1 / 13

Inimese mina, enesehinnang ja hoiakud

Inimese mina, enesehinnang ja hoiakud. Krõõt, Marleen, Neveli, Saale. Minakonseptsioon ja enesehinnang. I nimese mina sotsiaalpsühholoogilisel vaatlusel on huvi keskmes peaasjalikult inimese enesekäsitlus. Selle selgitamiseks uuritakse nii minakäsitluse sisu kui ka ülesehitust.

sun
Télécharger la présentation

Inimese mina, enesehinnang ja hoiakud

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Inimese mina, enesehinnang ja hoiakud Krõõt, Marleen, Neveli, Saale

  2. Minakonseptsioon ja enesehinnang • Inimese mina sotsiaalpsühholoogilisel vaatlusel on huvi keskmes peaasjalikult inimese enesekäsitlus. Selle selgitamiseks uuritakse nii minakäsitluse sisu kui ka ülesehitust.

  3. Filosoofi ja psühholoogi William James'i minateooria Ta eristas minateadvuses kahte aspekti: • Subjektiivne mina • objektiivne mina Objektiivne mina on kõige üldsumma, mida võime nim. Omaks, hõlmates peale tema enda keha ja vaimsete omaduste ka kõike talle kuuluvat. Objektiivne mina jaguneb kolmeks- materjaalne mina, sotsiaalne mina, vaimne mina.

  4. minakonseptsioon • Inimese minakäsitlus sisaldab „kõiki inimese endasse puutuvad mõtteid ja tundeid“ (Rosenberg, 1979). • Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub elu jooksul, sest sõltub inimsuhetest. Teised inimesed on meie minakonseptsioonis määravad, aga ei kujunda seda tervenisti. Minaarusaamade kogum on mina skeem, mida kasutatakse ka uue inf. Vastuvõtmisel. Mina struktuur on tõstatanud küsimuse, kas inimesed on kõigis olukordades üks ja ainus minaskeem või igas valdkonnas oma. Minakonseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. See sõltuvus kehtib ka sünnipäraste nähtavate omaduste suhtes. Eriti kaldudakse minakonseptsioon liitma neid jooni, millega ümbritsevas keskkonnas erinetakse. Inimesed tihti üritavad eristuda ja vätida situatsiooni, kus nad kaovad teiste sekka ära

  5. Mis on hoiakud? • Hoiak on positiivne või negatiivne hinnanguline suhtumine kellessegi või millesegi. • Hoiakud on alati kellegi või millegi suhtes ja ilmnevad kõikides meie suhtumistes. Hoiakutele pööratakse suurt tähelepanu järgmistele asjadele: • Hoiakut peetakse võrdlemisi püsivaks. • Enamik on õpitud, mitte sünnipärased. • Hoiakud mõjutavad info töötlemist. • Hoiakud mõjutavad käitumist.

  6. Eri minade teooria E. T. Higgins toob oma teoorias välja tegeliku mina: • Tegelik mina (milline usun end olevat) • Ideaalmina (milline tahaksin olla) • Võimalik mina (milliseks võiksin muutuda)

  7. enesehinnang • Positiivsed ja negatiivsedtunded enda suhtes ning ka eneseväärikustunne. • Kui valitsevad positiivsed kujutused endast siis on inimese enesehinnang kõrge, vastupidisel juhul madal. Osa inimesi hindab ennast üldiselt võttes kõrgemini, kui teised. • Enesehinnang mõjutab meie tervist, heaolu ja suhteid.

  8. Teooriaid enesehinnangu kohta • Osa psühholooge on arvanud, et üldine enesehinnang peegeldab tegeliku mina ja ideaalmina vahel. William James väljendas seda järgnevalt:enesehinnang = edu: taotlused

  9. Kognitiivsel infol põhinevad hoiakud • Sinna alla kuuluvad meie arusaamad. • Kognitiivsel infol põhinevad hoiakud kujunevad välja kas isikliku kogemuse või teistelt inimestelt (vanemad, eakaaslased, massimeedia, kool, kirik jne) saadud info põhjal.

  10. Afektiivsel infol põhinevad hoiakud • Afektiivse info põhjal kujunenud hoiakud baseeruvad lihtsalt korduvalt kogetud (üldjuhul positiivsele) kogemusele. • Positiivset hoiakut nimetatakse sel juhul eksponeerimisefektiks. • Tunnete olulisus ilmneb toidueelistuste puhul.

  11. Käitumuslikul infol põhinevad hoiakud • Inimesed kalduvad kordama käitumist, mis omas soovitavat tulemust või millega kaasnes midagi positiivset (negatiivse kogemuse korral pärsitakse vastavat käitumist). Sellisel juhul leiab aset operantne tingimine.

  12. Veel hoiakutest • Ehkki mõnikord peegeldavad hoiakud vaid üht liiki infot, on tõenäolisem, et meid mõjutavad 3 infoallikat. • Suure hulga inimeste lähedasi hoiakuid mingis ühiskonnale olulises küsimuses nimetatakse avalikuks arvamuseks.

  13. Aitäh kuulamast!

More Related