630 likes | 859 Vues
Koolitus v
E N D
1. Soolise vrdiguslikkuse svalaiendamine kohalikus omavalitsuses Maret Prits, MSc
2. Koolitus vimaldab tunda soolise vrdiguslikkusega seotud misteid ja nende sisu
tunda vrdiguslikkuse edendamiseks kohustavaid igusnorme;
mista soolise ebavrdsuse phjuseid
teada soolise vrdiguslikkuse poliitika kaasaegseid suundumusi ja rakendatavaid strateegiaid; (svalaiendamine)
osata rakendada analsi sugupoolte aspektist 3R meetod
3. I Mis on sooline vrdiguslikkus?
sooline vrdiguslikkus ja vrdsus
Sooline ebavrdsus
Soolisuse olemus
4. II soolise vrdiguslikkuse edendamise iguslik ja poliitiline taust Eestile siduvad normid
Vrdsetest vimalustest vrdiguslikkuseni ksitlusviiside areng
Eesti soolise vrdiguslikkuse seadus
5. III soolise vrdiguslikkuse arendamise strateegiad
Soolise vrdiguslikkuse poliitika Euroopa Liidus
Soolise vrdiguslikkuse svalaiendamise olemus ja eeldused
kohalikus omavalitsuses
6. IV osa anals sugupoolte aspektist
Milleks analsi rakendatakse?
Analsiks vajalikud eeltingimused ja teabeallikad
3 R meetodi rakendamine ja selle etapid
7. Mis on sooline vrdiguslikkus? Sooline vrdiguslikkus ehk naiste ja meeste vrdiguslikkus on naiste ja meeste
vrdsed igused,
vrdsed kohustused,
vrdsed vimalused ja
vrdne vastutus
telus,
hariduse omandamisel
ja teistes hiskonnaelu valdkondades osalemisel(SVS 1).
8. Teema oluliseks pidamine sltub: hiskonna sotsiaal-majanduslikust arengutasemest;
hiskondlik-poliitilisest korrast;
demokraatia arengutasemest;
9. Bioloogiline sugu ja sotsiaalne sugu Bioloogiline sugu (ingl. k. sex) naiste ja meeste bioloogilis-fsioloogilised erinevused
Sotsiaalne sugu (ingl. k. gender)hiskonna ootused naiseks ja meheks olemisele, meeste ja naiste rollidele ja naiste-meeste vahelistele domineerimissuhetele
10. Teema oluliseks pidamine sltub: Poliitikute arusaamadest naiste ja meeste staatusest ja rollidest
Poliitikute ja ametnike valmisolekust tegeleda soolise ebavrdsuse phjustega.
11. Olukord Eestis Soolise ebavrdsuse mittemrkamine, selle normaalseks pidamine
Stereotpsed ettekujutused naistele ja meestele sobivatest rollidest, tdest
Usk, et sooline vrdiguslikkus on juba saavutatud
12. Olukord Eestis Madal juriidiline kompetentsus
Sugupooltevaheliste suhete ksitlemine indiviidide tasandil
Soolise vrdiguslikkuse edendamise tlgendamine meeste rndamisena/sdistamisena
13. hiskonnas enim vrtustatud ressursid vim ka vime sundida oma tahet peale teistele inimestele
prestii, staatus hiskonna ja teiste inimeste poolne lugupidamine ja austus
omand varandus (maa, raha vm. ressursid.)
14. Philised valdkonnad, milles soolist ebavrdsust vaadeldakse: Osalusmr otsustamisel
Staatus tturul
Tasustatud ja tasustamata tde jagunemisel
15. Kuidas erinevusi mta? Kvantitatiivselt loetledes, kui palju naisi ja kui palju mehi.
Riiklik ja ametkondlik statistika. Osalejate koosseis naiste ja meeste likes jms
Kvalitatiivselt pdes mista, mida see thendab, miks see nii on?
Millised on oletused, stereotbid, hoiakud, traditsiooniliselt naistele ja meestele omaseks peetavad rollid jms.
16. lesanne Missuguseid soolise vrdiguslikkuse kvantitatiivseid snumeid sisaldab jrgmine tabel?
Missuguseid SV kvalitatiivseid muutusi saab siit tuletada?
Sama anals Teie linnas. Vrrelge. Esitage oma tulemused.
17. Mehed ja naised Eestis
18. Eesti vrdluses teiste riikidega: naised parlamendis, 2002
19. Eesti vrdluses teiste riikidega: naised valitsuses, 2002
20. lesanne Kas mehed on paremad poliitikud?Milles?
Argumenteerige oma vastust vhemalt 3 argumendiga
Kas naised on paremad poliitikud? Milles?
Argumenteerige oma vastust vhemalt 3 argumendiga
22. Thive mr: mehed ja naised 16 a kuni pensioniiga (%)
23. Naiste tunnipalga suhe meeste tunnipalka
25. Naiste ja meeste osakaal ametialadel (%)
26. Naisppurite osakaal erinevates haridusastmetes (%)
27. Naiste osakaal suurfirma juhtide hulgas (%), 2001
28. Keskmine ajakasutus pevas (minutid), uurimus 1999-2000
29. Erinevatele kodutdele kuluv aeg ttavatel alaealiste laste vanematel (keskmiselt, minutit pevas)
30. Erinevatele kodutdele kuluv aeg ttavatel alaealiste laste vanematel Soomes (keskmiselt, % kodutdele kuluvast ajast)
31. Kuritegevus: justunud kohtuotsusega sdimistetud (absoluutarvud,tuh)
33. Eesti hiskonda iseloomustab: traditsiooniline tjaotus ja nn. naiste ja meeste tdeks jaotunud tturg,
naisi vhem vrtustav vrbamis- ja palgapoliitika,
naiste vhene esindatus otsuste tegemisel nii poliitikas kui majandusvaldkonnas,
34. Eesti hiskonda iseloomustab: meeste lhem eluiga ja riskikitumine,
meeste viksem osalus perekohustuste titmisel jms.
meeste keskmine oodatav eluiga on 11 aastat lhem kui naistel
poiste suurem vljalangemine phikoolist meeste krgem suitsiidide arv
35. Sooline kihistumine e. soohierarhia inimeste sotsiaalse vrtuse hindamine nende bioloogilise soo alusel, mis viib
vimu,
prestiii ja
omandi
ebavrdsele jagunemisele hiskonnas.
36. Peamised soolise ebavrdsuse phjused? Tde jagunemine naiste tdeks ja meeste tdeks;
Juurdeps ressurssidele erineb vimalusest neid ressursse kontrollida
Ressursid: materiaalsed vahendid, aeg, informatsioon, teadmised, kontaktid, vrgustikud
37. Peamised soolise ebavrdsuse phjused? Seadustega stestatud vrdne kohtlemine ei taga tegelikku vrdsust
Kultuur, levinud hoiakud ning stereotbid ja mdid.
38. Mis on stereotbid? Stereotp on vimendatud uskumus, mis seostub mingi kategooriaga. Selle funktsioon on igustada meie kitumist antud kategooria suhtes (Allport, 1954)
39. Stereotpide kujunemine: isiklik kogemus
individuaalsed omadused: isiksus, kasvatus, enesehinnang
grupikuuluvus, personaalne identiteet
40. Stereotpide kujunemine: gruppidevahelised suhted
avaliku elu tegelaste taju ja hoiakud
sotsiaalsed ja majanduslikud muutused sihtgrupis
Stereotbid on psiva loomuga, sest meedia, haridusssteem, grupid taastoodavad neid. Aitab silitada olemasolevat mentaliteeti.
41. Levinud stereotbid? rahvuse, soo, vanuse, ametite ja religioossete rhmituste kohta
kirjeldavad (omadused, kitumine) - teatud sotsiaalsesse gruppi kuulujatale iseloomulikuks peetavad,
Normatiivsed ettekirjutused, normid.
42. Universaalsed soostereotbid Erinevates kultuurides sna sarnase sisuga
Nt. Williamsi ja Besti (1990) uurimus, mis viidi lbi 30 erinevas riigis (Phja- ja Luna-Ameerikas, Euroopas, Aasias ja Aafrikas)
43. lesanne Kirjeldage ideaalse Eesti mehe phiomadusi (10)
Kirjeldage ideaalse Eesti naise phiomadusi (10)
44. Universaalsed soostereotbid kige enam meestele omaseks peeti kigis 30-s kultuuris:
seikluslik (adventurous), domineeriv (dominant), juline ( forceful), iseseisev (independent), maskuliinne( masculine) ja tugev (strong).
45. Universaalsed soostereotbid? Naiste puhul nustuti kigis 30-s kultuuris kolme omaduse osas:
sentimentaalne (sentimental), allaheitlik (submissive) ja ebausklik (superstitious).
Vga vhe oli omadusi, mida hinnati hes kultuuris naistele ja teises kultuuris meestele omaseks.
46. Soolisuse olemus Bioloogiline sugu (ingl k. sex) naiste ja meeste bioloogilis-fsioloogilised erinevused (nt. keharasvad ja juuste piirnemine, reproduktiivsed funktsioonid)
Sotsiaalne sugu (ingl k. gender)naiseks ja meheks olemise hiskonnapoolsed ootused, rollid ja naiste-meeste vahelised domineerimissuhted
47. Sooline sotsialiseerimine ehk kuidas kujuneb sotsiaalne sugu? kultuurilised tegurid: smboolsed mudelid (meedia, raamatud)
48. Sooline sotsialiseerimine
49. Sooline sotsialiseerimine
51. Sooline sotsialiseerimine ehk kuidas kujuneb sotsiaalne sugu? otsesed reeglid: poisid ei nuta;
vanemate jlgimine, eriti samast soost vanema kitumine mjutab soorolli omandamist;
kinnitused oma soole vastavaks peetud kitumise eest (nt. kiidetakse tdrukuid koristamise ja poisse tehnikaga tegelemise eest);
eakaaslaste gruppide vrtushinnangud
52. Kust prineb tsitaat? Laste kasvatamine on naisele eneseteostus,
naisel on mehe ees teatud eelis:
naine vib end alati teostada ka perekonnas, luues kauni ja turvalise kodu, kasvatades lastest elujulised ning isikuprased inimesed,toetades meest tema tegevuses; mees seevastu vajab eneseteostusvimalusi kodust vljaspool (lk. 119).
53. Kust prineb tsitaat? Lbi aegade on kodusoojuse kandjaks olnud ikka
naine. Loodus on naisele andnud vime muuta nelja seinaga ruum dusaks koduks. Naisel lasub ka rgne kodust saatja, ootaja ning vastuvtja roll (mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu).
Samuti oskab naine maandada pingeid ja juab kike. Ravib haigeid ning mrkab muresid. Vib elda, et naine loob selle nhtamatu, mis teeb kodust kodu (lk. 69).
54. Kust prineb tsitaat? Enamik mehi tunneb end tisvrtuslikuna, kui on midagi saavutanud. Et mees end hsti tunneks, peab ta ise kigega hakkama saama ja muredele iseseisvalt lahenduse leidma
Naiste suurimaks sooviks on pakkuda headust, armastust, hoolitsust ja abi - sellele kulutavad nad oma elus vga palju aega
55. Stereotpide kahe phidimensiooni mju hoiakutele: kompetentsus ja soojus
56. Mida vrtustatakse Eestis? Kultuuriuurija Geert Hofstede (uurimus 1970ndatel, 117 000 IBM ttajat 50st riigist le maailma):
1. Vimukaugus
2. Individualism- kollektivism
3. Ebamrasuse vltimine
4. Maskuliinsus- feminiinsus
57. Maskuliinsus-feminiinsus mil mral rhutatakse kultuuris edukust, ambitsioonikust ja materiaalseid vrtusi
vastandina elukvaliteedile,meeldivatele inimsuhetele ning vastastikusele hoolivusele ja sltuvusele.
58. Maskuliinsus-feminiinsus Maskuliinsed vrtushinnangud domineerisid Jaapanis,mitmetes mandri- Euroopa maades (nt Austria, Itaalias ja veits), Kariibi- mere rsetes Ladina- Ameerika maades.
Femininiinsed vrtuseelistused olid valdavad Skandinaavia-maades aga ka niteks Hollandis, Kostariikas, Tiilis jaPortugalis
59. Feminiinse ja maskuliinse hiskonna erinevused: ldised normid, pere, kool, t (Hofstede 1993). Feminiinne
hiskond vrtustab ksteisest hoolimist ja juvarude sstmist
Olulised on inimesed ja inimsuhted
Kik peavad olema tagasihoidlikud
Kik vivad olla hellad ja huvituda inimsuhetest
Nii poisid kui tdrukud vivad nutta, kuid mitte kakelda
Maskuliinne
hiskond vrtustab edu ja arengut
Olulised on raha ja asjad
Mehed peavad olema julised, auahned, tugevad
Naised peavad olema hellad ja hoolima inimsuhetest
Tdrukud nutavad, poisid ei.
Poisid vivad rnnakule vastata juga, tdrukud ei kakle
60. jtkub Smpaatia kuulub nrkadele
Normiks on keskmine pilane
Koolis ebannestumine on thiasi
Hinnatakse petaja sbralikkust
Poisid ja tdrukud pivad samu aineid
Ttatakse selleks, et elada
Juhid toimivad intuitiivselt ja privad konsensusele
Vrtustatakse vrdsust, solidaarsust ja telu kvaliteeti
Erimeelsused lahendatakse kompromissidega
Smpaatia kuulub tugevatele
Normiks on parim pilane
Koolis ebannestumine on katastroof
Hinnatakse petaja teadmisi
Poisid ja tdrukud pivad eri aineid
Elatakse selleks, et ttada
Juhid peavad olema otsustusvimelised ja julised
Vrtustatakse iglust ja igust ning tkaaslaste vahelist vistlust
Erimeelsused lahendatakse korraliku taplusega
61. Feminiinse ja maskuliinse hiskonna erinevused: poliitika ja hiskonnas valitsevad mtted (Hofstede 1993) Feminiinne
Ideaaliks on heaoluhiskond
Nrku tuleb toetada
Salliv hiskond
Vike ja aeglane on kaunis
Phithelepanu keskkonnakaitsele
Suhteliselt suur osa eelarvest arenguabiks
Suhteliselt vike osa eelarvest relvastusele
Maskuliinne
Ideaaliks on teostushiskond
Tugevaid tuleb toetada
Nuhtlev hiskond
Suur ja kiire on kaunis
Phithelepanu majanduskasvule
Suhteliselt vike osa eelarvest arenguabiks
Suhteliselt suur osa eelarvest relvastusele
62. jtkub Feminiinne
Rahvusvahelised konfliktid tuleb lahendada lbirkimiste ja kompromissidega
Suhteliselt palju naisi valitud poliitikasse
Usukogudused rhutavad sugudevahelise tasakaalu olulisust
Naiste vabastamine thendab seda, et mehed ja naised peaksid tegema hesuuruse osa kodutdest
Maskuliinne
Rahvusvahelised konfliktid tuleb lahendada ju ja vitlusega
Suhteliselt vhe naisi poliitikas
Usukogudused rhutavad meeste eesigusi
Naiste vabastamine thendab seda, et naistel vimaldatakse siirduda tegevusaladele, kus varem olid ainult mehed
63. Kas vrtushinnangud Eestis muutuvad? (vitega nustujate %)
64. Kas vrtushinnangud Eestis muutuvad? (vitega nustujate %)