440 likes | 1.07k Vues
Maailmapoliitika valdkonnad. Teooria (lhenemise phivalikud, koolkonnad)Rahvusvahelised toimijad, institutsioonid ja rhmitusedMaailmassteem: riik-suurregioon-maailmleilmastumine: sisu, vljakutsed, ksitlemise vimalused ja piiridVlispoliitikaRahvusvaheline anarhia ja selle piiramine: konf
E N D
1. Maailmapoliitika. Rahvusvahelised suhted Poliitika ja valitsemise aluste 12. loeng
Leif Kalev
2. Maailmapoliitika valdkonnad Teooria (lhenemise phivalikud, koolkonnad)
Rahvusvahelised toimijad, institutsioonid ja rhmitused
Maailmassteem: riik-suurregioon-maailm
leilmastumine: sisu, vljakutsed, ksitlemise vimalused ja piirid
Vlispoliitika
Rahvusvaheline anarhia ja selle piiramine: konflikt ja julgeolek
Lisaks igus, majandus, ajalugu, geograafia
3. Maailmapoliitika juhtkoolkonnad 20. sajandi avapool: kontseptuaalne realism (konservatism) vs idealism (liberalism)
1950.-60. aastad: realismi lemvim
1970.-80. aastad: uusrealism vs uusliberalism (neo-neo vitlus ja hiljem sntees)
1990.-2000. aastad: neoneo (=empiiriline realism) vs konstruktsionism jt uued suunad
2010. aastad: globalism, mis sisaldab nii empiirilist realismi kui konstruktsionismi
4. Koolkondade lhitutvustus 1 Kontseptuaalne realism: riikide omahuvid, sjaoht, vimalik eesmrk jutasakaal
Idealism: riikide vime koostks, riikidevahelise lepingussteemi arendamine maailmarahu ssteemiks
Uusrealism: riikide omahuvid, eesmrk jutasakaal, aga lisaks riikidele ka teised toimijad, lisaks sjale ka rahvusvahelised koost- ja normimehhanismid
5. Koolkondade lhitutvustus 2 Uusliberalism ehk uusinstitutsionalism: olulised rahvusvahelised reiimid, mitte ainult lepingutes kirjasolev, praktiline koost edendab maailmarahu
Konstruktsionism: rahvusvaheline tegelikkus kui kujutletud, sotsiaalselt konstrueeritud reaalsus, identiteetide, huvide jne pidev mbermtestamine
Postmodernism: vimu ja ametliku tegelikkuspildi kriitika muinasjuttudena
6. Koolkondade lhitutvustus 3 Kriitiline teooria: moonutusi tootvad svastruktuurid, nt marksismi puhul majanduslik ebavrdsus ja feminismi puhul sooline ebavrdsus. Vga suur kirjusus
Strukturalism: maailmapoliitikat seletab paremini ssteemiteoreetiline kui toimijast lhtuv vaatenurk
leilmastumise teooriad: maailm hallatavama reaalsusena ja tkati tervikuna toimiva ssteemina. leilmsed valitsemismudelid (global governance). Vga suur kirjusus
7. Rahvusvahelise poliitika toimijad Philised toimijad on riigid
Teised toimijad on:
Riikidevahelised rahvusvahelised hendused ja institutsioonid, millest mned (nt Euroopa Liit) on muutumas riigilesteks, st samuti esmatasandi subjektideks
Ajalooliselt riikidega vrdsustatud subjektid (Pha Tool ja Vatikani riik, Malta Ordu e johanniidid e hospidali-vennad, Punase Risti Rahvusvaheline Komitee)
Valitsusvlised rahvusvahelised hendused
Rahvusvahelised e hargmaised suurettevtted (MNC-d)
Tunnustatud valitsuste vlised kehamid: rahvuslikud jm vabastusliikumised, mssulised, de facto valitsused
ksikisikud alati vaieldava subjektideringina
8. Riik maailmassteemi toimijana Suvernsus:
Sisemine: tegevusvime ja ulatus
Vlimine: tunnustatus, liikmelisus ssteemis, enese kehtestamise vahendid
Riigiidentiteet: sidusus, psivus, keskkonnataju piljardilaud vs komplekssus
Riigivimu suhtestumine avarama ja kohalikuma vimuga, mitmetasandiline valitsemine
9. Toimijate suundumusi Riikide arvu kahanemine 19. saj ja kasv 20. saj, hetkel u 200 riiki. Desuverniseerumine
Maailmas hetkel u 8000 keelt, millest u 700 phikeelt. Rahvuslus
Impeeriumid, suured ja vikesed riigid, tugevad, nrgad ja ebannestunud riigid
Riikide hendused (IGO) ja lepingud: algus, RO ajajrgu kasv (ka regionaalsed)
Mitteriiklikud hendused (INGO) vs GONGO, QUANGO, DONGO, MNC, terrorivrgustikud
10. Rahvusvahelised organisatsioonid hinenud Rahvaste Organisatsioon: maailma riikide keskhendus
RO allhendused (UNESCO, ILO, UNICEF, FAO jt). Eraldi: Punane Rist
Regionaalsed liidud (NATO, EN, OSCE, Araabia Liiga, ASEAN, ARO, Aafrika Liit jt)
Riikide lepingussteemid (reiimid)
OECD, G8, G48, IMF, WB, WTO, GATT
Hargmaised ettevtted (UNCTAD: 1970 7000, 2000 50 000)
Vabahingud: Greenpeace, ATTAC, al-Qaida
11. Reiimid (nited) Makrotasemel (poliitika):
19. saj: Pha Liit, Euroopa Kontsert
Rahvasteliidu ssteem 20. saj esipoolel
RO maailmarahu mudel alates 20. saj keskpaigast
Tematiseeritud tasemel (majandus jm):
Bretton Woodsi ssteem (WB, IMF)
WTO ssteem
Euroopa Nukogu ssteem (inimigused)
12. Koostmudeleid Young: hegemooniliselt loodud, lbirkimis-tel kujundatud ja isetekkelised reiimid
Liidud: ajalooliselt nt Napoleoni-vastane liit, maailmasdade liidud, klma sja kaks leeri ja mittehinemisliikumine jne. Nd ARO, Aafrika Liit, ASEAN jne
Integratsioonipiirkonnad (spillover e lisamju)
Kultuuripiirkonnad (Huntington)
Suurintegratsioonipiirkonnad (Ameerika, Euroopa, Aasia)
13. Maailmassteem Kolm vtmeprotsessi
Riiklikkus: riikide tegevusloogikad, enesepilt, vimalused, vahendid suvernsuse ulatus
Regionaliseerumine: koondumine piirkondlikesse ja/vi kultuurilistesse suurregioonidesse. Erinevad tasandid EL-ist ja NAFTA-st alustades
leilmastumine: maailm praktiliselt ja kujutluslikult hallatavama reaalsusena ja tkati tervikuna toimiva ssteemina. Kultuuriline ja majanduslik, leilmsed valitsemismudelid
14. Riik ja riikidessteem Modernse riigi suvernsus sltub algusest peale refleksiivselt jlgitud riikidevaheliste suhete komplektist.
Rahvusvahelised suhted ei seo valmiskujul riike, mis suudaksid oma suvernsust silitada ka ilma nendeta nad on alus, millel phineb rahvusriikide toimimine.
(Giddens 1985: 263-264)
Riik omandab thenduse riikide ssteemis
15. Westfaali mudel 1 Maailm jaguneb suvernseteks riikideks, mis ei tunnusta krgemat vimu ja vistlevad vimu prast
igusloome, vaidluste lahendamine ja iguse elluviimine on valdavalt riikide asi
Riikide erimeelsused lahendatakse sageli juga, mrab tegelik tugevus. Ju kasutamist piiravaid rahvusvahelisi reegleid on vhe ja nad on nrgad
hine prioriteet on minimeerida tkked riigi tegevusvabadusele
16. Westfaali mudel 2 Riigipiire letavad iguserikkumised on vaid asjaosaliste mure, rahvusvahelist hishuvi siin ei tunnustata
Kiki riike ksitletakse iguslikult vrdsena, iguslikud reeglid ei arvesta tugevuserisusi
Rahvusvaheline igus on suunatud minimaalsete kooselureeglite kehtestamisele, riikide ja rahvaste psivamad sidemed on eesmrgiks ksnes niikaua, kuni see vimaldab saavutada sjalised eesmrgid
17. Varasemad riikide suhetemudelid Tsivilisatsiooniline (andamiimpeeriumid, linnriigid): tsiviliseeritud ala vs barbarite ala, hes hed ja teises teised reeglid. Barbarite ala vib judumda tsiviliseerida
Kristliku maailmariigi mudel: ks jumal, ks valitseja (vi kaks: sau ja mk, paavst ja keiser). Taevane ja maine linn. Kristliku tsivilisatsiooni ala ja veel valgustamata ala, kus elavad nnetud metslased ja saatana ksilased. Kristlikul valitsejal ja tema alamatel on kohustus viia jumala valgustus metslasteni ja hvitada saatana ksilased. Paavsti ja keisri, samuti keisri, kuningate ja madalamate valitsejate iguste tpne jaotus htses ssteemis
18. RO maailmarahu mudel
Riigid otsustavad oma siseasjade le ise
Riigid elavad teineteisega rahus naabritena
Riigid hoiduvad teineteist juga hvardamast vi judu tarvitamast
Riigid hendavad ju rahvusvahelise rahu ja julgeoleku silitamiseks
Relvajudu rakendatakse vaid ldistes huvides RO julgeolekunukogu loal vi agressiooni trjumiseks
RO edendab kigi rahvaste majanduslikku ja sotsiaalset arengut
19. Muutused riikidevahelises poliitikas Sjaliste ohtude mbermtestamine: tavas-dade hvarduse vhenemine ning madala in-tensiivsusega konfliktide (terrorism, majan-dussda, vljast toetatud sissisda, propagan-dasda) ja riskide (nt keskkonnannetused) esiletus. Tuumahvardus tasakaalustajana?
Majanduslik maailmastumine. Majandus-tegurite thtsuse tus sjaliste ja poliitiliste arvel. Rahvusvaheliste ettevtete mju tus.
lemaailmsete probleemide teadvustamine ja vastavad lepingud, nt keskkond. Riigileste henduste areng
20. Uus maailmakord? RO Julgeolekunukogu on andnud nusoleku rahvusvaheliste judude sissetungiks Afganistani prast 11.09.2001 rnnakuid ning mnedesse Aafrika riikidesse massimrvade rahoidmiseks
Teatud juhtudel vib sekkuda ka siseriiklike inimiguste kaitseks
Teatud juhtudel vib sekkuda ohu ennetamiseks: tuuma-, keemia- vi bioloogiarelvad, terrorism
USA on eiranud RO Julgeolekunukogu lpliku sna igust riikidele kallaletungimisel (Iraak), ent on kasutanud ulatusliku liitlasriikide rhma abi ning teiste riikide teadlikku mittesekkumist
Kosovo ksimus, Abhaasia, Osseetia jne
RO roll muutunud ebamrasemaks
21. Maailmastumise uued vastasseisud liriik Ameerika hendriigid
Tugevad riigid (JN 4, Saksa, Jaapan)
Stabiilsed riigid (veits, Eesti, Singapur jt)
VS
Paariariigid ja kokkuvarisenud riigid
4GW, neljanda plvkonna sda (fourth-generation warfare), terroristirnnakud
lemaailmsed vrgustikud, mis pavad inimeste liikumist teatava paindliku kontrolli all hoida?
22. Paaria- ja kokkuvarisenud riigid Paariariigid (rogue states): tugev autoritaarne vim oma elanike le, teiste riikide suhtes vaenulikud, tenoliselt rahastavad terroriste (Kuuba, Phja-Korea, Iraan, Liiba)
Kokkuvarisenud riigid (failed states): vgivaldne anarhia, himude ja sjapealikute vitlus, oht selle tttu, et ei suuda oma ala kontrollida ja terrorihendused saavad kasutada tugipunktidena (Angoola, Afganistan, Burundi, Elevandiluurannik, Kolumbia, Kongo DV, Libeeria, Sierra Leone, Somaalia, Sudaan, Zimbabwe. Ksimrgiga: Albaania, Bosnia, Gruusia, Iraak, Jeemen, Nigeeria, Pakistan, Zimbabwe)
Chomsky: mlemad ennekike USA vaatenurgast
23. Eripiirkondi maailmas RO halduses alad (Kosovo, varem Afganistan jt)
Antarktika eriseisund
Sjavebaasid ja elaniketa saared (Diego Garcia)
Maailmastumise jukus- ja eluviisierisuste, aga ka rahvamrvade tttu kasvab pidevalt sisserndesurve nn tuuma riikidele: erivndid ja laagrid
Rahvuslike vabastusliikumiste kontrollitud alad: nn Somaalimaa, Ida-Kongo, Aceh, Teteenia (osalt) jt
Maksuparadiisid ja tagaotsitavate aslid: Bahama, Mani saar jt
Olematud riigid: Patagoonia, platvormid ja pisisaared, talud, Kuu, Marsi, Veenuse jt erastamine
24. Poliitilised ssteemid tnapeval
Andrew Heywoodi viisikjaotus:
Lne polarhiad (arenenud demokraatiad)
Kesk- ja Ida-Euroopa uued demokraatiad
Ida-Aasia reiimid
Islamireiimid
Sjavevalitsused
25. Euroopa hinemine Sjajrgne histvaimustus ja ksikud lepped (se-, terase-, ja tuumaenergiahendus)
Rooma lepingu aeglane rakendumine u 1960-1990: vabakaubandus, hine tolliruum, hised majanduspoliitikad, lpuks hine majandusruum
Uued ambitsioonid ja valdkonnad: 1987 htse Euroopa Akt ja jrgnenud lepingud. Euroopa hend-riikide idee ja khklused liikmesriikides (K, Taani)
Laienemised: 1973 EFTA, 1981-85 Kreeka ja Prenee endised diktatuurid, 1995 endine Lne-Ida puhverala (Phjamaad ja Austria), 2004 Kesk- ja Ida-Euroopa
Valitsustevaheline koost vs liitriik vi tsentraliseeritud riik vs Kodanike Euroopa
26. Euroopa Liidu phimrksnad Riikidevahelised aluslepingud: Rooma, Maastrichti, Amsterdami, Nizza
Euroopa Liidu phiseadusleping, reformileping
hisigus (aquis communautaire): mrused, direktiivid, otsused ja soovitused
Poliitikad: liidu ja liikmesriikide pdevusjaotus
hise vlis- ja julgeolekupoliitika probleemid
Isikute, kaupade, teenuste ja tju vaba liikumine. hine majandus- ja viisaruum (Schengeni leping)
Euroopa Liidu kodakondsus ja phiiguste harta
27. EL-i kesksed institutsioonid Euroopa lemkogu ja Ministrite Nukogu
Euroopa Komisjon
President; vlis- ja julgeolekupoliitika volinik
Euroopa Parlament
Euroopa Kohus
Esimese astme kohus
Euroopa vahemees (ombudsman)
Euroopa Keskpank
Majandus- ja sotsiaalkomitee
Keskaudiitorteenistus
28. Globaalprobleemide phirhmad leilmse suurusjrgu julgeolekuohud (relvakasutus ja sellega hvardamine, massihvitusrelvad)
Maailma majandus- ja arenguvljakutsed
Maakera toorainevarude kahanemise mured
leilmsed keskkonnaprobleemid
Inimigus-, pagulas- ja rndeprobleemid
leilmsete nakkushaiguste tekke ja leviku oht
Muud leilmse suurusjrgu mured
29. Vlispoliitika Sisend (hiskond+rahvusvaheline keskkond): vrtused, normid, mngureeglid, ohud, vljakutsed, vimalused, toetused, vastuseis, ainelised ja inimressursid jne
Riigivimu siseprotsessid: poliitika vljamtle-mine, suunavtud, ld- ja tegevuseesmrkide mratlemine, strateegia ja taktika kujunda-mine, poliitika teostumise jrelevalve, ressursside kasutuse jlgimine ja korraldus
Otsused ja tegevused, vimalik tagasiside
30. Riikidevaheline suhtlus Riigid tunnustavad teineteist de iure ja de facto. Abistavad oma kodanikke vlismaal
Riigipeade jt juhtide vastastikused klastused, erimissioonid, lbirkimised
Riigipeast vlisministeeriumi juhtrolli ja tnase laiema institutsionaalse vlissuhtluseni
Vahetatakse esindajaid. Tavaliselt suursaadikuid (erakorraline ja tievoliline suursaadik). Vib olla saadik mitmes riigis korraga
Teised tavalised esindajad: konsulid, asjurid
Suhtlus jrgib diplomaatilist protokolli
Rikkumise korral jrkjrgulised sanktsioonid
31. Rahvusvahelise poliitika mrksnu Jutasakaal ja liidud
Hegemoonia (unipolaarsus), bipolaarsus, multipolaarsus
Klm sda, pingeldvendus (dtente), uus maailmakord
Rahvaste enesemramisigus
Uuskolonialism, arengukoost jt teooriad
Wallersteini maailmassteemi mudel: tuum-perifeeria-poolperifeeria
32. Anarhia ja konfliktid Anarhia kui normaalolukord, vljakutseks konfliktid, vasturohuks haldamine, jutasakaal
Konflikt kui poliitiline protsess, milles osapooltel on haakumatu suhtumine ja vastanduv kitumine:
konfliktiolukord: esitatakse nudmised ja eeldused, mida pole vimalik mistliku aja jooksul vastastikku tita
konfliktne kitumine: sjategevus jne
konfliktidiskursused, identeteedid ja kujutlused
33. Riikidevahelised vaidlused Tliga riikide vahel on tegemist siis, kui:
riikide vahel on lahkarvamus faktis, iguslikus vi poliitilises ksimuses
on tegemist huvide vastuoluga
he riigi igustatud nue lkatakse teise riigi poolt tagasi vi kaheldakse igustatuses
iguslike ja poliitiliste tlide eristamine sltub suuresti riigi suvast, phialuseks on normide vi normivaidluse olemasolu iguslikes tlides
34. Konflikti vline dnaamika Mitteavalik diplomaatiline vastandumine
Avalik diplomaatiline vastandumine
Bilateraalne
IGO tasemel
Diplomaatilised sanktsioonid
Majanduslikud sanktsioonid
Sjaline mobiliseerumine
Sjaline konflikt
Vaherahu
Rahuleping
35. Konfliktiennetusredel
36. Riigi enesekaitsevahendid Vaidluste lahendamise meetodite kasutamine (vt. jrgmine slaid)
Hoiatused, noodid jm. diplomaatilised vahendid
Retorsioon e. vastuabinu
Repressaal e. surveabinu
Sda:
Enesekaitse e. hdakaitse
Rnnak e. intervensioon pole tnases rahvusvahelises iguses lubatud, va. RO heakskiidul
37. Vaidluste lahendamise meetodid Poliitilised meetodid (pole iguslikult siduvad)
Lbirkimised
Head teened
Vahendus
Uurimine
Lepitus (lepitusmenetlus)
iguslikud meetodid (phimtteliselt siduvad)
Menetlus Rahvusvahelises Kohtus vm. kohtus
Menetlus Rahvusvahelises Alalises vm. Vahekohtus
38. Ju kasutamise ksitluse areng Keskaeg: iglase sja doktriin sda ilma iglase phjuseta (eesmrgita) on igusvastane
17. sajandi lpust oli sda iglane, kui riik uskus, et sjal on iglane phjus (eesmrk)
iguspositivism (19. saj. jj.) suvernne riik ise otsustab, millal ja kelle vastu ta judu kasutab
Rahvasteliidu phikiri (1919) stestas piirangud vaid sja alustamisele
Briand-Kelloggi pakt (1928) ldine sjast loobumise leping
RO phikiri (1945) keelati ju kasutamine ja juga hvardamine
39. RO ju kasutamisest (1970) Agressioonisjad on rahuvastased kuriteod
Riigid ei tohi kasutada judu ega hvardada ju kasutamisega piiride rikkumise eesmrgil
Riigid on kohustatud hoiduma ju kasutamist hlmavatest repressaalidest
Riigid ei tohi kasutada judu rahvaste enesemramisiguse ja iseseisvuse ravtmise eesmrgil
Riigid peavad hoiduma teiste riikide alal tsiviilrahutuste ja terroriaktide korraldamisest, neis osalemisest, abistamisest vi hutamisest. Ka ei tohi julgustada teise riigi alale tungida kavatsevate relvaksuste moodustamist
40. Enesekaitse Enesekaitse e. hdakaitse juba alanud vi vahe-tult eelseisva teise riigi relvajudude pealetungi tagasitrjumine juga (RO phikiri art 51). Peab olema:
vajalik
proportsionaalne e. mduprane
Kitsam tlgendus: ainult relvastatud rnnaku puhul
Laiem tlgendus: ka muudel juhtudel
Eristatakse:
individuaalset, he riigi poolt teostatud enesekaitset
kollektiivset, mitme riigi hiselt teostatud enesekaitset
41. Ennetus ja vlisabi Ennetava enesekaitse (anticipatory self-defence) igus, nt kui ks riik varustab teise riigi alal olevaid valitsusvastaseid rhmitusi
Vlisabi vs kodusda. Valitsus vib paluda teise riigi relvajudude kohalolekut oma alal, kui (1) palve esitab ala suvern ja (b) on olemas igusprane eesmrk. Kui aga tegu on juba kodusjaga, st. ldiseks muutunud vitlusega, on sekkumise lubatavus vaieldav. Sel juhul vib abi olla poliitiline vi majanduslik, aga mitte sjaline
42. Sjahdavajadus Sjaline hdavajadus (military necessity) sdiva poole igus eirata teatud sjapidamisreegleid, kui see on igustatud teatud seadusliku sjalise eesmrgi teostamiseks. Nt. kuigi on kohustus austada omandiigust nii okupeeritud alal kui mujal, vib siiski sjalistel vimudel tekkida vajadus vtta ra omandit selleks, et teostada plaanitud operatsioone. Kuid sjaline vajadus ei igusta ausa sdimise reeglite rikkumist kskik kui rmuslik see vajadus ka poleks (Stowell)
43. Humanitaarinterventsioon Humanitaarse interventsiooni (humanitarian intervention) olemuseks on rahuvalvajate poolt ju kasutamine, eesmrgiga kaitsta elanikkonda oma-volilise ja pideva kuritarvitava kohtlemise eest, mis letab eeldatava mistliku ja iglase kitumise piirid
Humanitaarseks interventsiooniks peab olema luba pdevalt rahvusvaheliselt organisatsioonilt (RO)
Relvaju kasutamine on lubatud vaid juhul, kui tegu on liraskete inimiguste rikkumistega, nt genotsiidiga
Sekkumise jrele on olemas rmine vajadus ja sekkumise tulemusena pstetakse suurel hulgal inimelusid
44. Miks sekkutakse? Mure lumepalliefekti prast
Kartus kaotada mju
Vldib inimkaotusi vi suurt hulka pgenikke
Majanduskeskkonna halvenemine on vhesem
Vimaldab kasutada ressursse, mida on piisavalt
Vimaldab osaleda mitmes protsessis korraga ja sarnaste vahenditega
Leevendavad tegurid: ei riku suhteid pikaajaliselt, ei sattu vastuollu rahvusvahelise igusega, ei ksimrgista sihtriigi legitiimust ega suvernsust
Mida varem sekkuda, seda tulemuslikum ja silmatorkamatum
45. Ennetamise poliitika Ennetamine on eelkige vikeriikide ja majanduslike suurvimude huvides
Sekkutakse paljuski vaid piirialade stabiliseerimiseks
Nuab suurt valikut tiendavaid vahendeid
Varasemad sanktsioonikesksed lhenemised ei ttanud
Kombineeritud piitsa ja prniku meetod
EL: liitumispartnerlus ja naabruspoliitika
Riik loobub osast oma suvernsusest
Saab vastu ressursse valitsemise teostamiseks ja kindlad reeglid demokratiseerimise ja etnopoliitika osas (ISPA, PHARE, INTERREG jne)
Toimub pidev inspekteerimine ja hindamine
Saab/ei saa strukturaalse lubaduse olla tulevikus kaasatud liikmena