Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 19. veebruar 2014

1. Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu19. veebruar 2014 Tiina Peterson HTMi üldharidusosakonna peaekspert

2. Kontekstuaalse eestvedamise mudel alushariduses (Nivala, 1999)

3. Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eesmärk (1) • Kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid toetavad EL 2020 eesmärke vähendamaks varajast koolist väljalangevust ja vaesust ning sotsiaalset isolatsiooni. • Lissaboni strateegiast tulenevalt on eesmärk, et Euroopa Liidu liikmesriikides osaleb 2020. aastaks alusharidust võimaldavas asutuses 95% kõigist 4-aastastest kuni kooliminekueas lastest.

4. Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eesmärk (2) • Eelnõu väljatöötamisel lähtuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist 2011–2015, mille eesmärkidena on määratletud sätestada ühe pere lastele õigus käia samas lasteaias, muuta lapsehoiuvõimalused paindlikumaks ja võimaldada alusharidus koolieelsetes lasteasutustes vähemalt 95% lastest.

5. Eelnõu sisu • Linnade ja valdade kohustuse sisu lasteaiakohtade tagamisel • Õpetajate ja õpetajaid abistavate töötajate töökorraldus lähtudes täiskasvanute ja laste suhtarvudest koolieelsetes lasteasutustes

6. Alushariduse ja lapsehoiu kättesaadavus (1) • Kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt peab valla- või linnavalitsus looma kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on antud valla või linna haldusterritooriumil ning kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses (koolieelse lasteasutuse seadus § 10 lõige1).

7. Alushariduse ja lapsehoiu kättesaadavus (2) • Alusharidust võimaldatakse 97%-s kohalikus omavalitsuses. Eesti Hariduse infosüsteemi 2012/2013. õa andmetel on 4–6-aastaste laste osalusprotsent koolieelsetes lasteasutustes ja koolides 98% ja 1,5-3-aastaste laste osalusprotsent 76% vastava eagrupi lastest. • Eesti keskmine kogukulu lapse kohta koolieelses lasteasutuses on 2908 eurot.

8. Alushariduse ja lapsehoiu kättesaadavus (3) • Lapsehoidu võimaldatakse 22%-s kohalikus omavalitsuses. Üldjuhul on lapsehoidudes 1,5 – 3-aastased lapsed. • Lapsehoiuteenust kasutas 2012. aastal Eestis 8,6% 1,5-3-aastastest lastest (Sotsiaalministeeriumi 2012. a andmed). • Lapsehoiuteenuse keskmine maksumus lapse kohta on 1166 eurot.

9. Alushariduse ja lapsehoiu kättesaadavus (4) • Laste ja perede rände ning demograafilised mõjud on oluliselt kasvanud ja mõjutavad alushariduse võimaldamist kohalikes omavalitsustes. • 2008 – 2012 on 1 – 6-aastaste laste üldarv suurenenud Eesti kohalikes omavalitsustes 20% või enam 43-s (19%-s) kohalikus omavalitsuses (Eesti Statistikaameti 2012 andmed).

10. Alushariduse ja lapsehoiu kättesaadavus (5) • Linnade ja linnalähiste piirkondade kiirest rahvastiku arvu kasvust tulenevalt on raskendatud kõigile 1,5 – 3-aastastele lasteaiakohtade loomine. • Kohalike omavalitsuste 1. septembri 2013 küsitluse andmetel ei võimaldata 21-s (10%-s) kohalikes omavalitsustes lasteaiakohta kõigile 1,5 – 3-aastastele lastele, kelle vanemad soovivad. Kohtade ootel on ligikaudu 10 – 55% kohalikes omavalitsustes elavatest 1,5 – 3-aastastest lastest.

11. Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (1) Paragrahvi 10 tekst sõnastatakse järgmiselt: • (1) Valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema või eestkostja (edaspidi vanem) elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut.

12. Selgitus (1) • Sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 123 lõikest 1 tulenevalt võib täielikult või osaliselt riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse eelarvest rahastatavat lapsehoiuteenust osutada füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, kohaliku omavalitsuse asutus või valitsusasutuse hallatav asutus, kellel on lapsehoiuteenuse osutaja tegevuskohajärgse maavanema antud kehtiv tegevusluba.

13. Selgitus (2) • Kui pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele mõeldud lapsehoiuteenus asendab lasteaiakohta, peab see olema lastevanematele rahaliselt kättesaadav. • Vanemate poolt kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. •  Valla- või linnavolikogu kehtestab vanemate kaetava osa määra, mis võib olla diferentseeritud sõltuvalt lapse vanusest, lasteasutuse majandamiskuludest või muudest asjaoludest.

14. Selgitus (3) • Sotsiaalhoolekande seaduse paragrahvi 121 lõike 2 alusel, mille kohaselt juhul kui lapsehoiuteenust rahastatakse kohaliku omavalitsusüksuse eelarvest, kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu lapsehoiuteenust saama õigustatud isikute ringi, lapsehoiuteenuse rahastamise mahu ning lapsehoiuteenuse osutamise tingimused ja korra.

15. Selgitus (4) • Euroopa Sotsiaalfondi 2014+ meetme “Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“ raames kavandab Sotsiaalministeerium toetada 2300 hoiukoha loomist 6 382 084 euro ulatuses. • Siseministeerium kavandab meetme „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ raames ühe tegevusena alushariduse ja lapsehoiu infrastruktuuri toetamist, et tagada kodulähedased lasteaia- ja lapsehoiuvõimalused suuremates linnapiirkondades (Tallinn, Tartu, Pärnu koos ümbritsevate omavalitsustega). Eesmärgiks on luua juurde infrastruktuur 2000 uue lasteaia- või lapsehoiukoha loomiseks 34 miljonit euro ulatuses.

16. Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (2) • (2) Valla- või linnavalitsus loob lapsele, kelle koolikohustuse täitmine on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 9 lõikes 3 sätestatud nõustamiskomisjoni soovitusel ühe õppeaasta võrra edasi lükatud, võimaluse käia lasteasutuses rühmas, mis on sätestatud käesoleva seaduse § 6 lõike 3 punktides 3 või 4 ning erivajadustega lapsele võimaluse käia lasteasutuses rühmas, mis on sätestatud käesoleva seaduse § 6 lõikes 6.

17. Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (3) • (3) Käesolevas seaduses käsitletakse isiku elukohana rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi. Paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: • Ühe pere lastel, kelle elukoha aadress ühtib, on õigus saada koht samasse lasteasutusse.

18. Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (4) Paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: •  (6) Lasteasutuse personali töökorraldus lähtub põhimõttest, et kogu rühma tööaja jooksul on sõimerühmas kuni 8 last täiskasvanu kohta, liitrühmas kuni 10 last täiskasvanu kohta, aiarühmas kuni 12 last täiskasvanu kohta, sobitusrühmas kuni 8 last täiskasvanu kohta ning erirühmas sõltuvalt laste erivajadusest 2–6 last täiskasvanu kohta.

19. Selgitus (5) • Oluliseks näitajaks lasteasutuse kvaliteedi hindamisel on täiskasvanute ja laste suhtarv rühmades, kuna õpetaja ja õpetaja abi individuaalne toetus on koolieelses eas lastele väga oluline. • Euroopa Liidu Komisjoni soovitustest lähtuvalt on suhtarvud sõimeealistel lastel max 1:8; 3–6-aastastel lastel max1:15. • Lähtuvalt Eesti Hariduse Infosüsteemi 2012. a andmetest on koolieelsetes lasteasutustes keskmiselt 9,3 last ühe õpetaja ametikoha kohta rühmas ja kohalike omavalitsuste küsitluse 2013. a andmetel keskmiselt 5,8 last ühe täiskasvanu ametikoha kohta rühmas. Lähtudes Eesti Hariduse Infosüsteemi ja kohalike omavalitsuste küsitluste andmetest ei too muudatus kaasa personali ametikohtade täiendavat mahtu, küll aga vajadusel personali töökorralduse muutmise viisil, et lastega reaalajas tegelevate täiskasvanute hulk vastab eelpool nimetatud suhtarvudele.

20. Selgitus (6) • Laste arvu täiskasvanu kohta muudab Eestis kõrgeks pikk lasteasutuste lahtioleku aeg ja traditsiooniline töökorraldus. Näiteks Norras on kõik lasteaiad on avatud kl 07.30 – 17.00, s.o 9,5 tundi, lähtutakse põhimõttest, et vanemate tööaeg on kuni 8 tundi ja laste arengule ei ole kasulik üle 10 tunni lasteasutuses viibida. 50% lastevanematest kasutab lasteaiakohti osaajaliselt. • Pikk lasteasutuse lahtiolekuaeg vähendab laste ning vanemate koosolemise aega, mis on lapse arengu toetamiseks eelkoolieas ülioluline. Eesti lasteaedade töökorraldust saab muuta lapsest lähtuvamaks läbi kattuva tööaja soodustamise õpetajate ja õpetaja abide vahel.

21. Tänan tähelepanu eest! Tiina Peterson tiina.peterson@hm.ee 7 350 114