1 / 20

Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses

Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses. Veronika Kürsa Tallinna Polütehnikum. Turumajandus ja efektiivsus. Tootjad ja tarbija tahavad maksimiseerida oma heaolu. Konkurents paneb tootjad tootma võimalikult kvaliteetset ja odavat kaupa.

Télécharger la présentation

Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses Veronika Kürsa Tallinna Polütehnikum

  2. Turumajandus ja efektiivsus • Tootjad ja tarbija tahavad maksimiseerida oma heaolu. Konkurents paneb tootjad tootma võimalikult kvaliteetset ja odavat kaupa. • Turul kui isereguleerival ja konkurentsi alusel toimival majandussüsteemil on mitmed kasulikud tagajärjed kogu ühiskonna jaoks.

  3. Nõudmise ja pakkumise tasakaalustamine Tootmisressursside paigutuse efektiivsus TURG Tootmise efektiivsus TURG

  4. Turu puudulikkus • Täiusliku konkurentsi puhul: kes hoolitseb riigi sõjalise julgeoleku, hariduse, arstiabi eest? Kelle ülesanne on paigaldada liiklusmärke - jalakäijate või autojuhtide oma? • Tarbija huvi - tarbida pidevalt uusi ja paremaid kaupu. Tootja huvi - sellised kaupu toota. Kuid tootmistegurid on piiratud ja tootmistegevuse tagajärjel on saastub loodus.

  5. Turu puudulikkus • Ühiskond on huvitatud kõikide oma liikmete heaolust. Suured erinevused inimeste tuludes ja väga vaeste inimeste olemasolu vähendab kõikide inimeste heaolu. • Isegi, kui iga turuosaline maksimiseerib enda heaolu toimib turg puudulikult.

  6. Turukonkurentsi ebatäiuslikkus • Turg ei toimi alati nii, nagu täiusliku turukonkurents seda kirjeldab. • Monopoolsed ettevõtted saavad tõsta kauba hindu oma nägemuse järgi ja see ei ole vastuvõetav alati tarbijale. • Kui kaupu või teenuseid toodetakse monopoolse või oligopoolse turu tingimustes, siis ei ole alati tagatud ressursside paigutus ja tootmise efektiivsus.

  7. Tootmise ja tarbimisega kaasnevad välismõjud • Välismõjud - kellegi tegevuse tagajärjel ühiskonna liikmete heaolu suureneb või väheneb nende enda tegevusest sõltumatult. • Turg ei ole võimeline ära hoidma inimeste majandustegevuse negatiivseid kõrvalmõjusid. • Ühiskond ei peaks tarbima kaupa rohkem, kui tema tegelikud võimalused seda lubavad. • Ettevõtted ja majapidamised peaksid looduskeskkonda kasutama heaperemehelikult, aga samas efektiivselt.

  8. Negatiivse välismõjuga tegevust reguleeritakse mitmesuguste vahenditega: • Otsene keelustamine • Moraalne mõjutamine avaliku arvamuse kaudu • Maksude kehtestamine. Positiivsete välismõjude loomise toetamiseks saab kasutada mitmesuguseid vahendeid: • Raha ja vahendite suunamine haridusse, tervishoidu, kunsti jm • Ühiskonnaliikmete haritus ja kasvatusele suunatud tähelepanu.

  9. Ühishüvede ebapiisav pakkumine turul • Turu puudulikkus seisneb ka selles, et ta ei taga ühiskonna sotsiaalsete vajaduste rahuldamist, nt kultuuri, teaduse, spordi areng. • Kaupu ja teenuseid, mida tarbitakse kollektiivselt ja ilma turu vahendamisteta, nimetatakse ühishüveks. • Ühishüved on ammendamatud ja seega ei pea nende pärast konkureerima, nende kasutamine on võrdselt vaba kõigile ühiskonna liikmetele.

  10. Valitusese majanduslik tegevus • Kuna turg toimib puudulikult ja ta ei kata kõiki ühiskonna vajadusi, siis püüab ühiskond majanduse toimimist täiustada. Demokraatias on ühiskonna esindajaks valitsus. • Valitsus ei püüa turu funktsiooni asendada, vaid selle tõhususele kaasa aidata.

  11. Valitsuse seos teguri ja kaubaturuga. Tasu kaupade ja teenuste eest KAUBA TURG Kaudne maks tarbimiselt VALITSUS TEGURITURG Kaubad ja teenused Otsene maks tuludelt

  12. Tänapäeva valitsuse ülesanded • Seadusandluse kujundamine majandustegevuseks: valitsus ja parlament kehtestavad mängureeglid kõigile turuosalistele, piiravad või soodustavad tootjate, tarbijate tegevust. Ebaseaduslik on majandustegevus, mis kujutab endast ohtu ühiskonnaliikmete tervisele ja julgeolekule. Riiklikult kehtestatakse kaupade ja teenuste kvaliteedinõuded, määratakse loodusressursside kasutamise põhimõtted ja majandustegevuse üldised tingimused.

  13. Tõhusa konkurentsi tagamine turul • Tõhus konkurents suurendab tootmise efektiivsust ja ressursside paremat paigutust. Selleks tuleb vähendada konkurentsipiiranguid monopoolsetes tootmisharudes, soodustada uute ettevõtete tekkimist. . Seadusega piiratakse tegevust, mis ohustab või piirab konkurentsi turul. Tõhus konkurents siseturul muudab kaubad ka konkurentsivõimeliseks välisturul.

  14. Majandusarengu soodustamine erinevates majanduse sektorites • Paljud tootmisharud ja tegevusvaldkonnad saavad toimida ainult tänu ühiskonna toetusele (kultuur, teadus). Ühishüvede loomine nõuab, et valitsus paigutaks otseselt ressursse neisse tegevusvaldkonda. • Valitsus mõjutab majanduselu eelarve ja rahapoliitikaga. Majanduskasv suurendab ühiskonna jõukust, võimaldab toota rohkem ühishüvesid, suurendab tööhõivet ja ühiskonna heaolu.

  15. Tulude jaotuse kujundamine ühiskonnas • Tulujaotuse puhul püütakse lähtuda kogu ühiskonna üldistest vajadustest ja sotsiaalse õigluse põhimõtetest. Ühelt poolt tuleb soodustada ettevõtlikkust ja püüet teenida suuri tulusid, teiselt poolt tuleb toetada ka neid, kes ei ole võimelised tööd tegema või vajavad muul põhjusel abi. Heaoluriigi riigi põhimõtetest lähtudes on oige inimeste tulude mõningane ühtlustamine.

  16. Riigi majandustegevuse finantseerimine • Riigi rahade sissetulekuid ja väljaminekuid kajastab riigieelarve. See on finantsplaan, milles on ära toodudtulude allikad ja kulude suunad.

  17. Maksusüsteemi ülesanded • Tagab ühiskonna rahaliste vahendite koondamise riiklike kulude katteks. Makse on vaja, et toota ühishüvesid, maksta pensione, stipendiume, korraldada riigikaitset. • Turuosaliste maksustamine neile osaks langevate ühishüvede alusel (autoomanikud maksavad bensiini ostes osaliselt teede remondi kinni). • Turuosaliste maksustamine nende tegeliku maksevõime järgi. Kelle sissetulekud on suuremad, need peab selle eest ka enam maksma.

  18. Eestis kehtestatud maksud • Üksikisiku tulumaks (24%) • Ettevõtte tulumaks, makstakse vaid dividendide korral • Käibemaks (18%, 5%) • Aktsiisimaks - kehtestatakse kaupadele, mille tootmist ja tarbimist tahetakse riiklikult mõjutada või mis on vähese hinnaelastsusega (tubakatooted, alkohol). Moodustab 9% riigieelarve tuludest.

  19. Maamaks - maksmine on vastavalt maaomaniku kasutuses oleva maa väärtusele. • Tollimaks - kehtestatakse riiki sisse- ja riigist väljaveetavatele kaupadele. • Sotsiaalmaks töötasudelt (33%) • Kohustuslik kogumispension (2%) • Töötuskindlustus (1%, 0,5%)

  20. Rahaliste voogude liikumine läbi riigieelarve Maksud: otsesed/kaudsed Maksud: otsesed/kaudsed KAUBA-TURG TEGURI-TURG RIIGIEELARVE Ümberjaotatavad maksed Tasu kaupade ja teenuste eest

More Related