1 / 15

Vanimad Eesti teatrid

Vanimad Eesti teatrid. Mari Tellissaar. Sissejuhatus. Pärnu Teater Endla Rahvusooper Estonia Rakvere teater Ugala Teater Teater Vanemuine Vene Teater. Pärnu Teater Endla.

kaylee
Télécharger la présentation

Vanimad Eesti teatrid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Vanimad Eesti teatrid Mari Tellissaar

  2. Sissejuhatus • Pärnu Teater Endla • Rahvusooper Estonia • Rakvere teater • Ugala Teater • Teater Vanemuine • Vene Teater

  3. Pärnu Teater Endla Teatrit on Pärnus tehtud aastast 1875, alguses laulu- ja näitemänguseltsis "Endla" ning kutselise teatrina 1911. aastast, kui valmis juugendstiilis teatrihoone kesklinnas. "Endla" rõdult kuulutati I maailmasõja keerises välja Eesti Vabariik. II maailmasõja lõpus sai maja tugevasti kannatada ning õhati. 1967. aastal valmis uus teatrimaja. 2001. aasta lõpuks läbis maja põhjaliku moderniseerimis- ja renoveerimiskuuri ning avati taas pidulikult sama aasta 8. detsembril. Uue näo saanud teatrihoones on 565-kohaline suur saal ja black box nimega "Küün", kuhu mahub kuni 150 vaatajat. Aastas annab teater ligi 300 etendust, millest ligikaudu 200 statsionaaris. Pärnu teater "Endla" on traditsiooniline riiklik repertuaariteater, pakkudes lavastusi alates maailmaklassikast kuni tänapäeva algupäraste näitemängudeni. Pidevalt on mängukavas olnud ka muusikalid ja lauludega rahvatükid. "Endla" pealavastaja on Tiit Palu ja direktor Ain Roost. Näitetrupis on 17 näitlejat ja 2 lavastajat.

  4. Rahvusooper Estonia Rahvusooper "Estonia" asutati 1906. aastal "Estonia" laulu- ja mänguseltsi baasil ning kuni 1949. aastani tegutses teater nii muusika kui ka draama vallas. 1949. aastast peale on Estonia teatri repertuaaris kõrvuti ooperi-, opereti- ja balletilavastused. Rahvusooperi nime kannab teater alates 1998. aastast. Teatri hooaeg kestab 10 kuud – septembrist juunini, mille jooksul antakse umbes 250 etendust rohkem kui 26 erineva lavateosega. Repertuaari kuulub klassikalise ooperi, balleti ja opereti paremik, samuti ei puudu kaasaegne looming ja Eesti algupärandid. Igal hooajal uueneb repertuaar kuue uuslavastuse võrra. Rahvusooperis on 25 solisti, balletitruppi kuulub 57 tantsijat, ooperikoori 56 lauljat; lisaks on "Estonia" koduks 93-liikmelisele sümfooniaorkestrile. Igaõhtuste etenduste kõrval on traditisiooniks saanud suurvormide ettekanded ning erineva kavaga iseseisvaid galakontserdid . Lisaks teatri 690 kohalisele suurele saalile on kammerlike ning intiimsete lavastuste esitamiseks Talveaed. "Estonia" loominguline juht on hooajast 2002/2003 Arne Mikk, peadirektor Paul Himma, peaprodutsent Neeme Kuningas ning balleti kunstiline juht Tiit Härm.

  5. Rakvere teater Rakvere Teater on väike teater Virumaal, Põhja-Eestis. Teatri sünniaastaks on 1940. Tema nimi on viimastel aastatel kujunenud kaubamärgiks, mis tähendab head ansamblimängu teatri 20 näitleja poolt nii kümnetes Eesti väikeasulates kui suuremateski linnades. See tähendab ka tasakaalustatud repertuaari, kuhu mahuvad nii eksperiment kui klassika, tähendab teatrirõõmu nii endale kui teistele. Rakvere Teatri mainele pani omal ajal aluse peanäitejuht Raivo Trass. Pärast teda on teatrit juhtinud Madis Kalmet, Arvi Mägi ja Peeter Jalakas. 1996. aastast, mil Rakvere teatri peanäitejuhiks sai Üllar Saaremäe ja direktoriks Indrek Saar, on teater tõusuteel. Alates 2006. aasta sügisest on teatri direktoriks Joonas Tartu. Teatril on 410-kohalise suure saali kõrval ka uus mängupaik black box, kuhu mahub 200 vaatajat. Aastas antakse üle Eesti rohkem kui 250 etendust. Rakvere Teater on riiklik teater.

  6. Ugala Teater Ugala Teater loodi 1920. aastal ja on üks Eesti vanemaid kutselisi draamateatreid. Professionaalse teatri staatuse sai 1926. aastast, mil vaatamata kasinatele oludele lavastati nii draamateoseid, komöödiaid kui ka operette. 1981. aastal sai teater uue, avara ja modernse maja. Ühena Eesti suurematest teatrimajades mahutab suur saal ligi 500 vaatajat, väikeses saalis on 160 kohta. Praegu pakub Ugala mängukava väga eriilmelist repertuaari alates lastelugudest ja muusikalavastustest kuni maailmaklassika ja kaasaegse maailmadramaturgiani. Oma koht on repertuaaris ka eesti algupäranditel. Ühel hooajal tuuakse välja keskmiselt 10 uuslavastust ning antakse umbes 300 etendust. Ugala on käinud külalisetendustel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Lätis, Usbekis, Kirgiisias, Moskvas ja Peterburis. Truppi kuulub 24 näitlejat. 2001–2002 oli Ugala teatrijuhiks kriitik ja lavastaja Jaak Allik, kes on olnud teatri kunstiliseks juhiks ka aastatel 1983–1988 ja 1991–1995. 2002. a. kevadest on teatrijuhiks Peeter Tammearu. 2007. aastast on Ugala Teater riigi asutatud sihtasutus.

  7. Teater Vanemuine "Vanemuine" on Eesti vanim teater, mis sai alguse 1870 "Vanemuise" laulu- ja mänguseltsist. Poolkutselisel etapil (1878-1903) toodi esimest korda eesti keeles lavale algupärandeid, laulumänge, aga ka maailmaklassikat ning pandi alus eesti muusikateatrile. 1906 muutus "Vanemuine" kutseliseks teatriks ja Karl Menningu juhtimisel viidi sisse psühholoogilis-realistliku ansamblimängu põhimõtted. Praegune "Vanemuine" pakub oma repertuaaris ligi 30 lavastust kõigis teatrikunsti žanrites – draama, ooper, operett, muusikal, ballett, andes etendusi kolmel laval: suures ja väikeses teatrimajas ning Sadamateatri black boxis. "Vanemuise" draamajuhi kohuseid täidab hetkel Sven Karja, balletijuht on Mare Tommingas, muusikajuht Toomas Vavilov ning teatrijuht Aivar Mäe. Teater "Vanemuine" on riiklik teater.

  8. Vene Teater Eesti Riiklik Vene Draamateater avati Tallinnas 15. detsembril 1948 ja on seniajani ainuke venekeelne professionaalne teater Eestis. Teatrile panid aluse Moskva vanima teatriinstituudi (praegune Vene Teatrikunsti Akadeemia) vilistlased professor V. Belokurovi kursuselt. 1926. aastal F. Skuinši projekti järgi ehitatud uhke interjööriga imeilus hoone (endine kino Grand Palace) kohandati pärast sõda teatri vajaduste järgi: kaks hooaega töötas siin Estonia trupp, kui nende oma maja taastati pärast II Maailmasõja-aegseid purustusi. Tegelikult ulatub vene teatri ajalugu Eestis palju kaugemale, ülemöödunud sajandi lõppu, mil algul Tallinnas ning seejärel Narvas hakkasid tekkima statsionaarsed trupid. Vene teatriliikumine Eestis, nagu igasugune kultuuriprotsess, elas üle kriise ja tähtsündmusi, kuid erinevatel ajalooepohhidel oli see alati vastavuses vene teatrikunsti üldarenguga, juhindudes selle parimatest traditsioonidest ja saavutustest. Oma üle viiekümneaastase eksisteerimisaja jooksul on Vene Draamateater välja toonud umbes viissada lavastust. Repertuaaris on olnud kaasaegsat vene-ja välisdramaturgiat, vene- ja maailmaklassikat, eesti näitekirjandust, lastelavastusi. Teatris on töötanud kuulsad vene režissöörid Andrei Tarkovski ja Roman Viktjuk, aga samuti eesti lavastajad Voldemar Panso, Kaarin Raid, Ingo Normet, Kalju Komissarov jt. Aastas esietendub 10–11 uuslavastust, peamiselt 661-kohalises suures saalis, aga ka väikesel laval, kuni 70-kohaga Peegelsaalis. Teatri kunstiline juht on Mihhail Tšumatšenko, direktor Marek Demjanov.

  9. Viimase aja arengud teatrites Paranenud majanduslikes oludes on ilmunud rida uusi festivale. Staažikaim on juba 1990 Von Krahli rühma eestvõttel algatatud alternatiivteatrite festival "Baltoscandal", mis algul toimus Pärnus ja hiljem kolis Rakveresse. Institutsioonilisema teatri poolelt on olulisim aastast 1996 biennaalina korraldatav festival "Draama". Palju on väiksemaid laste- ja tantsuteatrite festivale. Enamasti toimuvad sellised üritused suveperioodil, milleks kõik teatrid toovad nüüd välja ka vabaõhulavastusi. Ebaharilikke esinemispaiku on varasemast aktiivsemalt otsitud ka muudel aastaaegadel. Kõik see osutab (rahvusvaheliseltki viimastel aastakümnetel märgatavale) soovile pääseda välja teatrihoonete sisseharjunud, rutiinsest õhustikust ja käitumistavadest. Žanriliselt on seesugune tahe piire nihutada ehk kõige märgatavam mitmesuguste muusikalavastuste sagenemises kõigis teatrites; laia tähelepanu on äratanud ka teatritevahelised eriprojektidena välja toodud muusikalilavastused mitmesugustes suurtes saalides ja suvel vabas õhus.

More Related