1 / 18

TERMO-REGULATSIOON

TERMO-REGULATSIOON. Tallinna Lilleküla Gümnaasium Koostas: Kristel Mäekask. Kehatemperatuur. Kehatemperatuuri konstantsus eeldab soojusproduktsiooni ja soojuse äraandmise võrdsust pikema ajavahemiku jooksul ehk teisiti öeldes tasakaalustatud soojusbilanssi.

lieu
Télécharger la présentation

TERMO-REGULATSIOON

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. TERMO-REGULATSIOON Tallinna Lilleküla Gümnaasium Koostas: Kristel Mäekask

  2. Kehatemperatuur Kehatemperatuuri konstantsus eeldab soojusproduktsiooni ja soojuse äraandmise võrdsust pikema ajavahemiku jooksul ehk teisiti öeldes tasakaalustatud soojusbilanssi. • 2006ndal aastal teostatud uurimuse alusel pikendab madalam kehatemperatuur eluiga. • Uurimisgrupi kokkuvõte põhineb hiirte peal teostatud eksperimendis, kus 0.5 kraadi võrra kehatemperatuuri alanemine pikendas eluiga umbes 15 protsendi võrra.

  3. Soojuse äraandmine: • Soojuse äraandmine organismist toimub peamiselt naha ja hingamisteede kaudu. • Nahka ja nahaalust kudet iseloomustavad isoleerivad omadused, mis aitavad säilitada kehatemperatuuri jahedas keskkonnas. • Naha verevarustus on organiseeritud nii, et see võimaldab (~ 8 korda) muuta soojuse äraandmist ümbritsevasse keskkonda. • Hingamisteedest antakse soojust ära vee aurumisega, samuti jahutab sissehingatav külm õhk ümbritsevaid kudesid.

  4. Naha verevarustust iseloomustab veresoonte kulgemine vahetult naha all, ulatuslike venoossete põimikute olemasolu, kusjuures verevool põimikutes saab varieeruda laiades piirides. kapillaarid veen arter külmas keskkonnas soojas keskkonnas

  5. Soojuse äraandmiseks on 4 võimalust: • soojuskiirgus ehk radiatsioon • konduktsioon • konvektsioon • aurumine ehk evaporatsioon evaporatsioon radiatsioon konvektsioon Tavalisel toatemperatuuril eraldub alasti inimese kehapinnalt: 60% soojusest soojuskiirguse, ~20% aurumise, ~20% konduktsiooni ja konvektsiooni teel. radiatsioon konduktsioon

  6. Soojuskiirgus Pikalaineline infrapunane kiirgus. Soojuskiirgus on omane kõikidele kehadele, kuid soojusvoog on suunatud kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehadele.

  7. Konduktsioon Soojusvahetus kahe füüsilises kontaktis oleva keha vahel. Ülekantav soojushulk sõltub kehade soojusjuhtivusest ja kehadevahelise temperatuuri erinevustest.

  8. Konvektsioon Soojus levib keha ümbritsevate liikuvate aineosakeste abil, tavaliselt ümbritseva õhu või vee liikumise kaudu. Tuulega suureneb soojuse äraandmine tugevalt.

  9. Aurumine Evaporatsioon ehk vee aurumine naha ja hingamisteede limaskesta pinnalt. Kui keskkonna ja keha temperatuur võrdsustuvad, siis lakkab soojusvahetus soojuskiirguse, konduktsiooni ja konvektsiooni teel ning ainsaks soojuse äraandmise viisiks osutub evaporatsioon. higinäärmed

  10. Inimese kehatemperatuur • Inimene kuulub püsisoojaste hulka, ning keha keskmine temperatuur on 37°C. • Piirkonniti esinevad kehatemperatuuri erinevused: • Kehatüves on temperatuur enam-vähem 37°C. • Jalalabas 27-28 °C. • Esinevad ka kehatemperatuuri perioodilised kõikumised: • Ööpäevased kõikumised – madalaim varahommikul, kõrgeim pärastlõunal. • Menstruaaltsükliga seotud kõikumised - kehatemperatuur tõuseb 0,3-0,6°C peale ovulatsiooni.

  11. Kui kehatemperatuuri on vaja langetada: Organism on sattunud sooja keskkonda. 1. Naha veresoonte laienemine. 2.Higistamine, mis muutub eriti intensiivseks siis, kui kehatemperatuur ületab 37°C. 3.Soojustekke pärssimine. Inimese kehatemperatuuri reguleerib hüpotalamus, mis mõõdab vere temperatuuri.

  12. Kui kehatemperatuuri on vaja tõsta • Organism on sattunud külma keskkonda. • Naha veresoonte ahenemine; • 2. Soojustekke suurenemine, selleks on 3 erinevat teed: • KNS poolt indutseeritud lihasvärin. • Metaboolsete soojustekkeprotsesside (nn. keemilise termoregulatsiooni) aktivatsioon. • Türoksiinist tingitud pikemaajaline soojusproduktsiooni suurenemine. • Imikutel ja talisuplejatel hoiab sooja pruun rasvkude.

  13. Komforttemperatuur • Keskkonna tingimusi, kus organism ei pea püsiva temperatuuri hoidmiseks kulutama energiat nimetatakse termoneutraalseks tsooniks (25-30C). • Näiteks bürootöö korral oleks komforttemperatuur ~22°C. • Vees on komforttemperatuurmärksa kõrgem ~31-36°C.

  14. Alumine letaalne temperatuur Kui väliskeskkond muutub sedavõrd külmaks, et organism ei suuda enam hoida püsivat kehatemperatuuri ja toota piisavalt sooja ja ainevahetus peatub ning inimene sureb. Hüpotermia - alajahtumine, kui kehatemperatuur langeb alla 35°C. Tunnused: nõrkus, kahvatus, häirunud kõne, muutused käitumises, minestamine Kuidas aidata: eemaldada märjad või niisked riided, soojendada keha (mitte alustada kätest, jalgadest!), anda sooja magusat jooki.

  15. Ülemine letaalne temperatuur Kui vereringe ja higistamine ei suuda enam tagada normaalset kehatemperatuuri ning vajalikud ensüümid denatureeruvad (kui kehatemperatuur tõuseb 42-44°C). Hüpertermia ehk päikesepiste – Kui palavas keskkonnas organism ei suuda enam stabiilset kehatemperatuuri hoida. Tunnused: peapööritus, nõrkus, peavalu, virvendus silmade ees. Raskemal juhul: krambid, oksendamine, teadvuse kaotus, nägemishäired, kiirenenud pulss ja hingamine, kehatemperatuuri tõus. Kuidas aidata: viia varju, riideid vähemaks, lamavasse asendisse (pea pisut ülespoole), jahutada – õhuga või veega, külm kompress, külm jook

  16. Termoregulatsiooni mõjutavad faktorid: • temperatuur, • õhuniiskus, • sademed, • soojuskiirguse allikate olemasolu, • tuule kiirus, • soojapidavad elamud, • soojapidavad riided, • konditsioneerid.

  17. Riietuse tähtsus inimese termoregulatsioonis • Riietus toimib soojusisolaatorina ning takistab oluliselt konvektiivset ja konduktiivset soojusvahetust. • Tavaline riietus vähendab soojuse äraandmist umbes 2 korda, nn. polaarriietus isegi üle 6 korra. • Kui riietus saab märjaks, siis kaotab see oma isoleerivad omadused ning soojuse ülekanne võib kasvada kuni 20 korda.

  18. Kasutatud materjal: • Schmidt, R.F., Thews, G. Inimese füsioloogia. Tartu, 1997, ptk. 25, lk. 660-682 • http://www.ttuhsc.edu/SOM/physiology/Pressley/Course/Temp-Reg.htm • http://www.minut.ee/article.pl?sid=06/11/05/2242235&mode=nested • http://sprojects.mmi.mcgill.ca/dermatology/physiology.htm#Temperature • http://en.wikipedia.org/wiki/Infrared_radiation • http://www.antonine-education.co.uk/Physics_GCSE/Unit_1/Topic_1/topic_1_how_is_heat_transferred.htm • http://www.besthealth.com/besthealth/bodyguide/reftext/html/skin_sys_fin.html • http://www.hyperlites.com/how_the_body_cools.htm • http://www.nebraskabraininjurylawyer.com/brainanatomy.html • http://sites.state.pa.us/PA_Exec/Fish_Boat/damhaz.htm • www.hot.ee/esmaabi5/kuumarabandus.ppt • http://www.design.asu.edu/radiant/01_thermalComfort/thermalC_physiology_01.htm • http://www.uwm.edu/Dept/EHSRM/EHS/ERGO/genergotips.html • http://www.milavitsalingerie.com/wordpress/wp-content/uploads/2006/06/Swimming-pool1.jpg

More Related