Täiskasvanuharidus Eestis ja uued väljakutsed

1. Täiskasvanuharidus Eestis ja uued väljakutsed Terje Haidak Täiskasvanuhariduse osakonna juhataja 27.05.2014 Tallinnas

2. Täiskasvanuhariduse valdkonna hetkeolukord ja suundumused Täiskasvanuhariduse arengu- kava 2009-2013 Eesti elukestva õppe strateegia 2020 Tõukefondide uus periood 2014-2020 Täiskasvanute koolituse seaduse muutmine

3. 2009-2013 rõõmud … Täiskasvanuhariduse arengukava 2009-2013 eesmärgid on üldjoontes täidetud Lisandunud palju uusi õppijaid, elukestvas õppes osalemine tõusnud Edukalt ellu viidud Euroopa Sotsiaalfondi programmid (HTMi kaudu on 73 000 täiskasvanut saanud osaleda mitteformaalses õppes) Õpe on senisest paindlikum, rakendatakse VÕTAt, väljundipõhine õpe saamas tavapäraseks Täiskasvanuharidus on paljude ametkondade südameasi Täiskasvanute oskuste uuring PIAAC andis täitsa head tulemused

4. … ja mured Tasemekoolitusse tagasipöörduvate täiskasvanute arv võiks olla oluliselt suurem Täiskasvanute koolituse seaduse muutmine on kaua viibinud LLL% pidurdunud

5. EÕS 2014 - 2020 Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Koostöö Kogu ning Eesti Haridusfoorumi koostöös on välja töötatud hariduse valdkonna katusstrateegia – Eesti elukestva õppe strateegia 2020. Strateegia on valikute strateegia, katab ainult haridussüsteemi kriitilisemaid kitsaskohti.

6. EÕS 2020 VIIS EESMÄRKI Strateegia viis eemärki on: 1. Muutunud õpikäsitlus 2. Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning koolijuhid 3. Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus 4. Digipööre elukestvas õppes 5. Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv

7. Täiskasvanuhariduse kitsaskohad, millele EÕS 2020 viitab Ligi kolmandik Eesti tööealisest elanikkonnast on erialase ettevalmistuseta. Levinud on suhtumine, et õppimine on noorte jaoks. Enesetäiendamist pärsib rahaliste võimaluste piiratuse kõrval ka täiskasvanute huvi- ja motivatsioonipuudus. Umbes kolmandikul täiskasvanutest puuduvadminimaalsed digioskused. Erinevused elukestva õppe raames pakutava ja töö-turul vajaliku vahel on liiga suured.Õppeasutused ja töömaailm ei tee elukestva õppe süsteemi arendamiseks aktiivset koostööd.

8. Täiskasvanuharidust puudutavad meetmed EÕSis Nõrgema konkurentsivõimega inimestele õppes osalemiseks tingimuste loomine (noored emad, vanemaealised inimesed, eesti keelt mitteoskajad, keskhariduseta inimesed, töötud, puuetega inimesed, uussisserändajad jt): täiskasvanutele pakutakse erinevaid paindlikke koolituskursusi erialaseks enesetäiendamiseks,võtmepädevuste arendamiseks ja õpivalmiduse suurendamiseks; täiskasvanutele pakutakse koolitusi digioskuste omandamiseks ja arendamiseks; muu emakeelega inimestele pakutakse eesti keele õppimise võimalusi.

9. Korraldatakse ümber täiskasvanute gümnaasiumide süsteem elukestva õppe süsteemile kohaselt (sh VÕTA rakendamine). Kutsehariduses laiendatakse oluliselt õpipoisiõpet. Tööturul olijatele pakutakse kasvuvaldkondi toetavaid täiend- ja ümberõppe koolitusi. Töötatakse välja täiendus- ja ümberõppe rahastamismudel, mis põhineb õppija, riigi ning tööandja kolmepoolsel panustamisel ja tagab elukestvas õppes osaluse võimalused ka pärast tõukefondide rahastamisperioodi lõppu.

10. Käivitatakse tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem, elukestvat õpet planeeritakse kutsetegevuse valdkondade põhiselt. HTM ja SoM tagavad tervikliku karjäärinõustamissüsteemi ning teenuse kättesaadavuse nii noortele kui täiskasvanutele (töötutele ja töötavatele inimestele). Arendatakse välja keskne portaal, kus on kasutajasõbralikult kättesaadav info tööturu vajaduste ning erinevate täiendus- ja ümberõppevõimaluste kohta.

11. Peamised tegevused Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest täiskasvanuhariduse valdkonnas 2014-2020 Madala haridustasemega täiskasvanute tasemekoolitusse tagasitoomine Täienduskoolituse või ümberõppe pakkumine kvalifikatsiooni saavutamiseks (prioriteetseks grupiks kvalifikatsioonita või aegunud kvalifikatsiooniga elanikkond) Elukestva õppe võtmeoskuste arendamine

12. Probleemid Kvalifikatsioonita või vananenud kvalifikatsiooniga inimesi palju Elukestvas õppes osalemine pidurdunud, madala haridustasemega inimeste osalus madal PIAAC: oskused langevad vanuse tõustes kiiresti, IKT oskused madalad Nooremates vanusegruppides suur osakaal inimestel, kellel ainult põhiharidus või veel madalam haridustase Tasemekoolitusse tagasitoomise võimekus on madal

13. Keskhariduseta inimesed vanusegrupiti

14. Tõsine mure meeste pärast!

15. Mida soovime ESFi toel saavutada? Põhi- ja keskhariduse tasemeõppesse tagasitoodud täiskasvanute arv – vähemalt 1500 inimest. Täienduskoolitusel ning võtmepädevuste arendamisel osalenud täiskasvanute arv – vähemalt 53 500. Õpitakse väljundipõhise õppekava järgi, saavutatud oskusi tuleb kursuse lõppedes kontrollida. Võimalikult palju pakkuda õpet, mis seostatud kutsestandarditega.

16. Täiskasvanute koolituse seaduse muutmine Reguleerib eelkõige mitte-formaalse koolituse ehk täienduskoolituse pakkumist. Nõuab, et õppeasutused kehtestaksid ise kvaliteedi tagamise põhimõtted. Riiklik kontroll väheste koolituste üle (nt autokoolid), kuid asutused peavad ennast registreerima avalikus registris. Koolitusasutuste tegevus peab muutuma läbipaistvamaks (kodulehekülje olemasolu nõue). Kõik õppekavad peavad olema väljundipõhised. Menetlus Riigikogus: 2014. a sügisel.

17. Aitäh! Terje Haidak Terje.Haidak@hm.ee www.hm.ee