Enesehinnang

1. Enesehinnang

2. Enesehinnang, nii nagu paljud muudki nähtused nt. armastus, häbi- ja süütunne, moraalsus ja muud, on seotud inimühiskonnas elamisega • tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega.

3. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. • Isiksuseomadused ja (antud inimese) sotsiaalsed suhted seletavad ära ka selle, miks mõned inimesed ei lase end heidutada pidevatest ebaõnnestumistest, vaid lähevad ikka edasi, ning miks teised langevad üsna kergesti depressiooni ja mitmesugustesse psühhosomaatilistesse haigustesse (s.t. stressi, masenduse, hingehädade tagajärjel tekkinud haigustesse).

4. Isiksusega seotud tegurid on: • madal enesehinnang, • ülikõrge saavutusvajadus, • fataalne seletusviis, • madal intelligentsus ja • täiuslikkuse hoiak.

5. Madal enesehinnang ei luba probleemile suunatud toimetulekut kasutada, sest alati püütakse kohaneda ja vaikselt ära kannatada. See aga tähendab, et kasutusel on ainult oma emotsionaalsetele seisunditele suunatud toimetulek . • Ülikõrge saavutusvajadus tähendab, et inimese jaoks on tähtis saavutada midagi erakordset ja väljapaistvat. Kogu oma elu suunab ta eesmärgini jõudmiseks. Teel sinna tekib aga loomulikult hulgakaupa takistusi. Ja iga takistus suurendab hirmu läbikukkumise ees.

6. Fataalse seletusviisi puhul nähakse sündmuste põhjustena mitte ennast, vaid inimesest sõltumatuid jõudusid. Saatust, üleloomulikke jõudusid, juhust. Niisuguse seletusviisi tõttu ei ole inimesel endal mingit võimalust lahendada oma probleeme - oodatakse lahendusi, mis peaksid tulema iseenesest. • Madal intelligentsus tähendab väga lihtsaid seletusviise maailma kohta. Madal intelligentsus ei võimalda analüüsida sündmusi ning inimesel ei arene välja oskust kirjeldada ennast ja teisi. Selle tõttu valitsevad pidevad vastuolud hinnangute ja sündmuste vahel, konfliktid inimsuhetes.

7. Täiuslikkuse hoiak tähendab lähtumist ainult ideaalsest; soovi olla kõiges ideaalne, täiuslik ja parim. • Tulemuseks on, et edu, mida saavutataksegi, on võrreldes ideaaliga nii tühine, et ta ei paistagi mingi edu

8. Haavatavuse tähtsamad sotsiaalsed põhjused on niisugused: lähisuhete puudumine, sotsiaalne ebastabiilsus, totalitaarne ühiskond. • Lähisuhted on suhted, kus inimesed võivad olla avatud ja kus on võimalus saavutada teineteisemõistmine. Perekond, sõbrad, vastastikune armastus on sõnad, mis kirjeldavad lähisuhteid. Nende suhete puudumisel ei ole võimalik väljendada oma hirme ega hoida enesehinnangut.

9. Sotsiaalne ebastabiilsus on ühiskonnas siis, kui toimuvad kiired muutused majanduses ja poliitikas. Ühiskonna juhitavuse illusiooni kadumisega muutub raskeks ennustada oma elutee edukust. Ta asendub hirmudega ebaõnnestumise ees. • Totalitaarne ühiskond ei loogi inimesele ettekujutust, et nad võivad mõjutada sündmusi ühiskonnas. See aga viitab fataalsele seletusviisile ja õpitud abitusele. Ja kuna selline ühiskond kanoniseerib oma juhte, siis loodetakse oma probleemidele lahendusi leida mitte ise, vaid juhtide geniaalsel kaasabil.

10. Madala enesehinnangu mõtteviis • Vildakas taju – kui teie enesehinnang on madal, märkate eelkõige seda, mis sobib kokku teie negatiivsete mõtetega iseenda kohta. • Te olete kärmas avastama endas neid jooni, mis teile ei meeldi või millega te pole rahul. See võib käia kas füüsiliste omaduste, iseloomu või lihtsalt tehtud vigade kohta, aga ka mingite parameetrite kota, mille võrra teil jääb puudu mingist tasemest või ideaalist (nt te ei saa ülesandega 110%-liselt hakkama).

11. Vildakas tõlgendus – madal enesehinnang moonutab ka tähendust, mille annate kõigele, mida näete. Kui miski läheb untsu, kasutate seda tõenäoliselt kõikehõlmava ülemäära üldistatud otsuse tegemiseks iseenda kohta – tüüpiline, ma rikun selle alati ära jne. Neutraalsed ja isegi positiivsed kogemused võivad moonduda, et sobitada neid teie valitseva nägemusega iseendast (nt arvate, et keegi tegi teile komplimendi puhtalt viisakusest).

12. Enesekohased veendumused kalduvad olema negatiivsed Ennustused kalduvad olema negatiivsed Taju kaldub olema negatiivne Mälestused kalduvad olema negatiivsed Tõlgendus kaldub olema negatiivne

13. Enesehinnangu juurtest • Baasi elik raamistiku inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega - ema ja isaga. • Siis pole veel tegu mitte niivõrd enese võrdlemisega teistega, kuivõrd enesele äratundmise loomisega - "Kes ma olen, millised on minu oskused, anded? Milline ma olen - kas soovitud, vajatud, armastatud või vastupidi?". • Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest, mida lapsele väljendatakse, hakkab lapsel ajapikku tekkima ka mingisugune suhe enese isikusse.

14. Lapsevanemate panusest lapse enesehinnangu kujunemises. Vanematepoolse käitumise, suhtumise põhjal arenevad lapsel teatud sisemised ettekujutused, mudelid selle kohta, mida võib oodata suhetest, inimestest, maailmast ning mida arvata iseenesest. • 1. Kui vanemad väljendavad lapse suhtes hoolivust, armastust, tähelepanelikkust ning jätavad lapsele ka iseseisvat otsustamisruumi, kujuneb sellest lapsest suure tõenäosusega tasakaalus hingeeluga, normaalse enesehinnanguga persoon.

15. 2. Mõnes peres võib lapse ja vanemate suhteid iseloomustada suur emotsionaalne, hingeline lähedus ning vanema-armastust väljendab n.ö. vabakasvatus, kõikelubavus, vähene kontroll ja piiride puudumine. • Selline kasvatusstiil paneb küll aluse lapse suhteliselt kõrgele enesehinnangule, mis aga edaspidises elus võib osutuda veidi ebaadekvaatseks, sest enamasti maailm ei ole tingimusteta armastav ja kõikelubav nii nagu lapsevanemad seda võivad olla

16. 3. Kolmas võimalik perekeskkond on järgmine: lapse ja vanemate suhteid ei saa emotsionaalses plaanis eriti lähedasteks hinnata, puudub vastastikune mõistmine ja soojus; teisalt aga juhivad vanemad oma lapse elurada ning valikuid kindlakäeliselt. • Vanemad kontrollivad mida, kuna, kellega, miks laps teeb, mida ta tunneb ja mõtleb ning siis otsustavad lapse eest keeldude-käskude-lubamiste näol, mis on lapsele hea või halb. Selline vähese armastusega autoritaarne kasvatusstiil kultiveerib suure tõenäosusega madalat enesehinnangut ja initsiatiivitust.

17. 4. Eristada saab ka neljandat vanemlikku stiili, millel on lapse edaspidisele elule ja enesehinnangule omad mõjud. • On peresid, millede ainsaks pere-tunnuseks on kooseksisteerimine, ei enamat - laps on sisuliselt hüljatu-staatuses. • Vanematepoolsetes käitumistes ja suhtumistes lapsesse puudub hoolitsus, armastus, toetamine, mõistmine, huvi ja kontroll lapse isiku ning tema tegemiste vastu.

18. Enesehinnang on uute positiivsete kogemuste ja käitumis- ning mõtlemisviiside omandamise abil muudetav. • Algatuseks võiks soovitada enesehinnangu tõstmiseks väikest mõtlemisviisi muutmist. Nagu eelpool osutatud sai, kujundab inimene oma enesehinnangut võrdluste põhjal. Järgnevalt tasub endalt küsida, kes on need inimesed, kellega ma end võrdlen?

19. Sotsiaalne küpsus • Inimest iseloomustab positiivne ellusuhtumine – inimene ei karda raskusi ega muutusi; • Adekvaatne enesehinnang – enesehinnang vastab teiste poolt antavale hinnangule; • Adekvaatne hinnang teistele inimestele – tolerantsus – lasta olla kaasinimestel sellised nagu nad on, hoolimata nende põhimõtete, maailmavaatelistest erisustest

20. Sotsiaalset küps isiksus • Vastutab oma tegude eest • Vastutab oma tunnete eest ja oskab neid suunata • Suudab leida probleemi põhjusi ja vigu endas • Soov anda teistele midagi • Tunneb huvi maailma vastu • Tunneb rõõmu saavutustest • Oskab oodata ja kannatada