutseõppeliidu tugi kutseõpetajate koolitusel Arenguvaldkonnad: • palju märgiti täiskasvanukoolituse vähest pakkumist • vähe koostööd täienduskoolituse õppekavade koostamisel • praktika koostöö – praktikajuhendajate koolitamine • suur väljalangevus võrreldes kooli teiste ÕKR-dega • praktikute kaasamine õppeprotsessi

  8. Uues KÕSis § 57. Üleminek õppe läbiviimise õigusele (1) ÕKR-s, millesse kuuluvad 1.9.2013 seisuga EHIS-esse kantud õppekavad ning mille alusel toimub õpe, loetakse õppe läbiviimise õigus antuks kuni 1.1.2016 (2) Lõikes 1 nimetatud ÕKR-s pikendatakse õppe läbiviimise õigust EKKA koostatud ajagraafiku alusel (3) Kui õppe läbiviimise õigust ei pikendata, võib ÕKR-a kuuluvate õppe­kavade järgi, millel on kehtiv koolitus-luba, õpet läbi viia kuni koolitus­loa tähtaja lõpuni. Uusi õpilasi sellel perioodil õppekavale vastu võtta ei tohi (4) Õppe läbiviimise õigust taotletakse pärast käesoleva seaduse jõustumist kooli asutamisel või uues ÕKR-s õppe avamisel käesoleva seaduse kohaselt

  9. (5) Enne käesoleva seaduse jõustumist aastatel 2011–2013 läbiviidud ühekordse valikulise akrediteerimise käigus positiivse hinnangu ehk täisakrediteeringu saanud koolide õppekava­rühmades loetakse õppe läbiviimise õigus pikendatuks täisperioodiks alates käesoleva seaduse jõustumisest • 2012. aastal tingimisi akrediteeringu saanud3 kooli tulevad kordusakrediteerimisele 2015 puhta lehena • Sellest järgmine autoerialade ÕKR-a akrediteerimine on ilmselt alles 2019 (2015 veel sundida ei saa, aga kui ei tule, siis jääb 2016. aastaks akrediteerimata)

  10. Akrediteerimise käigus …… tekib suur hulk uut kvalitatiivset infot Kooli pidajad ja kutseõppe sisu eest vastutajad peavad sellele reageerima Samuti koolid, tööandjad, … Kuidas me saame seda infot kasutada kutseõppe kvaliteedi tõstmiseks? • Mida teevad koolid? • Mida teevad tööandjad? • Mida teeb õppekavakeskus? • Mida teeb kooli pidaja?

  11. Tulemuste kasutamine • Sisend kooli arendamisel (nii kooli kui kooli pidaja sammud) ja õppekasvatustöö parendamisel. Koolil on põhivastutus akrediteerimise käigus saadud info kasutamisel • Suurenema peab kooli nõudlikkus oma tegevuste ja tulemuste suhtes. Samuti koolipidaja tugi ja tähelepanu. Väga vajalik on tööandjate tugi õppekasvatustöö kvaliteedi tagamisel (praktika näide)

  12. Kokkuvõtteks Kutsehariduses tuleb teha õigeid asju ja hästi! Selleks, et teha hästi, tuleb olla nõudlik! Selleks, et teada, mis on õige, tuleb end sektori koolitajana positsioneerida • Kellele? • Keda? • Kui palju? • Kuidas? • Kellega koos?

More Related