1 / 17

Ülevaade 2007. a rakendunud muudatustest töötervishoiu- ja tööohutusalastes õigusaktides

Ülevaade 2007. a rakendunud muudatustest töötervishoiu- ja tööohutusalastes õigusaktides. Ivar Raik Sotsiaalministeerium tööelu arengu osakond. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatus RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 ja 01.07.2007 (FIE-d). Muutmise peamised põhjused

presencia
Télécharger la présentation

Ülevaade 2007. a rakendunud muudatustest töötervishoiu- ja tööohutusalastes õigusaktides

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Ülevaade 2007. a rakendunud muudatustest töötervishoiu- ja tööohutusalastes õigusaktides Ivar Raik Sotsiaalministeerium tööelu arengu osakond

  2. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatus RK s 20.12.2006 jõust.01.03.2007 ja 01.07.2007 (FIE-d) Muutmise peamised põhjused 1. Seaduse mittevastavus Euroopa sotsiaalhartale: füüsilisest isikust ettevõtjad ei ole kaasatud töötervishoiu- ja tööohutusalasesse tegevusse; 2. Vajadus kaotada dubleerivad nõuded TTOS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide, eelkõige Vabariigi Valitsuse 21.12.1999. a määruse nr 402 „Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ vahel; 3. Euroopa Komisjoni märkus: esitada seaduses ennetava tegevuse põhimõtted.

  3. TTOS muudatuste sisu (1) Seaduse kohaldamisala laiendamine FIE-de tööle: • FIE peab tagama talle kuuluvate töövahendite ja isikukaitsevahendite korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise, et mitte ohustada enda ja teiste töötajate elu või tervist. • Töötades koos teise tööandja töötajatega, peab FIE osalema töötervishoiu- ja tööohutusalases ühistegevuses. See tähendab eelkõige, et FIE teavitab tööde korraldajat või teisi tegevuses osalevaid tööandjaid oma tegevusega kaasnevatest ohtudest ja vastupidi.

  4. Muudatuse sisu (2) Mitmed seni tegevusalade määruses töökohtadele kehtivad üldnõuded paigutati seadusesse: • töökoht ja töövahendid • valgustus • ohualad • välitöö • sisekliima • müra ja vibratsiooni üldnõuded • puudega töötaja töötingimused

  5. Muudatuste sisu (3) Ennetustegevuse põhimõtete sissetoomine seadusesse. Valik ennetuspõhimõtetest: • riskide tekkimise vältimine; • ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga; • töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks; • töövahendite ja -meetodite kohandamine vastavalt tehnika arengule; • ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahenditele; • ettevõtte ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnoloogiat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju. Eesti standardi EVS-ISO 18001 ”Töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemid” järgimine ettevõttes tagab vastavuse enamusele seadusenõuetele

  6. TTOS uusi mõisteid ja nõudeid • Õnnetusoht - olukord, mis võib lõppeda õnnetusjuhtumiga töökohal. • Õnnetusjuhtum – töökohal toimunud tulekahju, plahvatus või muu juhtum, mis võib ohustada töötajate ja teiste isikute elu ja tervist. Tööandja peab registreerima kõik ettevõttes tekkinud olukorrad, mis oleksid võinud lõppeda õnnetusjuhtumiga. Nendest peab töötajaid teavitama ning rakendama abinõusid selliste olukordade kordumise vältimiseks • Töökeskkonnavolinike volituste kehtivusaeg : kahest aastast pikendatud nelja aastani • Tööõnnetuse mõiste täpsustamine: TÕ on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga.

  7. TTOS uued töökorralduslikud nõuded • Ohualasse võib siseneda ainult erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja juuresolekul. • Tööandja peab teavitama alaealist ja alla 15-aastase alaealise seaduslikku esindajat alaealise tööga seotud riskidest ning tema ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõudest.

  8. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kordVabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määrus nr 108 Piirnorm: Töötajale mõjuva müra päevane kokkupuutetase 8-tunnise tööpäeva korral ei tohi ületada 85 dB(A) Rakendusväärtus: Kui töötaja müraga kokkupuute tase ületab 80 dB(A), tuleb rakendada müra mõju vähendavaid abinõusid. Töötajale mõjuva müra päevase kokkupuutetaseme määramisel tuleb arvestada töötaja individuaalsest kuulmiskaitsevahendist tingitud sumbumist.

  9. Müra (2) Tööandja tegevus terviseriski vähendamisel • Müraga kokkupuutest tulenevad riskid tuleb kõrvaldada nende tekkekohas või vähendada neid võimaliku miinimumini • Kui töökeskkonna müratase on 80 dB(A) või ületab selle, peab tööandja koostama meetmete tegevuskava müraga kokkupuute vähendamiseks. • Kui töötajad kasutavad puhkeruumi või muid olmeruume, peab sinna kostuv müra olema vähendatud võimaliku miinimumini • Tööandja on kohustatud kontrollima mürataseme vähendamiseks rakendatud abinõude efektiivsust. • Kui töökohas esineb selliseid olukordi, kus kuulmiskaitsevahendite kasutamine võib põhjustada töötaja ohutusele suuremat ohtu kui nende kasutamata jätmine, võib töötaja IKV-d mitte kasutada (nt vajadus kuulda signaale ümbritsevast keskkonnast) NB: seda erandit võib rakendada ainult äärmise vajaduse korral ning eelnevalt tuleb konsulteerida töötervishoiuspetsialistiga, et saada hinnang erandi tegemise põhjendatusele ning leida töötaja kuulmise kaitseks sobiv lahendus (nt selektiivne kuulmiskaitsevahend, puhkepausid).

  10. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kordVabariigi Valitsuse 12. aprilli 2007. a määrus nr 109 Piirnorm: Töötaja üldvibratsiooniga päevase kokkupuute piirnorm on 1,15 m/s2. Töötaja kohtvibratsiooniga päevase kokkupuute piirnorm on 5,0 m/s2. Rakendusväärtused: Päevane kokkupuude üldvibratsiooniga ületab 0,5 m/s2. Päevane kokkupuude kohtvibratsiooniga ületab 2,5 m/s2. Muud nõuded analoogsed müramäärusega.

  11. Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõudedVabariigi Valitsuse 14. juuni 2007. a määrus nr 176, jõustus 1. juulil 2007. Kohaldusala. Määrust ei kohaldata töökohtadele ehitusplatsidel, maavarade kaevandamisel, kalalaevadel, töökohtadele sõidukites ning ettevõttele kuuluval põllu- või metsamaal töötades. Uue määruse peamised muudatused võrreldes Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 1999. a määrusega nr 402 "Tegevusaladele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ on järgmised:

  12. Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (2) TTOS-i on üle viidud järgmiseid valdkondi käsitlevad nõuded: • Sisekliima; • Müra ja vibratsioon üldnõuded (spetsiifilised nõuded selle alusel kehtestatud määrustes); • Joogivesi; • Evakuatsioonipääsud ja -teed (lisanõuded VV 27.10.2004. a määruses nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded); Teistes määrustes käsitletavad nõuded: • Esmaabi nõuetest on määrusesse jäänud silmadušši (silmapesuseadis) käsitlev osa, täpsemad nõuded esmaabi osutamisele on sätestatud sotsiaalministri 13.12.1999. a määrusega nr 82 „Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine“; • Tulekustutusvahendid“ nõuded on sätestatud siseministri 30.06.1998. a määruses nr 19 „Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus“; • Elektriseadmeid käsitlevad nõuded on kaetud MKM 28.06.2002. a määrusega nr 33 „Nõuded elektriseadmele ja -paigaldisele, nende elektromagnetilisele ühilduvusele ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise kord ja märgistuse ja teabega varustamisele“. Valgustuse planeerimine. Soovitatakse lähtuda 2003. aastal välja antud Eesti standardist EVS-EN 12464 -1:2003 „Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus.“ Osa 1: „Sisetöökohad“ Määruse jõustumine. Töökohad peavad vastama määruses sätestatud nõuetele hiljemalt kolme kuu möödumisel määruse jõustumisest ehk 1. oktoobriks 2007.

  13. Ettevalmistamisel olevad VV määrused (1) Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded • Asbestitööks loetakse asbesti sisaldava ehitise lammutamist, rekonstrueerimist, remonti või hooldust, kaasa arvatud asbesti eemaldamist ehitisest, masinast, seadmest või laevast ning asbestijäätmete kogumist, töökohalt äraveo ettevalmistamist, vedu ja ladestamist prügilasse. • Kõik muud tööd asbestiga on keelatud. • Tööandja peab enne töö alustamist välja selgitama, kas lammutatavas, rekonstrueeritavas või remonditavas ehitises võib sisalduda asbesti. • Enne töö alustamist viib tööandja läbi riskianalüüsi. Madala riskiga töödeks loetakse töid, mille käigus töötajate kokkupuude asbestiga ei ületa kehtestatud piirnormi ning nende tööde puhul kehtivad nõuetes teatud mööndused.

  14. Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (2) Asbestitöö alustamisest teatamine • Tööandja on kohustatud kirjalikult teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 7 päeva enne igakordset asbestitöö alustamist. • Teatele tuleb lisada töökava, mis võib olla tööohutuse plaani osaks. Töökava peab sisaldama: • asbesti või asbesti sisaldavate materjalide asukohti ja eeldatavat kogust lammutatavas objektis; • tööde lühikirjeldusi; • asbestitolmu leviku takistamiseks rakendatavaid meetmeid; • töötajatele antavate isikukaitsevahendite nimetusi; • meetmeid töökoha puhastamiseks asbestijäätmetest ja -tolmust; • asbestijäätmete veo korraldust ja ladustamiskoha nime; • asbestikaardistamise aega ja kaardistaja nime.

  15. Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded (3) Asbestikiudude mõõtmine • Asbestikiudude sisaldust töökoha õhus mõõdetakse, kui on vaja veenduda, kas töökoha õhk sisaldab/ei sisalda asbesti (õhu puhtuse kontroll) või kas asbestisisaldus sissehingatavas õhus ei ületa piirnormi. • Asbestisisalduse mõõtmisi võib teha ainult akrediteeritud mõõtelabor. Tervisekontroll Kõik asbestitöid tegevad töötajad peavad läbima tervisekontrolli. Uuringud: rindkere röntgenoloogiline uuring ja kopsude uuring (spirograafia). Töötajate nimekiri Tööandja peab pidama asbestiga kokkupuutuvate töötajate nimekirja, kuhu on iga töötaja kohta kantud tema nimi, tööülesannete kirjeldus, igakordse asbestiga kokkupuute kestus.

  16. Ettevalmistamisel olevad VV määrused Vabariigi Valitsuse 18. septembri 2001. a määruse nr 293 „Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ muutmise määrus Määruse muutmise eesmärk: viia kehtiv töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormide loetelu vastavusse direktiiviga 2006/15/EÜ. Direktiivis esitatakse 33 aine uued või muudetud piirnormid. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2008.

  17. Ettevalmistamisel olevad VV määrused (3) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord Kehtiv määrus viiakse kooskõlla TTOS-i muudatustega ja ajakohastatakse Eelnõu on plaanis esitada Valitsusele k.a novembris. Peamised muudatused: • FIE-ga toimunud tööõnnetuse käsitlus; • Tööõnnetus on nahka läbistav kokkupuude nakkuskahtlase või haigustekitajat kandva isiku, looma või esemega (võimalik nakatumine biol. ohuteguriga); • Teatiste ja raportite sisu on täiendatud; • jne

More Related