KOV-ide finantsjuhtimise seaduse eelnõu

1. KOV-ide finantsjuhtimise seaduse eelnõu Rahandusministeerium Sulev Liivik

2. Finantsjuhtimise seaduse eelnõu Üldised eesmärgid: • Eelarvekorralduse kaasajastamine; • Tekkepõhisele eelarvestamisele seadusliku aluse kehtestamine; • Eelarvestruktuuri muutmine vastavaks raamatupidamises ja erasektori finantsjuhtimises rakendatavatele tavadele (Eelarve annab koheselt ülevaate finantsseisust); • Keskpika eelarvestamise põhimõtete rakendamine (eelarvestrateegia kohustuslikkus); • Arengukava ja eelarve dokumentide kohustuslik avalikustamine veebilehel; • Finantsdistsipliini tagamise meetmete (eelarve puudujäägi ja netovõlakoormuse ülemmäärad) kehtestamine; • Kohaliku omavalitsuste ja nende valitseva mõju all olevate üksuste finants-tegevuse käsitlemine ühtse tervikuna; • Finantsjuhtimise moderniseerimine (nõuded vaba raha paigutamisele, võimalus anda või tagada laenu või seada kinnisasi tagatiseks); • Raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse kehtestamine.

3. Finantsjuhtimise seaduse eelnõu Muudatused eelarvekorralduses: • Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva 4 aasta kohta ning eelarvestrateegias tuleb ära tuua üldised tulude, kulude, investeeringute, finantseerimistehingute numbrid. Eelarvestrateegias tuleb esitada eelarve puudujäägi ja netovõlakoormuse eeldatavad suurused. • Eelarve kohta kehtestatakse minimaalne detailsus, luuakse eeldus tulemus- põhiseks eelarvestamiseks ja kehtestatakse eelarve seletuskirja kohta miinimumnõuded. • Eelarve eelnõu ja seletuskiri, vastuvõetud eelarve ja volikogus tehtud eelarvemuudatused peavad olema avalikustatud KOV-i veebilehel. • Eelarve muudatused on kõik lisaeelarved ja enne lisaeelarve vastuvõtmist võib juba eelnõus kavandatud teatud väljaminekuid teha. • Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud väljaminekud võib kanda uude eelarveaastasse lisaeelarvega va investeeringukulud, mis kantakse üle eraldi valla- või linnavalitsuse otsusega. • Aruandluse protsessi on korrastatud vastavalt Riigikontrolli ettepanekutele.

4. Finantsjuhtimise seaduse eelnõu Finantsdistsipliini meetmed: • Finantsdistsipliini meetmed arvutatakse KOV-i ja KOV-i grupi (valitseva mõju all olevad üksused) kohta eelarveaasta lõpu seisuga tekkepõhiste andmete põhjal. • KOV-i või KOV grupi 5-aastase perioodi eelarvepuudujääkide summa ei tohi ületada 60% viimase aasta tulude kogusummast. • Netovõlakoormus on võlakohustuste ja likviidsete vahendite vahe. • Netovõlakoormuse suhtes on 3 erinevat piirmäära: • netovõlakoormuse määr 60% kehtib kõikide KOV-ide ja grupi jaoks; • kui kohustuste tagasimaksmise võimekus on piisav, siis võib võlakoormus ulatuda jooksvate tulude mahuni; • sildfinantseerimise korral võib sildfinantseerimiseks võetud laenu summa võrra võlakoormus ületada eelpool nimetatud piirmäärasid.

5. Finantsjuhtimise seaduse eelnõu Finantsjuhtimise põhimõtted: • Kui tagatiseks on KOKS-i §-s 6 nimetatud ülesannete täitmiseks vajalik KOV-i kinnisasi, siis tagatise realiseerimisel peab jätkuma kinnisasjaga seotud sama ülesande täitmine. • Likviidsed vahendeid (nt kassa, hoiused, võlakirjad ja osalused rahaturu- ja intressifondides) võib hoida krediidi- ja finantseerimisasutustejuures reitinguga, mis vastab Eesti riigi reitingule. • KOV-il on keelatud omandada aktsiaid ja muid osalusikui see pole vajalik KOKS-i §-s 6 nimetatud ülesannete täitmiseks va kui arengukava näeb ette selliste osaluste soetamise. • KOV-il on lubatud anda laenu enda valitseva mõju all olevatele sihtasutustele, mittetulundusühingutele ja tütarettevõtjatele ning tagada nende poolt võetavaid kohustusi. • KOV võib võtta pikaajalisi kohustusi nagu laen ainult investeeringuteks, olemasolevate laenude re- finantseerimiseks, osaluste, aktsiate ja osade soetamiseks.

6. Finantsjuhtimise seaduse eelnõu Meetmete mittetäitmise ja raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetlus: • KOV ja KOV grupp peavad koostama finantsdistsipliini meetmete täitmise kava, kui ei suudeta kahel järjestikusel aastal kinni pidada puudujäägi või netovõlakoormuse ülempiirist. • KOV koostab kahe kuu jooksul meetmete rakendamise kava (sisuliselt külmutab nt uute laenude võtmise ja lükkab investeeringud edasi). • Kava kestvuseks on koostamise aasta ja kaks järgnevat aastat. • Kui KOV ja KOV grupp rakendavad meetmeid, loetakse kava rakendamine lõppenuks. • Kui KOV või KOV grupp ei suuda 2+3 aasta jooksul ülemmääradest kinni pidada, rakendub raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetlus. • Raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluses koostab KOV kuni 4 aasta kohta saneerimiskava ja finantsplaani. Vastav komisjon vaatab kava üle ning jälgib kavast kinnipidamist. • Kui KOV ei suuda saneerimiskava perioodi lõpuks endiselt meetmeid rakendada ja võlausaldajate nõudeid rahuldada, otsustab komisjon, kas KOV koostab uue kava või algatada nö “sundühendamise”.