Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa Investeeringud maapiirkondadesse

1. Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa Investeeringud maapiirkondadesse INFOPÄEV LEADER meetme 1.2 “Mikroettevõtluse areng” projektitoetuse taotlejatele MTÜ Raplamaa Partnerluskogu moodustati 9. mail 2006.a Euroopa Liiidu maaelu arendamise ja maamajandus mitmekesistamise programmi LEADER kohaliku tegevusgrupina Raplamaal Tänaseks on meie tegevugrupiga otseselt liitunud 73 vallavalitsust, mittetulundusühingut ja ettevõtet. Läbi Raplamaa Partnerluskogu kollektiivliikmete Raplamaa Talupidajate Liit, Rapla Ettevõtjate Ühendus, Märjamaa Piirkondlik Ettevõtjate Ühendus, Raplamaa Tootjate OÜ, Märjamaa Külavanemate Ühendus, Raplamaa Külade Liit võtab LEADER liikumisest Rapla maakonnas osa ligi 500 liiget

2. LEADER meetme olemus • LEADER meede on Euroopa Liidu üks vanimaid toetusvorme, toimib alates 1991.aastat • Omapäraks on see, et piirkondades moodustatakse meetme elluviimiseks erilised organisatsioonid – kohalikud tegevusgrupid (Local Action Group ehk LAG), kes töötavad välja piirkonna arengu strateegia ning selle alusel kehtestavad igal aastal üle vaadatavad kohalikud toetuse meetmed, Euroopas on ligi 4 000 LAG-i, Eestis 27 • LEADER rahastamine toimub 85% ulatuses Euroopa Liidu Põllumajandusei ja Maaelu Arendamise Fondi kaudu (EAFRD European Agricultural for Fund Rural Development) • Projektid esitatakse kohalikule tegevusgrupile, kes need läbi vaatab, hindab, kohalikule strateegiale vastavaks tunnistab ja toetuse määrab • Projekti rahastamine toimub läbi EAFRD rakendusasutuse PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet), kuhu tegevusgrupi juhatuses heaks kiidetud toetuse esitatakse • Rahastamine toimub EAFRD reeglite kohaselt kulupõhiselt, s.t tehtud kulutused hüvitatakse tagantjärele, ettemaksu ei tehta

3. ÜldpõhimõttedLEADER projektidele • LEADER projektid peavad vastama kohaliku elanike huvidele ja olema põhimõttelises kooskõlas piirkondliku arengustrateegiaga, suunatud kohaliku elu parendamisele; • LEADER projektid peavad toetuma kolme sektori – kohaliku omavalitsuse, mittetulundusühingute ja kohalike ettevõtete koostööle ja mõistmisele; • LEADER projektid peavad olema innovatiivsed, uuenduslikud – tooma kohapeale seni olemata teenuseid, tootmist, ehitisi, tegevusi; kvalitatiivselt parandama olemasolevaid teenuseid, tootmist, elu-olu; • LEADER projektid peavad eelkõige põhinema kohalikule ressurssile – loodusvarad, inimesed, sotsiaalne kapital, töötraditsioonid, pärimuskultuur jm ning nende paremale ärakasutamisele; • LEADER toetuste määramine peab olema läbinähtav ja selge protsess

4. LEADER juhendmaterjalid • LEADER meetme põhiline alus Eestis on Maaelu Arengukava 2008 - 2013 • Meetme korralduse on sätestatud Põllumajandusministri määrusega nr 59, 12. juuni 2008. NB! Valmis on uus määrus, mis eeldatavalt alla kirjutatakse juunis • Jooksvat infot saab Raplamaa Partnerluskogu kodulehelt www.raplaleader.ee mida pidevalt täiendatakse • Mõningat infot saab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Büroo koduleheküljelt www.pria.ee • Konsultatsiooni saab Raplamaa Partnerluskogu büroost Maavalitsuse majas tuba 409, samuti Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusest, vallavalitsuste arendusnõunikelt

5. Üldnõuded taotleja suhtes • Ettevõtja on registreeritud Äriregistris (võib olla ka FIE või MTÜ); • Ei pea olema tegutsenud, võib küsida stardiabi • Tal ei ole taotluse esitamise ajal riiklikku maksuvõlga • Ta ei ole saanud ega taotle SAMALE objektile SAMAL ajal SAMAKS tegevuseks toetust teistest RIIKLIKEST (s.h. ka KOV) vahenditest • Tema suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust, pankrotiotsust ja ta ei ole majanduslikes raskustes NB! Kõike eelnevat kontrollitakse maksuametist jm ametkondadest • Ettevõte hoiab oma raamatupidamises kõik antud projektiga seotud kulud-tulud eraldi muust tegevusest, et neid on võimalik kontrollida

6. Toetatavad tegevused • toetatakse kohaliku tegevusgrupi poolt koostatud meetme kirjelduses (vt Raplamaa Partnerluskogu kodulehelt) lubatud tegevusi, s.h. ehitamist, seadmete ostmist (investeeringuid) , aga ka nn pehmeid tegevusi (uuringuid, turundus-tegevust, reklaami, nõustamist, koolitust jm) • Toetatakse ka ehituslikku projekteerimist (kui sellele järgneb ehitamine); detailplaneeringu koostamist, ehitusgeoloogilist ja geodeetilist tööd, tasuvusuuringuid, keskkonnamõjude hindamisi (nn. Ettevalmistavad tööd) ehituslikku omanikujärelvalvet • Märkused: toetust võib küsida tegevusele, millega alustatakse JÄRGMISEL päeval pärast kohalikku PRIA teenindusbüroosse toetuse taotluse sisse viimist. Varasemad kulutused ja tegevused ei ole abikõlbulikud TOETUSE küsimiseks, neid võib teha omal kulul. Sellest nõudest tuleneb, et ühe taotlusega ei ole võimalik küsida toetust investeeringut ettevalmistavaks tööks ja investeeringuks (ehituse puhul)

7. Lubatavad (abikõlblikud) kulud • Tegevuse või investeeringuobjekti ILMA KÄIBEMAKSUTA maksumus • Taotleja MITTERAHALINE omafinantseering vabatahtliku tasuta TÖÖ vormis on abikõlbulik ainult juhul, kui taotleja on mittetulundusühing või sihtasutus • Käibemaks on abikõlbulik juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohuslane. Pärast kohuslaseks hakkamist ei ole käibemaks abikõlbulik kulu • Objekti tähistamiseks vajaliku sümboolika (stendid, infotahvlid) maksumus • Nn. ettevalmistava töö (vt eelmine slaid) maksumus kuni 25% tegevuse või objekti maksumusest • Omanikujärelvalve maksumus kuni 3% ehitustööde maksumusest • Kasutatud seadmeid võib soetada ainult taotleja, kes on mittetulundusühing või sihtasutus • Liisingu puhul võib liisinguandja olla Krediidiasutuse seaduse alusel ja korras tegutsev krediidiasutus • Projektijuhtimine on abikõlbulik üksnes n.ö pehmete projektide puhul

8. Mittelubatavad kulud (ei ole abikõlbulikud ka mitte omafinantseeringuna) Mitteabikõlbulikke kulusid võib teha, kuid neid ei näidata projekti eelarves ega taotluse vormis, nad ei kuulu ei toetamisele ega arvestamisele omafinantseeringuna • Mitteabikõlbulikud on maa ja olemasoleva ehitise ostmine ja liisimine • Käibemaks juhul kui taotleja on käibemaksukohuslane • Tolli-, sisseveo- ja muud maksud, mida hüvitatakse või tasaarveldatakse • SULARAHAMAKSED, v.a. kui makse teostatakse majanduskulude aruande kaudu • Pangatoimingu tasu, tagatismaksed, INTRESSID, muud finantsteenuse kulud • Juriidilise nõustamise kulud ja raamatupidamise kulud • Stipendiumid, annetused, kingitused, meened • AMORTISATSIOONIKULUD • Trahvid, viivised, kohtukulud, liissingulepingu sõlmimise kulud, KINDLUSTUSkulud • Erisoodustusmaks • Eksperdi töötasu juhul kui ekspert on RIIGITEENISTUJA või KOV ametnik

9. Mitteabikõlbulikud kulud 2 • Asendusinvesteeringu kulud (asendusinvesteering on siis, kui olemasolev ehitis, selle osa, masin või seade asendatakse teisega ILMA ET tootmismaht suureneks vähemalt 25% või ILMA ET muudetakse tehnoloogiat või tootmise iseloomu. Asendusinvesteering EI OLE üle 30 aasta vana hoone lamutamine ja asendamine uue hoonega või ka nii vana hoone rekonstrueerimine. Asendusinvesteering EI OLE ka 10 aasta ja vanema seadme või masina asendamine uuemaga) • Mootorsõiduki ostmise kulud (Liiklusseaduse tähenduses on mootorsõiduk mootori jõul liikuv sõiduk. Mootorsõidukiks ei loeta mootoriga jalgratast, mopeedi ega mootori jõul liikuvat rööbassõidukit). NB! Lubatud on uue määruse järgi rändkaupluse (kauplusbussi või teenindusbussi) soetamine • Seadmete liisimise kulud on abikõlbulikud üksnes kapitalirendi vormis, see tähendab pärast liisingu lõppu peab seadme omandiõigus üle minema projekti taotlejale • Üldkulud (bürookulud, rent, üür, sidekulud )

10. HINNAPAKKUMISED 1 • Kui tegevuse või investeeringu KÄIBEMAKSUTA maksumus on üle 10 000 euro, peab taotleja võtma tegevuse või investeeringu kohta vähemalt KOLM omavahel VÕRRELDAVAT hinnapakkumist koos tehniliste tingimuste loeteluga (s.t. lahti kirjeldatud tegevused, tööd, seadmed). Hinnapakkumisele peab eelnema hinnapakkumise kutse ja lisanduma hinnapakkumise väljavalimise otsus. Hinnapakkumise kutsele ei ole kohustuslikku vormi. Hinnapakkumine peab olema korrektne, koos pakkuja andmetega ja pakkumise kehtivuse ajaga. Teatud juhtudel võib hinnapakkumisena näidata ka pakkuja kodulehe väljatrükki (seadme ostmisel) • Ehituse, projekteerimise ja omanikujärelvalve hinnapakkuja peab kindlasti omama kehtivat registreeringut majandustegevuse registris , mida tuleb kontrollida http://mtr.mkm.ee. Ka seadme müüja peab omama majandustegevuse registri registreeringut kui ta müüb jae – või hulgikaubanduse korras • Kui tegevuse või investeeringu KÄIBEMAKSUTA maksumus on väiksem kui 10 000 eurot, aitab ÜKS hinnapakkumine või erandkorras ka detailselt lahtikirjutatud ja põhjendatud eelarve.

11. Hinnapakkumised 2 Piirang hinnapakkumisele Projektitaotleja ettevõtja ja tema osanik, aktsionär või liige kui hinnapakkumise kutse esitaja ühelt poolt ja hinnapakkumise tegija, tema osanik, aktsionär või liige teiselt poolt , ei tohi omada OSALUST, aktsiaid üksteise äriäühingus ja EI TOHI kuuluda ükstei- se juhatusse ega nõukogusse Tähtis märkus: väljavalitud hinnapakkumine ei tohi olla põhjendamatult kõrge

12. Projektitoetuse määr ja suurus • Projektitoetus määr on ETTEVÕTJALE (ka FIE-le) 60% abikõlbulike kulude maksumusest • MTÜ-le ja SA-le on projektitoetuse määr 90% abikõlbulike kulude maksumusest • Infrastruktuuri investeeringuteks (elektrivarustus, veevarustus, kanalisatsioon, telekommunikatsioon, teed) on toetuse määr niihästi ettevõtjatele kui ka mtü-dele ja sa-dele 60% • Ettevõtja peab omafinantseeringu (40% ) tegema ainult rahalises vormis • MTÜ ja SA võivad omafinantseeringu (10%) teha täies mahus vabatahtliku töö vormis (siin tuleb jälgida rangelt kindlaid nõudeid) • Maksimaalne toetuse summa ühe INVESTEERINGUOBJEKTI koha on 3 129 320 krooni.

13. Vähese tähtsusega abi piirang • Kui taotleja ettevõtja (aga teatud juhtudel ka mtü või sa) on saanud VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI , siis vähese tähtsusega abi üldsumma jooksva aasta ja kahe eelneva aasta jooksul ei või ületada 3 129 320 krooni . • NB! Vähese tähtsusega abi on üks riikliku toetuse ehk riigiabi liike. Seda, kas ta on saanud vähese tähtsusega abi, ei saa ettevõtja ise määrata. Vähese tähtsusega abi on saadud siis, kui selle kohta on abi andja (mõni ministeerium, amet vm) andnud abi saajale VÄHESE TÄHTSUSEGA ABI SAAMISE TEATISE

14. Projektitaotluse menetlemine • Taotleja esitab taotluse dokumendid (neist tuleb täpsemalt juttu järgmises esitluses) Raplamaa Partnerluskogu büroosse. Taotlus esitatakse paberkandjal ja elektrooniliselt. Dokumendid (ka ärakirjad) peavad kõik olema allkirjastatud • Raplamaa Partnerluskogu büroo teostab kahe nädala jooksul dokumentide tehnilise kontrollimise, mille jooksul teavitatakse taotlejat avastatud vigadest ja puudustest ning soovitatakse need parandada. • Parandused tuleb teha soovitavalt ühe nädala jooksul • Parandatud taotlused esitab partnerluskogu büroo projekti hindamiskomisjonile • Hindamiskomisjon teostab kahe nädala jooksul taotluste sisulise kontrollimise ja kohapealse ülevaatuse • Hindamiskomisjoni liikmed hindavad kõik iga projekti eraldi hindamiskriteeriumide alusel • Hindamiskomisjoni koosolek teeb otsuse toetuse rahuldamise, rahuldamata jätmise, toetuse summa vähendamise kohta ja esitab selle Partnerluskogu juhatusele kinnitamiseks

15. Projektitaotluste menetlemine 2 • Partnerluskogu juhatus kinnitab hindamiskomisjoni otsuse ja annab projektitaotlustele oma heakskiidukirja. Kui juhatus teeb ettepaneku taotlejale toetussumma vähendamiseks, siis on taotlejal õigus kas taotlus tagasi võtta või esitada taotlus vähendatud toetussummale • Heakskiidetud taotlused esitatakse PRIA Rapla büroosse, kus toimub taotluse nõuetele vastavuse kontroll, s.h. kasutab PRIA ka teisi riiklikke registreid • PRIA-sse saab taotluse esitada kuni kahe kuu jooksul pärast juhatuse otsust • PRIA võib taotlejal soovitada taotlusse teha parandusi ja täiendusi • PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse (kirja) 60 TÖÖPÄEVA jooksul (maksimaalselt) alates taotluse PRIA-sse andmise päevast • Projekti tegevusi võib hakata ellu viima alates järgmisest päevast pärast taotluse PRIA-sse sisse andmist • Vabatahtlikku tasustamata tööd omafinantseeringuna (ainult mtü-d ja sa-d) saab hakata tegema ainult pärast PRIA rahuldamise otsuse saamist

16. Projekti elluviimine ja raha väljamaksmine • Projekti elluviimiseks tehtud kulutused hüvitab PRIA vormikohase kuludeklaratsiooni esitamise alusel • Kuludeklaratsioonile lisatakse kuludokumentide ärakirjad (tööde vastuvõtu aktid, arved, pangaülekanded jm) • Kuludeklaratsiooni võib esitada kuni neli korda projekti elluviimise kahe aasta jooksul • Igast kuludeklaratsiooniga esitatud abikõlbulike kulude arvest tasub PRIA vastavalt 60% (ettevõttele) või 90% (mtü-le ja sa-le) • Investeeringu puhul teostab PRIA kohapeal visuaalse järelkontrolli • PRIA kannab toetusraha projektitaotleja kontole üle KOLME kuu jooksul arvates kuludeklaratsiooni ja vastavate lisadokumentide saamisest • Toetuse eest soetatud investeeringuobjekti või ehitist tuleb kasutada projektitaotluses ettenähtud sihi päraselt vähemalt 5 aastat alates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest, seda kontrollitakse

17. Näidisloetelu kuludeklaratsiooniga esitatavatest dokumentidest • Kuludeklaratsiooniga koos esitatakse PRIA-le väljamaksmiseks erinevaid dokumentide ärakirju (peavad olema kinnitatud allkirjaga) , sõltuvalt projekti iseloomust näiteks:1) selle isiku, kellelt taotleja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud arve-saateleht või arve;2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus, arvelduskonto väljavõte või väljatrükk;3) selle isiku, kellelt taotleja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument juhul, kui tegemist on ehitus- või parendustööga;4) tööleping, töövõtuleping või käsundusleping;5) töötasu maksmist ja töötasuga kaasnevate maksude tasumist tõendav maksekorraldus, arvelduskonto väljavõte või väljatrükk;6) väljavõte palgalehest, millelt on näha töötaja ja tema tööandja nimi, töötajale arvestatud töötasu ning sellest kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning makstav netotöötasu;

18. Näited lisatavatest dokumentidest • 7) tööajatabel juhul projektijuhtimise puhul;8) koolituse, seminari või infopäeva päevakava ja osavõtjate nimekiri, millel on märgitud osalejate kontaktandmed ning allkirjad;9) eksperthinnangu või uuringu tellimise korral töö üleandmise-vastuvõtmise akt;10) lähetusse saatmise korraldus, lähetuskulude aruanne koos majutus- ja sõidukulude dokumentide ja päevarahade arvestusega ning lähetuskulude väljamaksmist tõendav maksekorraldus, arvelduskonto väljavõte või väljatrükk;11) mootorsõiduki kasutamist tõendavad dokumendid, sealhulgas sõidupäevik andmetega sõidu kuupäeva, eesmärgi ja läbisõidu kohta ja sõiduki omaniku kohta ning sõiduki registreerimistunnistuse ärakiri;12) ehitise puhul ehitusloa või kohaliku omavalitsusüksuse kirjaliku nõusoleku ärakiri, kui see on nõutav «Ehitusseaduse» kohaselt;13) ehitise puhul ärakiri ehitusprojekti joonistest ehitise üldvaadete kohta koos ehitusprojekti seletuskirjaga;

19. Näited kuludeklaratsiooniga esitatavatest dokumentidest • Liisingu puhul esitab toetuse saaja PRIAle pärast investeeringu täielikku või osadena tegemist ja selle eest täielikult või osaliselt tasumist liisingulepingus ettenähtud korras toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni koos ärakirjadega järgmistest dokumentidest:1) selle isiku, kellelt liisinguandja ostis kaupa, väljastatud arve-saateleht või arve;2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus, arvelduskonto väljavõte või väljatrükk;3) liisinguandja ja toetuse saaja vahel sõlmitud liisinguleping • Dokumentide puhul tuleb silmas pidada, et nendes esitatud kulutused oleksid kindlasti järelkontrollitavad (asjad, ehitised, trükised, läbiviidud üritused jne) • Kõik toetuse rahaga soetatud asjad, tehtud ehitised, trükised peavad olema tähistatud EL ja LEADER logodega; läbiviidavatel üritustel peab LEADER ja EL logo olema nähtavalt

20. Kuhu pöörduda • Soovitame projekti taotlejatel enne taotluse esitamist teavitada oma taotlusest KOHALIKKU OMAVALITSUST (ettevõtluse või arendusnõunikku) • ehitusliku iseloomuga projekti puhul eelnevalt kindlasti pöörduda kohaliku omavalitsuse ehitusnõuniku poole • Konsultatsiooni taotlemise kohta saate Raplamaa Partnerluskogu büroost ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusest, samuti vallavalitsuste arendustöötajatelt Vigala, Märjamaa, Kehtna, Rapla ja Kohila valdades • Äriplaani aitavad koostada Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse konsultandid ning Raplamaa Talupidajate Liidu konsultandid Edu projekti taotlemisel!