1 / 13

Rohusööda veise liha head omadused Ülle Hõbemägi 2014

Rohusööda veise liha head omadused Ülle Hõbemägi 2014. Andmed on kogutud uuringust: A review of fatty acid profiles and antioxidant content in grass-fed and grain-fed beef Cynthia A Daley 1 * , Amber Abbott 1 , Patrick S Doyle 1 , Glenn A Nader 2 and Stephanie Larson 2

Télécharger la présentation

Rohusööda veise liha head omadused Ülle Hõbemägi 2014

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Rohusööda veise liha head omadusedÜlle Hõbemägi 2014

  2. Andmed on kogutud uuringust: A review of fatty acid profiles and antioxidant content in grass-fed and grain-fed beef Cynthia A Daley1*, Amber Abbott1, Patrick S Doyle1, Glenn A Nader2 and Stephanie Larson2 Tutvuda saab uuringuga: http://www.nutritionj.com/content/9/1/10 • Tsingi sisalduse ja veiseliha kohta saad lugeda siit: Bioavailability in humans of zinc from beef: intrinsic vs extrinsic IabeIs16 DanielD Gallaher, PhD; Phyllis E Johnson, PhD; Janet R Hunt, PhD, RD; Glenn I Lykken, PhD; and Martin J Marcheio, PhD http://ajcn.nutrition.org/content/48/2/350.full.pdf+html?sid=b191b4ba-72b7-431c-84a5-a3455a726e88

  3. ROHUSÖÖDAL VEISE vs teraviljasöödal oleva veise liha • http://nutritiondata.self.com/facts/beef-products/10526/2 • Suurepärane valgu-allikas – vaid 115 g annab u.64% päevasest valguvajadusest , rohkem kui sealihas • B12 ja B6 allikas - tähtsaimad vitamiinid, mis tagavad raku õige funktsioneerimise, biokeemiliste reaktsioonide kaastegurid; • Kõrgem antioksüdantide tase: seleen, tsink, A vitamiin • Liha üldine rasvasus on madalam, rasvhapete profiil on oluliselt parem • Lahja punane liha, eriti rohusöödal olnud veise liha ei oma vere kolesteroolisisaldusele suuremat mõju kui sama kogus lahjat kana- või kalkuniliha. • Vähem keskmise ahelaga küllastunud rasvhappeid, mis omavad mõju kolesterooli tõusule

  4. N-6/n-3 suhe 1.7-2.0 (võrdluseks teraviljasöödal oleva looma lihas 5.7-10.8) • Tervise huvides soovtatav 2.2g/n-3, 4.4g/n-6 rasvhappeid päevas • CLA-d rohkem:Vähi-ja ateroskleroosivastase toimega, ennetab diabeedi teket. 441mg/p naised, 620mg/p mehed annab vähivastase kaitse --- erinevalt kalast, sisaldab veise-ja sealiha rohkem seedumatut sidekude ---vähem n-9 kui teraviljasöödal oleva looma lihas ---ikkagi arvestatav arahhidoonhappe allikas, selle liig soodustab samamoodi põletikulisi protsesse nagu n-6 rasvhapete liig toidus

  5. Kõrgem karotenoidide sisaldus. Karotenoidide sisaldus lihas sõltub sesoonsusest, silos hävib 80% karotenoididest • Karoteenid A-vitamiini prekursorid: silmanägemine, raku jagunemine, fertiilsus, luude kasv, bakteriaalse ja viraalse infektsiooni kaitseks, vere valgeliblede tootmine • E-vitamiini sisaldus 3x kõrgem: südame-veresoonkonna kaitse, kartsinogeenide neutraliseerimine

  6. Kõrgem E-vitamiini sisaldus vähendab oksüdeerumisprotsesse rohusöödal veise lihas (oksümüoglobiini konventeerumine metmüoglobiiniks aeglustub) • Antioksüdantse toimega glutatioon, SOD ja katalaas kõrgema tasemega. Annavad kaitse rasvhapete rääsumise eest lihas, toiduga saadava antioksüdantse toimega ühendite ↑ • Liha kvaliteedi muutus toimub 30 päeva jooksul alates sööda vahetusest (lisaks eelnevale veel maitse ja aroomi muutus)

  7. N-3 rasvhapete tähtus • n-3 toime: põletikuvastane, reguleerib östrogeenide ainevahetust, rakkude jagunemist pidurdav jmt • Tuntud allikad: rasvane kala, kalaõli, Kreeka pähkel, lina-, chia ja kanepiseemned, kanepi-ja linaseemneõli, tudraõli. n-3 sisaldus on kõrgem ka rohusöödal olevate loomade-lindude lihas. Rohusööda veise lihas uuringu põhjal 100-300mg/100g liha kohta. Võrdluseks, samas koguses lõhes 1.1-1.9g n-3 rasvhappeid/100g. • N-3 tähtsad südame-veresoonkonna haiguste, ateroskleroosi, depressiooni ja vähi- ning autoimmuunsete haiguste ennetuses • Madalat DHA taset seostatakse depressiooni ja suitsiidiga, enneaegse mälu halvenemisega, Alzheimeriga

  8. Kondipuljong • GAG-ide sidaldus (sh glükosamiin, kondroitiin, hüalüroonhape): vajalikud kollageeni moodustumiseks, liigeste, juuste, küünte ja naha tervise heaks • Želatiin– toetavad soole sisepinna uuenemist, eriti hea lekkiva soola sündroomi puhul • Aminohape glütsiin – maksa detoksi toetus, DNA formatsioon , kollageeni moodustumine, fosfolipiidid • Koos köögiviljadega keedetult ka mineraaliderikas

  9. PRAKTILISI SOOVITUSI • Tasakaalustage loomse valgu ja rasva tarbimine koguste piiramise, nähtava rasva eemaldamise ning liharoa söömisega rohke köögivilja ja/või salatiga antioksüdantide ning kiudainete saamiseks • Vaheldage võimalusel loomse valgu allikaid iga päev • Muna ja piimatooteid samal päeval süües vähendage propotsionaalselt menüü lihakogust, et vältida valgu liiga • Vältige tugevalt küpsetatud, grillitud või rasvast liha • Tehke vahel ka lihavabu päevi, mil valmistate toite ubade, läätsede, kikerherneste, kinoa, pähklite jm valgurikka taimse toiduga

  10. Vältige soolatud, kuivatatud või suitsutatud liha (nagu näiteks peekon ja hot-dog`id), eriti siis, kui ollakse lapseootel või alla 12-aastane laps. Neil viisidel konserveeritud liha võib sisaldada kemikaale, mida seostatakse vähi tekkega • Kõrgel kuumusel töötlemine ja liha kõrbema minek on samuti seotud kantserogeenide tekkega • Kõrgenenud valguvajadusega inimesed (treenerid, sportlased, haigusest taastujad) – jagada vajalik valgukogus tervele päevale – pigem igal söögikorral natuke kui ühel korral palju • Tarbige mahekasvatatud noorte loomade ja lindude liha, see on hoopis teine kvaliteet

  11. Valige oma igapäevase valgu-allikad nii, et lapsel moodustaksid loomsed valgu-allikad 50% ja täiskasvanul 1/3 kogu valgu ratsioonist

  12. Kokkuvõte:  Liha söömise tervislikkuse määravad: -tooraine naturaalsus -loomade sööt, loomade tervis ja ravi -lihatoodete tervislikkus (e-ained, suitsutooted jmt) • Inimese tervisest (podagra, neeruhaigus, liigesehaigused, vähk) johtuv madalam loomse valgu tase menüüs • Taimse toidu suhteliselt suur osakaal menüüs Madala rasvasusega rohusöödal oleva veise liha võib olla menüüs vaheldumisi kala ja kanaga tervisele mingeid lisariske omamata

  13. Tänan!

More Related