Kas Eestis on liiga palju poode? Ülevaade Eesti kaubandusturust

1. Kas Eestis on liiga palju poode? Ülevaade Eesti kaubandusturust Pressikonverents 15. aprill 2014 www.kaupmeesteliit.ee

2. Millest täna räägime? • Kas Eestis on liiga palju poode? • Kas hinnad kauplustes on ikka Eestis kõrged? • Kas töö kaubanduses on väljakutse, karjäärivõimalus või sunnitud lahendus? • Muud teemad www.kaupmeesteliit.ee

3. Jae- ja hulgikaubandus – üks suurimaid sektoreid majanduses www.kaupmeesteliit.ee

4. Kaubandusettevõtjate arv IV kv 2013 Tegevuskohapõhiselt on kauplusi MTR andmetel aastaid 10000 www.kaupmeesteliit.ee

5. Jaemüük jaekaubandusettevõtetes 1998 – 2013, mln € www.kaupmeesteliit.ee

6. Kaupade jaemüük tegevusalati 2013 Kaupade jaemüük kokku 2013 a oli 4,59 mlrd € Jaemüük toidu- ja esmatarbekaupade kauplustes 2013 a kokku 2,17 mlrd € Allikas: Eesti Statistikaamet KM0101 www.kaupmeesteliit.ee

7. Kaupluste arv 2010-2014 (peamiselt toidu- ja esmatarbekaubad) Allikas: The Nielsen Company www.kaupmeesteliit.ee

8. Konkurents tiheneb veelgi • Konkurents pärsib ühelt poolt kasumlikkust, kuid teiselt poolt loob klientidele parema keskkonna, hea kaubavaliku, laiema ja sügavama kaupade sortimendi, mugavuse. Suurem pakkumine viib hindade alanemiseni. • Kaupluste avamist-sulgemist reguleerib turg, see on dünaamiline protsess www.kaupmeesteliit.ee

9. Konkurents tiheneb veelgi • Jaeturu maht ei kasva hüppeliselt, jaekettide kasv toimub läbi turuosade muutuste • Eesti kaupmehed on osa globaliseeruvast turust. Kauplemise mitmekesisus suureneb ja piiriülese kaubanduse roll kasvab. E-kaubandus, omnichannelkaubandus, m-kaubandus jne osakaal suureneb. • Võtmeküsimus: miks klient ostab, mitte ainult kes, mida ja kuskohast? www.kaupmeesteliit.ee

10. Kaubanduspinna laienemise + ja - • Plussid • Terav konkurents aitab hinnatõusu vastu. • Sunnib kauplejaid panustama kvaliteeti ning otsima ja toetama innovaatilisi lahendusi. • Konkurents töötajate värbamisel tõstab palku. • Miinused • Suured investeeringud keskuste rajamisse muudavad rendihinnad või laenukulud kaupmeeste jaoks kõrgeteks. • Hinnaläbirääkimistel on suurtarnijatel eelis, sest valik, läbi millise keti oma tooteid turustada, on tunduvalt laiem kui enamuses Euroopa riikides. • Ebaefektiivne tööjõu, energia ja müügipinna kasutus. www.kaupmeesteliit.ee

11. Millest koosneb kauba hind kaupluses? Sisseostuhind, sh tootmishind, aktsiisid, märgistamine, transport. Sisseostuhind on müügihinna kõige suurem komponent. Käibemaks, millega riik maksustab müüdavaid kaupu ja teenuseid. Käibemaksu üldine määr on 20%, osadel kaupadel on 9%. Juurdehindlus, mis on kaubagrupiti erinev. Vajalik kulude, sh tööjõukulud, kommunaalkulud, elekter jne katmiseks. Sisaldab ka kasumit. www.kaupmeesteliit.ee

12. Juurdehindlusest ja marginaalidest • Kaubanduslik juurdehindlus ja kaubanduslik marginaal on väärtuseliselt samad, aga protsentides erinevad. Nimelt arvutatakse juurdehindlust protsent-suhtena ostetud kaupade maksumusse ostuhindades, marginaali protsenti aga suhtena müüki ehk müüdud kaupade maksumusse müügihindades. • Ehkkui kaupostetisisse 100 euroga ja müüdimaha 120 euroga, siis on juurdehindluseks on 20% ja marginaaliks 16,67% • Juurdehindlus on kauba sisseostuhinnale lisatud summa. • Marginaal on kaupmehele jääv osa kauba lõpphinnast. www.kaupmeesteliit.ee

13. Keskmine kaubanduslik juurdehindlus Eestis , % Allikas: statistikaamet www.kaupmeesteliit.ee

14. Kaubanduslik juurdehindlus EL riikide jaekaubanduses 2011 Allikas: Statistikaamet www.kaupmeesteliit.ee

15. Kas Eesti kaupmees on ahne? • Eesti jaekaupmeeste koondkasum oli mullu 164 miljonit eurot, rentaablus (puhaskasumi marginaal) kõikus kvartali lõikes 1-4% kandis. Igalt kliendi kulutatud eurolt jäi kaupmehe kogukasumiks keskmiselt 1-4 senti. • Kõrge juurdehindlusega ei saavuta massikaubanduses suurt kasumlikkust, vaid edu toob eelkõige suur müügimaht. • Juurdehindlus ei moodusta kogu ulatuses kaupmehe kasumit, vaid sisaldab ka müügikulusid – lisaks palkadele üüri- ja kommunaalteenuste, logistika, turunduse jne kulud. • Tootja väljamüügihind esitatakse tavapäraselt ilma käibemaksuta, jaekaubanduse müügihind koos käibemaksuga! www.kaupmeesteliit.ee

16. Kas Eestis on hinnad kallimad kui Saksamaal? • Reeglina ei ole, paljude kaubamärkide puhul on hind sarnane. • Võrdle võrreldavaid asju: sama toodet, sama mudelit, sama hooaega. Nt Levise teksased kõiguvad hinnavahemikus 70-150 eurot. Sellest oluliselt odavam hind tähendab enamasti eelmise hooaja lõpumüüki või laojäägi müüki. • Eesti häda on see, et mahud on väikesed ning kaubad ostetakse vahendajate kaudu, mitte otse tootjalt. • Eestis on ka tootjatele toetused väiksemad www.kaupmeesteliit.ee

17. Kui paljud meist mõtlevad toidukaupluses arvet makstes, kui suur osa  sellest summast kulub kassapidaja palgaks ja kui palju kaupluse elektriarve tasumiseks? Prisma Peremarket näitel Tarbija24.ee 08. aprill 2013 www.kaupmeesteliit.ee

18. Kas Eestis on hinnad kallimad kui teistes riikides? • Toidukaupade hinnad Euroopa pealinnades detsembris 2013 (TNS Emor), Tallinn =100) www.kaupmeesteliit.ee

19. Toidukaupade käibemaks Eestis ja mujal • Eestis ühtne käibemaksumäär 20% • Veel on 5 riiki Euroopas, kus toidukaupadele kehtib sama maksumäär, mis muudele kaupadele: LT, LV, DK, BG, EE • Kõrgeim määr Taanis – 25% ja Ungaris 27% (toit 18%) • Madalaimad määrad toidukaupadele: UK – 0, osa kaupu 20% • Malta - 0%, 5% • Iirimaa – 0%, 4,8%, 13,5% • Saksamaa – 7% • Hispaania – 4%, 10% • Konkurentsitihedal turul käibemaksu määra langemine aitab kaasa toidukaupade hindade alanemisele. www.kaupmeesteliit.ee

20. Tarbijahinnaindeks Allikas: Statistikaamet www.kaupmeesteliit.ee

21. Tarneahela toimimisest • Tarneahela tähtsaim lüli on tarbija. Kas tarbija vajab seda toodet? • Kellele on toode mõeldud, kas on olemas asendustoode? • Kas hind on konkurentsivõimeline? • Kes korraldab transpordi? Millised on tarneahela logistikakulud? • Millised on tootmise mahud ja saadavus? Tarnekindlus? • Kas info toote kohta on piisav ja märgistus jmt nõuetekohane? • Kas kvaliteet on igal ajal püsiv? • Milline on turundustugi? • jne www.kaupmeesteliit.ee

22. Kas tööjõudu piisab? • Jaekaubanduses töötajaid 43800 • Täiendava tööjõu järgi vajadus seoses pensionile jäämise, lapsehoolduspuhkuse, edasiõppimise, eriala vahetuse jne on ca 650 töötajat ehk 1,5% aastas • Töötajatest jaekaubanduses (100%): Keskmiselt kokku(100%): • Teenindajad 61% 15% • Tippjuhid 8% 9% • Spetsialistid 19% 36% • Muud (töölised jt) 11% 39% www.kaupmeesteliit.ee

23. Mida teha, et müüja- klienditeenindaja … … oleks sõbralik, avatud, soe, empaatiavõimeline, tähelepanelik ja hea suhtleja Motivatsioon • Väline motivatsioon: • Palk • Soodustused • Lisatasud • Töökeskkond • Töötingimused • Turvalisus • Sisemine motivatsioon: • Eneseteostus • Võimete rakendamine • Tunnustus www.kaupmeesteliit.ee

24. Tulemustasu: Jah või Ei • Selgelt mõõdetavad kriteeriumid: • 1 tk = x EUR • Periood 1 kuu • Eesmärgi täitmine peab olema töötaja poolt mõjutatav ehk panus tulemusse vahetu • Tulemustasuga mõjutatakse teenindaja lisapanust ehk nö lisaväärtuse pakkumist • Lihtne süsteem regulaarse avaliku kommunikatsiooniga • Tulemustasu osakaal u 20% kogupalgast www.kaupmeesteliit.ee

25. Tööjõu vajaduse katmiseks lahendused • IV kvartal 2013 • töötuse määr 8,7% ehk 59 tuhat töötut • Vakantseid töökohti 11616 • Potentsiaalsete töötegijate arv väheneb. Kust leida töökäsi? • Osalise tööajaga töötamine (õpilased, üliõpilased, väikeste lastega pered, piiratud töövõimega jt) • Euroopas töötab ligi viiendik osalise tööajaga • Hollandis 50% • Eestis 8% • Miks? – Sotsiaalmaksu seaduse järgi on sotsiaalmaksu miinimum töötasult 320 eurot. Kui töötajal on väike koormus, siis tööandjal on suur tööjõukulu. • Vähendades või kaotades sotsiaalmaksu tasumise aluseks olevat kuumäära, saaks leevendada nii tööjõu- kui ka tööpuudust, tuua rohkem maksutulu ja vähendada sotsiaalkulutusi. www.kaupmeesteliit.ee

26. Kaubanduses töö – kas väljakutse, karjäärivõimalus või sunnitud lahendus? Karjäärivõimalused: Müüja-klienditeenindaja, kassapidaja Müüja- konsultant Infoleti konsultant Administraator Müügiassistent Teenindusjuht Osakonna juhataja Müügijuht Ostujuht Logistikajuht Turvajuht Firma juht Jaeketi juht Õpe töökohal või kutsehariduskeskuses või kõrgkoolis www.kaupmeesteliit.ee

27. Kaubanduslik haridus Kutseharidus: kutsehariduskeskustes (10) müüja-klienditeenindaja, müügikorraldaja erialad Kaupmeeste Liit – kutse andja kaubanduses Kõrgharidus: Täna kaubandusökonoomika Lääne-Viru RKK-s Homme? Ülikoolides? Teadustöö www.kaupmeesteliit.ee

28. Kaupmeeste Liidust • Asutamisaasta 1996. Liikmete arve 49 • Missioon • Saavutada kaubanduse kui olulise majandusharu kõrge maine ühiskonnas. • Visioon • on arvestatav koostööpartner ning on tõsiseltvõetav ettevõtjate ühendus • Eesmärgid • Reageerida liidu liikmeid puudutavatele teemadele ühiskonnas ja meedias • Propageerida Häid kaubandustavasid • Täiustada tulemuslikkust liikmeskonda puudutava õigusloomes osalemises ja ettepanekute tegemisel kaasates ja informeerides liikmesettevõteteesindajaid. • Varustada liikmeid majandusalase ja seadusandlust puudutava informatsiooniga, pakkuda liikmetele koolitusi. • Edendada koostööd tootjatega ja nende esindajatega. • Edendada koostööd tarbijakaitse esindajatega ja seeläbi suurendada usaldust kaubandusturul. • Edendada kaubandusalast kõrg- ja kutseharidust. www.kaupmeesteliit.ee

29. Täname tähelepanu eest! Eesti Kaupmeeste Liit www.kaupmeesteliit.ee www.kaupmeesteliit.ee