1 / 33

Sooline võrdõiguslikkus ja pereelu Eestis.

Sooline võrdõiguslikkus ja pereelu Eestis. Iris Pettai Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Eestis on soolise võrdõiguslikkuse ga sihipäraselt tegeletud alles 10 aastat.

orinda
Télécharger la présentation

Sooline võrdõiguslikkus ja pereelu Eestis.

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Sooline võrdõiguslikkus ja pereelu Eestis. Iris Pettai Eesti Avatud Ühiskonna Instituut

  2. Eestis on soolise võrdõiguslikkusega sihipäraselt tegeletud alles 10 aastat • Soolise võrdõiguslikkuse teema tuli Eestisse koos Eesti iseseisvumisega. Kuni 1990-ndate keskpaigani püüti Eestis eitada naiste ja meeste võrdõiguslikkusega seotud probleeme. • Iseloomulik sellele perioodile oli lootus - ehk Eesti pääseb nii ebameeldivast teemast. • 1996 aastal loodi Sotsiaalministeeriumi juurde loodi Soolise võrdõiguslikkuse büroo.

  3. Positiivsed muudatused on märgatavad • Jõustunud on soolise võrdõiguslikkuse seadus (01.05.2004) • Tööle on asunud soolise võrdõiguslikkuse volinik (03.10.2005) • Soolise võrdõiguslikkuse üle diskuteeritakse pidevalt meedias • Suur mõju on olnud Põhjamaadel ja Euroopa Liidul

  4. Eesti mahajäämus on 30-40 aastat • Eestis kehtivad aegunud arusaamad naiste ja meeste rollidest ühiskonnas, mida muu maailm väärtustas 1950-60 -ndatel. • Valdkond on tervikuna tundmatu ja hirmu tekitav . Feminismi kardetakse vahel lausa paaniliselt. Aru ei saada põhimõistetest: mis on feminism , mis on võrdõiguslikkus, mis on sooline diskrimineerimine, mida tähendavad võrdsed võimalused jne. • Kriitiliselt väike osa ühiskonnast toetab mõtlemisviisi. Olukord Eestis meenutab 1960-ndaid demokraatlikes riikides, kus selle teemaga tegeles vaid haritud ja intelligentne osa naistest.

  5. Eesti mahajäämus • Eesti on patriarhaalne riik,kus kehtivad aegunud arusaamad naiste ja meeste rollidest ühiskonnas. Nii asetab ¾ Eesti elanikest meestele põhivastutuse perekonna materiaalse poole ja leivateenimise eest. • Soomes on vastupidised arusaamad: vaid iga neljas naine ja kolmas mees leiavad, et mees peab olema pere peamine toitja. • Üle poole Eesti elanikest peab loomulikuks, et meestel on kõrgemad palgad.

  6. Eesti mahajäämus • Eestis valitsevate arusaamade kohaselt on naise põhiülesanne pühenduda perele ja lastele, meestel aga tööle ja karjäärile. • Naistel on tööturul teisejärguline, rohkem teenindav roll ja ka neljandiku võrra madalamad palgad. • Naistel on raske pääseda hästitasustatud mehelikele tööaladele (poliitika, juhtimine, ettevõtlus), ka peab mehelikul alal tegutsev naine tegema topeltpingutusi, et end tõestada ja edu saavutada.

  7. Sallivuse areng naiste suhtes. I TÕRJUMINE- kehtis Eestis 1940-ni Mees on ühiskonna arendaja. Naise koht on kodus. Naise roll on bioloogiliselt determineeritud – olla ema ja hoolitseda pere eest. II PASSIIVNE SALLIVUS – Eesti aastal 2006 Neutraalne ja ükskõiknesuhtumine Naine võib käia tööl, kui see ei takista hoolitsust oma mehejalasteeest.Karjäär on naisele ohtlik. Kannatab ema roll.Naised ei sobi juhtideks, see muudab nad mehelikuks, samuti kannatab seetõttu perekond.

  8. Sallivuse areng naiste suhtes. III TEADLIK SALLIVUS-on tasapisi Eestis kujunemas Arusaamine, et naiste suhtes tuleks olla sallivam. Eestil on vähe võimalusi saada tsiviliseeritud riigiks kui naised on tõrjutud seisundis.Ka naised sobivad juhtideks (siiski erandjuhtudel) ja kõrgeteks riigiametnikeks.Mõned naised väärivad meestega võrdväärset palka. IV AKTIIVNE SALLIVUS- selleni pole Eesti veel jõudnud Naised on Eestis kasutamata ressurss Naiste aktiivne kaasamine kiirendab Eesti arengut, annab uue arenguimpulsi.Naiste potentsiaali realiseerimiseks tuleb kõrvaldada kõik barjäärid.

  9. Sallivuse areng naiste suhtes. V VÕRDVÄÄRNE ÜHISKOND – Eesti kauge tulevik • Nii naistel kui meestel on võrdsed võimalused end realiseerida. • Kaovad barjäärid ja usaldamatus naiste suhtes, naised saavutavad ühiskonnas meestega võrdväärse positsiooni. • Arusaam, et meeste roll on olnud liiga domineeriv.

  10. Eesti on riskiühiskond • Mehed on tööga ohtlikult ülekoormatud ja põhivastutajad perekonna materiaalse olukorra eest. • Naised on tööturul tõrjutud seisundis, teenivad vähem kui mehed, omavad vähem võimalusi teha karjääri. • Üksi lapsi kasvatavad naised jäävad sageli vaesusesse. • Majapidamised, kus perekonnapeaks on naine, teenivad oluliselt vähem kui majapidamised, kus perekonnapeaks on mees.Mees peamise tulutoojana suudab oma peret paremini kindlustada

  11. NAISTE RISKID JA OOTUSED Traditsiooniline hierarhiline peremudel on kaotamas elujõudu. • Vaid 43% peredes on mees leibkonna pea • Peredes, kus mees on alla 30-aastane, on vaid iga kolmas mees leibkonna pea.

  12. Kes on Teie leibkonna pea? Naised Mehed __________________________________________________ Mees 43 42 Naine 20 13 Puudub 37 45 __________________________________________________ Kokku: 100 100

  13. NAISTE RISKID JA OOTUSED Traditsioonilise abieluga konkureerivad vabaabielud. Vabaabielude osakaal on 29% (kuni 30aastaste seas 61%) 2005-06 sündis väljaspool traditsioonilist abielu 70% lastest

  14. PEREKONNA SEIS EESTIS 2005Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi elanikkonna küsitluse tulemused Mehed Naised • Abielus 43 39 • Vabaabielus 19 13 • Kindel partner 4 7 • Üksik 25 20 • Lahutatud 5 9 • Lesk 4 12

  15. NAISTE RISKID JA OOTUSED Iga teine abielu lahutatakse. Pered, kus naine kasvatab üksinda lapsi, elavad praktiliselt vaesuses.

  16. NAISTE RISKID JA OOTUSED ¾ kuni 40aastastest naistest on oma abikaasast materiaalses sõltuvuses.

  17. Materiaalselt sõltujate arv vanuserühmades Naised Mehed (%des end materiaalselt sõltuvaks hinnanud) Kuni 20aastased 80 ... 21 – 30 aastased 65 6 31 – 40 aastased 73 14 41 – 50 aastased 59 17 Üle 50 aastased 23 26

  18. NAISTE RISKID JA OOTUSED Naine on tööturul tõrjutud seisundis. Naine teenib neljandiku võrra vähem kui mees.

  19. NAISTE RISKID JA OOTUSED 87% naistest soovib, et mees aitaks neid kodutöödes ja oleks partneriks, kellele toetuda.

  20. MEESTE KARTUSED JA OOTUSED Kartus, et hääbub traditsiooniline pere. Iga teine mees unistab traditsioonilisest naisest.

  21. MEESTE KARTUSED JA OOTUSED Kartus, et naised tungivad meeste tööaladele. ¾ meestest arvab, et nad teevad vaid meestele sobivat tööd.

  22. MEESTE KARTUSED JA OOTUSED Kartus, et naised trügivad juhtideks ja jätavad kodu ja lapsed unarusse.

  23. MEESTE KARTUSED JA OOTUSED Kartus sattuda tööle naisülemuse alluvusse. 2/3 meestest eelistab meesülemust.

  24. MEESTE KARTUSED JA OOTUSED 77% meestest soovib jääda pere peamiseks leivateenijaks, kuigi see käib paljudele üle jõu.

  25. MEESTE KARTUSED JA OOTUSED Soov säilitada olukord, kus mehed teenivad rohkem kui naised. ¾ meestest peab meeste kõrgemat palka enesestmõistetavaks.

  26. Uus meeste põlvkond eelistab muutunud soorollidega maailma • Nooremate meeste jaoks on traditsioonilised soorollid ammendumas. Nad soovivad muutunud soorollidega maailma, kus naisel on mehega võrdväärsem positsioon. • Iga kolmas mees Eestis soovib enda kõrvale karjäärile orienteeritud naist, • 41 % meestest on nõus jääma lastega koju.

  27. TRADITSIOONILISE PERE MÕISTE Traditsioonilises peres on võim mehe käes: - võimusuhted on hierarhiliselt määratletud, - pereliikmete kohustused normide kaudu kinnistatud, • individuaalne karjäär väheoluline.

  28. Eesti perede tüpoloogia lähtuvalt soolisest võrdõiguslikkusest

  29. Naiste olukord erinevates peretüüpides

  30. Naiste olukord “ülemineku” tüüpi peredes= riskipere Kõige raskem on olukord naistel, kes esindavad ülemineku peremudelit: - Naine püüab iga hinna eest hakkama saada nii kodus kui tööl, võttes enda kanda ränkraskeid koormaid • Ülekoormatud psüühika - Kõige madalam rahulolu oma pereeluga • Konfliktsemad peresuhted kui teistel tüüpidel • Teinud sagedamini aborte • 42% naiste abikaasadest kuritarvitavad alkoholi

  31. Naiste olukord traditsioonilises peres= riskiohuga pere • Suurim materiaalne sõltuvus oma abikaasast (71%) • Mees on sagedamini leibkonna pea (59%) • Suhted abikaasaga head (parim suhete kvaliteet) • Väga riskantne olukord, sest naine on tööle ja karjäärile minimaalselt orienteeritud ja väga suures materiaalses sõltuvuses mehest • Kui kooselu laguneb, satuvad nii naine kui lapsed suure tõenäosusega vaesusesse ja lootusetusse olukorda

  32. Naiste olukord võrdõiguslikus peres= kõige vähem riske • Mees on leibkonna pea vaid igas kolmandas peres • Kõige madalam materiaalne sõltuvus mehest (42%) • Peresuhted on heal tasemel, rahulolu on kõrge • Kõige sagedamini teeb abikaasale komplimente • Naine ei koorma end üle kodutöödega, püüab neid jaotada mehega võrdselt • Naine koos lastega ei satu vaesusesse, kui pere juhtub lagunema

  33. TÄNAN! Iris Pettai

More Related