1 / 48

Risc väärtushinnangute uuring

R I S C. Risc väärtushinnangute uuring. võti Eesti inimeste mõistmiseks. Seotuna toetusega Euroopa Liidule ja eurole. Uuringu kokkuvõte Juuni 2006. Uuringu eesmärk ja metoodika. Uuringu eesmärkideks oli: Kaardistada Eesti elanike väärtusorientatsioone aastal 2006

hao
Télécharger la présentation

Risc väärtushinnangute uuring

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. R I S C Risc väärtushinnangute uuring võti Eesti inimeste mõistmiseks Seotuna toetusega Euroopa Liidule ja eurole Uuringu kokkuvõte Juuni 2006

  2. Uuringu eesmärk ja metoodika • Uuringu eesmärkideks oli: • Kaardistada Eesti elanike väärtusorientatsioone aastal 2006 • Kirjeldada Euroopa Liidu ja euro teemalise kommunikatsiooni sihtrühmi lähtuvalt nende sotsiaaldemograafilistest eripäradest, Euroopa Liidu ja euroga seotud veendumustest, reisikogemusest, hinnangust oma elule ja tulevikule ning väärtushinnangutest. • TNS Emori poolt läbi viidud uuringus kasutati RISC rahvusvahelist väärtuste seiresüsteemi, mille aluseks on ligi sada indikaatorküsimust erinevate käitumispõhimõtete ja eluorientatsioonide kohta. • Uuringu raames küsitleti 1001 Eesti elanikku vanuses 15-74 aastat. Uuring on antud sihtrühma suhtes esinduslik. • Uuring viidi läbi 18. jaanuarist 14. veebruarini 2006 arvuti abil juhitavate personaalintervjuudena vastajate kodudes. Lisaks paluti igal vastajal isiklikult täita ankeet, mis hiljem kokku korjati.

  3. väärtushinnangudkommunikatsioonifiltrina • Väärtushinnangud on suhteliselt stabiilsed veendumused,et teatud eesmärgid ja käitumisviisid on head ja õiged (ihaldusväärsed ning sotsiaalselt eelistatud) • Ei seostu otseselt käitumisega, kuid … • kommunikatsioonifiltrina mõjutavad väärtused seda • kui avatud inimene mingile informatsioonile on ja • kuidas ta seda infot tõlgendab • Väärtuste tundmine aitab • teha strateegilisi otsuseid lähtudes ühiskonna üldistest väärtushinnangutest • töötada välja kõige mõjuvamad kommunikatsioonisõnumid erinevatele sihtrühmadele

  4. Risc väärtushinnangute ruumkaardistab erinevad maailmavaated RISC International pooltväärtusuurijate M.Rokeach ja S.Schwartzkontseptsioonide põhjal väljatöötatudlitsentseeritud uuringumetoodika

  5. muutumine stabiilsus 1. telg: suhtumine muutustesse

  6. muutumine enese-kehtestamine hoolimine stabiilsus 2. telg: ellusuhtumine

  7. muutumine enesele keskendumine hoolimine enese-kehtestamine väljapoole suunatus stabiilsus 3. telg: sisse- või väljapoole suunatus

  8. muutumine Hispaania Itaalia Eesti Prantsusmaa enese-kehtestamine hoolimine USA UK Saksamaa Soome stabiilsus Rootsi Eesti inimeste väärtushinnangud onuuele avatud, väljapoole suunatud ja mitte eriti enesekehtestajad Keskpunkt: Euroopa + USA 2004

  9. avatus muutustelekäib käsikäes majandusliku optimismiga Mis Te arvate, mis juhtub Teie elatustasemega järgmise 12 kuu jooksul? Kas see …? Ja võrreldes teistega …

  10. väärtustrendid peegeldavad terviklikku hoiakutkonkreetsete väärtuste olulisuse suhtes

  11. olulised asjad väärtushierarhias:horisontaalsed suhted, lähiümbrus ja raha Väärtustrendide TOP

  12. olulised teemad väärtushierarhias:materialistlikud vs sotsiaalsed väärtused

  13. Aga võrreldes Euroopaga … ? avatus muutustele ja kiire elu Allikas: RISC International 2005, RISC Eesti 2006

  14. Aga võrreldes Euroopaga … ? lokaalne perspektiiv ja madal riskivalmidus Allikas: RISC International 2005, RISC Eesti 2006

  15. Aga võrreldes Euroopaga … ? kõrgem tervise- ja keskkonnateadlikkus Allikas: RISC International 2005, RISC Eesti 2006

  16. muutumine 4 – Hoolijad 1 – Avastajad enese-kehtestamine hoolimine 3 – Alal-hoidlikud 2 – Materialistid stabiilsus 4 väärtusrühma4 erinevat maailmavaadet 29% 23% 29% 20%

  17. Euroopa Liidu toetusrühmad

  18. Toetus Euroopa Liidule (Eesti elanikud 15-74, N=1001, jaanuar-veebruar 2006)

  19. Euroopa Liidu kindlate toetajate profiil (N=296, 30%)

  20. Euroopa Liidu kindlate toetajate profiil (N=296, 30%) • Keskmisest aktiivsem elustiil – käivad enam väljas, on aktiivsemad sportijad • Meediatarbimine: • Telerit vaatavad ja raadiot kuulavad sama palju kui keskmine eestimaalane: iga päev vastavalt 78% ja 62%. • Loevad keskmisest enam Postimeest (40%), Päevalehte (26%), Eesti Ekspressi (21%) ja Äripäeva (15%). • Vähem loevad kollast ajakirjandust • Keskmisest aktiivsemad internetikasutajad: 49% kasutavad igapäevaselt, 26% mitte kunagi

  21. Keskmisest enam EL kindlate toetajate jaotumine väärtuskvadrantidesse Keskmisest muudatustele avatumad Väljapoole orienteeritud Iseloomulikud väärtustrendid: Paindlikud suhted (82%) Päritolu ja juurte tähtsustamine (61%) Inimvõimete tunnetamine (59%) + Enese tunnetamine (57%) Määramatus kui väljakutse (54%) + Keskmisest enam ka: Põhimõttekindlus (42%) Keha kui kapital (41%) Sotsiaalne osalus (37%) Isikupära rõhutamine (30%) Terviku tajumine (30%) Raha on keskmisest vähem oluline (52%) + keskmisest eestimaalasest enam

  22. Euroopa Liidu kindlate vastaste profiil(N=123, 12%)

  23. Euroopa Liidu kindlate vastaste profiil(N=123, 12%) • Keskmisest enam on siin passiivse elustiili harrastajaid (kodukesksus, vähem kultuuri- ja spordiürituste külastamist, teevad ise vähem sporti) • Meediatarbimine: • Ajalehti ja ajakirju loevad keskmisest pisut vähem. 22% ei loe kunagi päevalehti. • Väljaannetest loetuimad SL Õhtuleht (35%), Postimees (28%), Päevaleht (16%), Maaleht (15%), Kroonika (15%) • Igapäevaseid teleri vaatajaid ja raadio kuulajaid keskmisest pisut enam. Ka igapäevane vaatamise ja kuulamise kestus keskmisest pikem. Keskmisest enam action-, politsei- ja kriminaalfilme. • Internetikasutajaid vähem: 48% ei kasuta seda kunagi (keskmiselt 37%), 25% kasutavad igapäevaselt.

  24. Keskmisest vähem Euroopa Liidu kindlate vastaste jaotumine väärtuskvadrantidesse Suurimad väärtusrühmad on: Väljapoole suunatud Alalhoidlikud Väljapoole suunatud Avastajad Keskmise Eesti väärtusorientatsiooniga inimesed Iseloomulik on: Pigem aktiivsed kui mugandujad: aktiivne väärtuste kaitse või oma reeglite loomine Aktiivsus suunatud pigem enda isikule kui oma projektide elluviimisele (Hoolijaid keskmisest vähem). Vähem ühiskondlikku mõtlemist Peamised väärtustrendid: Paindlikud suhted Päritolu ja juurte tähtsustamine Raha

  25. Euroopa Liitu pigem toetajate profiil (N=320, 32%)

  26. Euroopa Liitu pigem mittetoetajate profiil (N=183, 18%)

  27. EL pigem toetajad ja pigem mittetoetajad • Elustiililt on kõhklejad üsna sarnased. Pigem toetajad on pisut aktiivsemad väljaskäijad ja kultuuriürituste külastajad. • Sportlikkuselt võrreldavad Eesti keskmisega • Välisriikidesse ei reisi vastavalt 44% pigem toetajatest ja 47% pigem mittetoetajatest (Eesti keskmine 45%) • Meediatarbimine: • Pigem toetajad: Postimees (34%), SL Õhtuleht (28%), Päevaleht (16%) • Pigem mittetoetajad: SL Õhtuleht (38%), Postimees (32%), Kroonika (21%) • Teleri vaatamiselt ja raadio kuulamiselt Eesti keskmised • 46% pigem toetajatest ja 38% pigem mittetoetajatest kasutavad internetti iga päev või peaaegu iga päev. • Pigem toetajad on keskmiselt enam haritud, tegusamad ja tuleviku suhtes positiivsemad kui pigem mittetoetajad.

  28. EL pigem toetajate ja pigem mittetoetajate väärtusmaailm • Väärtuskvadrantidesse jaotumine sarnane Eesti keskmisele: • Kõige enam Alalhoidlikke (30% ja 28%) ja Hoolijaid (26% ja 27%). • Pigem mittetoetajate seas keskmisest enam Materialiste (24%). • Kõhklejaid ühendab: • Sissepoole pööratud orientatsioon: tähelepanu ja energia suunatud pigem endale kui ümbritseva maailma kujundamisele. • Orienteeritus stabiilsemale elule • Pigem toetajad on võrreldes pigem vastuolijatega: • Avatumad • Rohkem huvitatud isiklikust arengust (väärtustavad enam oma võimete tunnetamist) • Kõhklejate puhul • Vanemad (üle 50 aasta) eelkõige Alalhoidlikud. Ettevaatust muudatustest rääkimisega! • Noored, alla 35 aasta pigem sissepoole pööratud Avastajad (enesekesksed nautijad)

  29. Euroopa Liidu toetajarühmad kokkuvõtlikult Kolmas dimensioon sissepoole-väljapoole suunatus väljendub kirjafondi suuruses: suur font tähendab väljapoole orienteeritust ning väike sissepoole orienteeritust. EL vastaste interpreteerimisel tuleb arvestada, et punkttõena väljendatud positsiooni taga on mitmeid erinevate väärtushinnangutega alamrühmi

  30. Eurole ülemineku toetusrühmad

  31. Toetus eurole ja Euroopa Liidule (veeruprotsent) • Eurole ülemineku teemast on huvitatud 47% elanikkonnast • Enim on huvitatud: • Eurole ülemineku toetajad (76% toetajatest ja 64% pigem toetajatest; 40%pigem mitte toetajatest ja 26% vastuseisjatest) • 25-34 aastased, kõrgharidusega inimesed, ettevõtjad/iseendale tööandjad, kõrgema sissetuleku saajad, pealinna ja väiksemate linnade elanikud

  32. Eurole ülemineku toetajate profiil (N=183, 18%)

  33. Eurole ülemineku toetajate jaotumine väärtussegmentidesse Iseloomulik on: Avatus muudatustele Väljapoole orienteeritus Iseloomulikud väärtustrendid: Paindlikud suhted (76%) Enese tunnetamine (63%) + Päritolu ja juured (57%) – Määramatus kui väljakutse (55%) + Keskmisest enam ka: Seksuaalsus (52%) Palju tegevusi korraga (51%) Väljakutsete otsimine (37%) Kultuuriline mobiilsus (30%) Keskmisest vähem oluline: raha (48%) + keskmisest eestimaalasest enam - keskmisest eestimaalasest vähem

  34. Olulised on euro üldisemad mõjud Eestile mitte vaid isiklikud kasud Euro toetajate euroga seotud ootused

  35. Eurole ülemineku vastaste profiil (N=271, 27%)

  36. Eurole ülemineku vastaste jaotumine väärtussegmentidesse Iseloomulik on: Keskmisest suurem avatus muudatustele Sissepoole orienteeritus Iseloomulikud väärtustrendid: Paindlikud suhted (80%) Päritolu ja juured (68%) Raha (60%) Keskmisest enam ka: Terviseteadlikkus (57%) Kuuluvusevajadus (54%) Elamuste otsing (47%) Lakkamatu tegutsemine (47%)

  37. Eurole ülemineku vastaste väärtusmaailm • Väärtuspilt üsna sarnane keskmise eestimaalase omale: • 15-24 aastastest 64% Avastajad (muutused, naudingud, riskid, enesekesksus) • 25-34 aastastest 35% Materialistid (pole muutustele eriti avatud, naudingud, materiaalsed väärtused, konkreetne kasu) • 35-49 aastastest 37% Hoolijad (areng, teiste peale mõtlemine, põhimõttelisus, füüsiline ja vaimne tasakaal) • 50+ 40% Alalhoidlikud (muudatuste suhtes ettevaatlikud, soov mõista asjade omavahelisi seoseid)

  38. Euro vastaste euroga seotud ootused mured

  39. Eurole ülemineku pigem toetajate profiil (N=231, 23%)

  40. Eurole ülemineku pigem toetajate jaotumine väärtussegmentidesse Iseloomulik on: Keskmine positsioon teljel: muudatused vs stabiilsus Väljapoole orienteeritus Iseloomulikud väärtustrendid: Paindlikud suhted (83%) Päritolu ja juured (61%) Enese tunnetamine (55%) Määramatus kui väljakutse (54%) Kommunikatsioonil aluseks eelkõige eestimaalaste põhiväärtused

  41. Euro pigem toetajate euroga seotud ootused Euroga seotud argumendid: Nii isiklik kasu kui ka Usalduse, turvalisuse ja stabiilsusega seotud aspektid Avatumad hinnatõusuga seotud hirmude vähendamisele: 63% hinnatõus euro tagajärjel 25% hinnatõus ei sõltu eurost ega kroonist

  42. Eurole ülemineku pigem mittetoetajate profiil (N=261, 26%)

  43. Eurole ülemineku pigem mittetoetajate jaotumine väärtussegmentidesse Iseloomulik on: Keskmisest aeglased muudatustega kohanemine Nii hoolijate kui enesekehtestajate olemasolu (sarnaselt euro vastu olijatele) Orienteeritus sissepoole, passiivsus Iseloomulikud väärtustrendid: Paindlikud suhted (82%) Päritolu ja juured (65%) Enese tunnetamine (59%) Keskmisest vähem määramatuse ja elamuste otsimist

  44. Eurot pigem mittetoetajate euroga seotud ootused Kolmandikul puuduvad euroga seoses igasugused ootused. Tuleks selgemalt euro positiivseid mõjusid välja tuua. Tasakaalus isiklik mõju ja mõju riigile tervikuna. Hinnatõus taandatakse eurole: 84%

  45. Usaldusväärsed infoallikad euro kommunikeerimisel(infoallikate järjestus peegeldab kogu elanikkonna eelistusi. Vastaja võis valida kuni 3 varianti)

  46. Euro kohta soovitav info(teemade järjestus kogu elanikkonna järgi. Vastaja võis valida kuni 2 varianti) Kindlaid toetajaid huvitavad eelkõige euro laiemad ühiskondlikud, majanduslikud ja poliitilised mõjud. Ülejäänud sihtrühmade puhul pakub enam huvi mõju isiklikule elule. See kinnitab nende vähest ühiskondlikku orientatsiooni

  47. Eelistatuimad info saamise viisid (järjestus kogu elanikkonna eelistuste järgi. Iga vastaja võis valida kuni 2 viisi)

  48. Eurole ülemineku toetusrühmad kokkuvõtlikult

More Related