Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu

1. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu Kristin Hollo Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik

2. Olulisemad teemad: • Õppekava ja õppekorraldus • Koolikohustus • Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine • Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamine koolis • Koolivõrk ja arvlemine

3. Õppekava ja õppekorraldusega seotud muudatused • Eelnõu kohaselt esitatakse seaduses riiklikuõppekava aluseks olevad õppe põhimõtted, mis seni on olnud kehtestatud vaid riiklikus õppekavas. • Et rõhutada põhi- ja üldkeskharidust kui eraldiseisvaid haridustasemeid, millel on omad eesmärgid ning selge lõpptulemus, esitatakse eelnõu kohaselt põhikooli ja gümnaasiumi riiklikud õppekavad eraldi määrustena.

4. Õppekava ja õppekorraldusega seotud muudatused • Sätestatakse võimalus arvestada õppekavavälist õppimist õppe osana, kui see aitab õpilasel saavutada õppekavas määratletud õpitulemusi • Sätestatud on võimalus õppe läbiviimiseks Rahvusvahelise Bakalaureuseõppe Organisatsiooni väljatöötatud õppekava (IBO õppekava) alusel. • Esitatud on üldnõuded õpikeskkonnale

5. Õppekava ja õppekorraldusega seotud muudatused • Sätestatud on võimalus koolikohustuslikele õpilastele põhihariduse omandamiseks õhtuses või kaugõppevormis. • Täpsustatud on õppetunni, õppepäeva, õppeveerandi ja kursuse mõisteid • Muudetud on koolivaheaegade regulatsiooni – gümnaasiumide osas on kooli direktorile ja pidajale jäetud senisest suurem otsustamisvabadus õppeaja planeerimisel.

6. Õppekava ja õppekorraldusega seotud muudatused • Eelnõus on ainevaldkonniti esitatud nädala õppetundide arv põhikoolis ning kohustusliku õppe maht gümnaasiumis. Gümnaasiumi osas on sätestatud ka väikseim lubatud koormus (96 kursust). • Sätestatud on õpilase jaoks vabatahtliku riigikaitseõppe korraldamise kohustus • Täpsustatud on usundiõpetuse õpetamise regulatsiooni

7. Koolikohustus • Koolikohustuslikku iga on pikendatud 18 eluaastani • Seaduses on esitatud koolikohustuse mittetäitja määratlus: • Koolikohustuse mittetäitjaks loetakse: • isik, kes pole kantud ühegi kooli nimekirja • õpilane, kes on põhjendamata puudunud rohkem kui 20 protsendist õppetundidest õppeaasta jooksul ning on jäetud klassikursust kordama

8. Koolikohustus • Täpsustatud on õpilase, vanema, kooli ja valla või linna kohustusi ning nende poolt rakendatavaid meetmeid koolikohustuse täitmise tagamiseks • Õpilasel on kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes

9. Koolikohustus • Õppest puudumine on lubatud ning loetakse põhjendatuks, kui õppes osalemist takistavad mõjuvad põhjused. • Kool hindab, kas õppest puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks. Eelkõige loetakse puudumine põhjendatuks: • õpilase haigestumisel; • kui kooli jõudmist takistab läbimatu koolitee, halb ilm või muu vääramatu jõud, mis võib kahjustada õpilase tervist • kodukorras sätestatud perekondlikel põhjustel

10. Koolikohustus • Täpsustatud on koolikohustusliku õpilase õppest puudumisest teavitamise regulatsiooni: • Puudumisest peab vanem kooli teavitama puudumise esimesel päeval • Õpilase kooli naasmisel peab vanem hiljemalt ülejärgmisel päeval teavitame kooli puudumise põhjustest ja kestusest. • Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud ning koolil ei õnnestu puudumise põhjust välja selgitada, teavitab kool hiljemalt viiendal järjestikusel puudumise päeval sellest elukohajärgse valla või linna asutuse vastavat töötajat või struktuuriüksust

11. Koolikohustus • Kui õpilane on haigestumise tõttu puudunud üle viie järjestikuse õppepäeva, esitab vanem koolile tervishoiuteenuse osutaja väljastatud dokumendi, mis tõendab haiguse või vigastuse esinemist alates tervishoiuteenuse osutamise päevast • Andmed koolikohustusliku õpilase kohta, kes on õppeveerandi jooksul põhjendamata puudunud enam kui 20 protsendist õppetundidest, kantakse EHISesse

12. Koolikohustus • Vanema kohustustena on välja toodud nt: • kohustus luua koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused, • kohustus teavitada valla- või linnavalitsust õpilase välisriiki õppima suundumisest; • kohustus teha koostööd kooliga; • kohustus kasutada meetmeid, mida talle pakub kool või valla või linna vastav asutus

13. Koolikohustus • Kooli rakendatavate meetmetena on välja toodud nt: • vestlus õpilasega või tema nõustamine; • õpilasele tugiisiku määramine; • õpilase üleviimine käitumisraskustega õpilaste klassi; • õpilase vastuvõtmine õpilaskodusse või pikapäevarühma • Kui kooli poolt rakendatavad meetmed ei avalda mõju või neid pole võimalik rakendada, kuna kool ei saa õpilase või vanemaga kontakti, pöördub kool valla- või linnavalitsuse vastava struktuuriüksuse või ametiisiku poole või alaealiste komisjoni poole.

14. Koolikohustus • Vald või linn loob kõigile tema haldusterritoorimul elavatele koolikohustuslikele isikutele võimaluse põhihariduse omandamiseks, kehtestates selleks määrusega elukohajärgse kooli määramise korra • Koolikohustuse mittetäitjate ja põhjendamata puudujatega tegelemiseks korraldab valla- või linnavalitsus ametikoha või struktuuriüksuse moodustamise valla või linna ametiasutuses või ametiasutuse hallatavas asutuses

15. Koolikohustus • Valla- või linnavalitsus korraldab vajadusel sotsiaalhoolekande seaduse alusel sotsiaalteenuste osutamise või sotsiaaltoetuste ja muu abi andmise koolikohustuse mittetäitjale ja tema vanemale • Võimalusel korraldab valla- või linnavalitsus koolitusi vanematele, kelle lapsed ei täida koolikohustust, et toetada neid tingimuste loomisel koolikohustuse täitmiseks

16. Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine • Seaduses on esitatud hariduslike erivajadustega õpilase mõiste: Hariduslike erivajadustega õpilane käesoleva seaduse tähenduses on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus,õppeprotsessisvõi õpikeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed kommunikatsioonid, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, tugipersonal ja muu selline), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas

17. Hariduslike erivajadustega õpilaste toetamine • Uue nõudena on sätestatud, et õpilasele tagatakse vajaduse korral eripedagoogi, psühholoogi ning sotsiaalpedagoogi teenus. • Täpsustatud on HEV õpilastele rakendatavaid teenuseid ja nende kohaldamise korda. • Uue meetmena on sätestatud individuaalõppe rakendamise võimalus ning väikeklassi ja sõltuvushäiretega õpilaste klassi moodustamise võimalus

18. Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamine koolis • Täpsustatud on koolis tervishoiuteenuse osutamisega seonduvat regulatsiooni – mis teenused kuuluvad kooli tervishoiuteenuste hulka, kuidas korraldatakse nende osutamine jne • Sätestatud on nõue, et koolis tagatakse õpilaste, pedagoogide ja teiste kooli töötajate vaimne ja füüsiline turvalisus ning tervise kaitse.

19. Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamine koolis • Selle tagamiseks on ette nähtud rida meetmeid ja käitumisnorme: • Vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. • Ruumide ja territooriumi kasutamine korraldatakse võimaluste piires selliselt, et see ei soodustaks õpilaste või töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustava olukorra tekkimist • Kool võib koolipere turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks kasutada kooli territooriumil jälgimisseadmeid

20. Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamine koolis • Kooli õpilaste, pedagoogide ja teiste töötajate turvalisuse tagamiseks ja piiratud teovõimega õpilaste järelevalvetuse ärahoidmiseks võib kool kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist ning kokkuleppel vanemaga piirata päevases õppevormis põhiharidust omandava piiratud teovõimega õpilase kooli hoonest või territooriumilt väljaliikumist • Õpilaste ning kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise kord sätestatakse kooli kodukorras

21. Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamine koolis • Uue teemana on seaduses sätestatud kriisireguleerimine koolis: • Kriisireguleerimisena mõistetakse meetmete süsteemi, mis on ette valmistatud ja kasutusele võetud, et tagada hädaolukorras kooli töötajate ja õpilaste turvalisus • Koolil on kriisireguleerimisplaan, mille kinnitab direktor • Direktor moodustab koolis alaliselt tegutseva koolitervise ja –turvalisuse nõukoja, mille ülesanded on muuhulgas kriisireguleerimisplaani väljatöötamine, koolipere turvalisuse tagamiseks ja vägivalla ennetamiseks rakendatavate meetmete väljatöötamine, ja tegevuse koordineerimine hädaolukorra puhul

22. Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamine koolis • Uue teemana käsitletakse seaduses õpilase suhtes rakendatavaid mõjutusmeetmeid: • Eesmärgiga julgustada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes, kes ei täida seadusest tulenevaid kohustusi (sealhulgas nt kooli kodukorda), rakendada mõjutusmeetmeid.

23. Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamine koolis • Seaduses on loetletud ka mõned meetmed: noomitus; õppetunnist eemaldamine; pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus;  vanema kooli kutsumine; õpilase suunamine sotsiaalpedagoogi, koolipsühholoogi või muu tugispetsialisti juurde; konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine;  ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest; ajutine õppes osalemise keeld; kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada vaid õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul. • Tegemist on avatud loeteluga ja kool võib rakendada ka teisi seadustega kooskõlas olevaid meetmeid

24. Vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse tagamine koolis • Enamike loetletud meetmete rakendamise õigus on direktoril või tema volitatud isikul (nt õpetajal) • Seaduses on esitatud ka loetletud mõjutusmeetmete rakendamise tingimused ja kord

25. Koolivõrk • Eelnõu kohaselt tegutsevad põhikool ja gümnaasium alates 2012/2013 õppeaastast üldjuhul eraldi asutustena • Erandiks on erakoolid ja riigikoolid ning seaduses sätestatud tingimustel munitsipaalkoolid • Munitsipaalpõhikool ja –gümnaasium võivad tegutseda ühe asutusena, kui see on vajalik tulenevalt koolis rakendatavast õppevormist, regionaalsetest iseärasustest või kooli õppekavast, mis eeldab mõne ainevaldkonna varasemat õppimist põhikooli I ja II kooliastmes või süvendatud õppimist põhikooli III kooliastmes.

26. Koolivõrk • Täpsustatud tingimused munitsipaal-gümnaasiumi ja -põhikooli ühe asutusena tegutsemiseks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega • Eelnõuga nähakse ette võimalused ka kutseõppeasutuse ja gümnaasiumi tegutsemiseks ühe asutusena ja huvikooli ja üldhariduskooli tegutsemiseks ühe asutusena

27. Koolivõrk • Gümnaasiumide võrgu kujundamiseks määrab Vabariigi Valitsus gümnaasiumipiirkonnad ja munitsipaalgümnaasiumide maksimaalse arvu gümnaasiumipiirkonnas • Samuti kehtestab Vabariigi Valitsus minimaalse 7-17 aastaste isikute arvu gümnaasiumipiirkonnas, millest konkreetsete piirkondade määramisel lähtutakse • Piirkondade määramisel toetub Vabariigi Valitsus võimaluse piires valdade ja linnade ettepanekutele ja omavahelistele kokkulepetele

28. Koolivõrk • Enne seaduse jõustumist munitsipaalkoolidele väljastatud koolitusload õppeks gümnaasiumis loetakse kehtetuks alates 2012. aasta 1. septembrist. Uute koolituslubade taotlemisel ja väljastamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 gümnaasiumi asutamise kohta sätestatut ning koolitusluba väljastatakse juhul, kui täidetud on § 14 ja § 15 sätestatud tingimused gümnaasiumi asutamiseks.

29. Arvlemine • Eelnõus on täpsustatud arvlemise regulatsiooni – kulusid, mida arvatakse tegevuskulude hulka, õppekoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse arvutamise ja sellest teavitamise alused, arvete esitamise korda (igakuiselt). • Alates 2010. aasta 1. septembrist on õpilase elukohajärgne vald või linn kohustatud munitsipaalpõhikooli tegevuskulude katmises osalema vaid juhul, kui ta ei ole loonud õpilasele võimalusi tema poolt peetavas koolis põhihariduse omandamiseks õpilase valitud õppevormis või õppekeeles, nõustamiskomisjoni või alaealiste komisjoni soovitatud tingimustel või kui õpilane on vastu võetud riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale teise valla või linna territooriumil.