2005

1. Globaalne soojenemine 2005 1

2. Mis on globaalne soojenemine? • See on Maa atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõusmine. • Viimase sajandi jooksul on temperatuur tõusnud 0,6°C

3. Kasvuhooneefekt • Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Svante Arhhenius. • Ta näitas, et süsihappegaas CO2 mängib olulist rolli atmosfääri peegelduva soojuskiirguse neeldumises, mis põhjustabki atmosfääri täiendava soojenemise.

5. Globaalse soojenemise peamine põhjus on kasvuhooneefekt! • Kasvuhooneefekti võib võrrelda toimuvaga tavalises kasvuhoones. • Maa õhkkond talitleb sarnaselt kasvuhooneklaasile ehk siis laseb läbi lühilainelist valguskiirgust, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. • Peamiseks soojuskiirguse neelajateks õhus on: veeaur, süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, osoon O3

6. Kasvuhoonegaasid lasevad päikesevalguse küll maapinnale, kuid peavad kinni maapinnalt tagasi peegelduva soojuskiirguse. • Ilma kasvuhoonegaasideta atmosfääris oleks Maa keskmine temperatuur ligi 32°külmem, kui ta praegu on. • Seega on kasvuhooneefekt tegelikult normaalne eluks vajalik nähtus. • Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju nn. kasvuhoonegaase, mis põhjustavadki temperatuuri tõusu.

7. Tekkepõhjused: • Kasvuhooneefekti tugevnemine • Süsihappegaasi hulga suurenemine kütuste põletamise ja metsade raie tõttu. • Teiste kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni suurenemine atmosfääris inimtegevuse tulemusena (tehased, aerosoolid). • Looduslikel põhjustel (Vulkanism) • Päikese aktiivsuse suurenemine

8. Kasvuhoonegaasid • Süsihappegaas: eraldub fossiilsete kütuste põlemisel. • Metaan: eraldub maagaasi põletamisel, märgaladest, koduloomade väljaheidetest, prügilatest. • Lämmastikoksiidid: eraldub sisepõlemismootoritest. • Freoonid: eralduvad aerosoolide külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel.

9. Kasvuhoonegaasid • Süsihappegaasi ja metaani hulga pidev suurenemine 20-ndal sajandil.

10. Probleem? • Kasvuhoonegaaside hulka on õhus raske stabiliseerida, kuna kliima soojenemine soodustab süsihappegaasi eritumist. • Näiteks: • Kliima soojenemisel igikelts sulab. Jääse seotud süsihappegaas vabaneb, kiirendades veelgi jää sulamist. • Soode kuivendamisel suureneb süsihappegaasi hulk, lagunemine intensiivistub

12. Mõned faktid: • 20.sajandi algusest on Maa keskmine temperatuur tõusnud 0,6°C. • Nii kiiret soojenemist pole olnud viimase 500 aasta jooksul. • Seitse kümnest 20. sajandi soojemast aastast olid 1990-ndatel. • Liustikud sulavad kiirelt. • Viimase saja aasta jooksul on merepinna tase tõusnud rohkem kui eelneva 3000 aasta jooksul. • On täheldatud muutusi taimede ja loomade levikuareaalides, mis on nende reaktsioon muutunud kliimale.

13. Tagajärjed loodusele: • Jää sulamine poolustel veetaseme tõus, saared ja madalikud üleujutatud. • Kliimavöötmete muutumine • Ekstreemsed ilmastiku tingimused (üleujutused, põuad, tsunamid ja orkaanid)

14. Kliimavöötmete muutumine • Arktika alad muutuvad soisteks. • Parasvööde soojeneb. • Troopika alad kõrbestuvad.  • Paljud liigid ei kannata temperatuuri muutust ja surevad välja. • Teised kohastuvad uute tingimustega/vahetavad elukohta.

15. Orkaanid • 20 aastaga on temperatuur mere pinnal tõusnud 0.5°C, mille tõttu suureneb orkaanide intensiivsus. • Augusti lõpus laastas orkaan Katrina Atlandi ookeani läänerannikut. Hukkus tuhandeid inimesi.

16. Tagajärjed inimestele: • Näljahädad • Soojenemine süvendab allergiaid • Troopiliste viiruste levik (malaaria, kollatõbi) • Majanduslik langus (põllumaa vähenemine)

17. Näljahädad • Põllumaaks sobivaid alasid jääb vähemaks • Temperatuuri tõus vähendab kuivades piirkondades vihma hulka  toimub kõrbestumine. • Aafrika liustike sulamine –väheneb veehulk jõgedes • Veetaseme tõus muudab madalamad alad soisteks. • Suured tormid hävitavad põllusaadusi.

18. Tagajärjed Eestis • Põhiline temperatuuritõus leiab aset talvel või varakevadel, mitte suvel. • Lüheneb või kaob hoopis lumekate. • Suureneb talviste tormide ja udude sagedus. • Seoses veetaseme tõusuga ujutakse osa maismaa-alasid üle. • Osad liigid võivad välja surra.

19. Võimalikud lahendused: • Kasutada taastuvaid energialiike. • Piirata fossiilsete kütuste kasutamist. • Töötada välja õhku mittesaastav kütus. • Tuumaenergia arendamine • Vähenda aerosoolide sattumist õhku. • Peatada metsade maharaiumine. • Istutada uusi metsi.

20. Mida saad sina teha?(1) • Vähendada energia tarbimist, näiteks kõndides jala ning sõites rohkem jalgrataste ja ühistranspordiga, sõites vähem autoga või kasutada säästlikumat autot. • Kasutada taastuvaid energiaallikaid.

21. Mida sina saad teha?(2) • Eelistada kodumaal toodetud kaupu, vähendades nii transpordile kulunud energiat ja raha. • Eelistada tooteid, mis ei sisalda kasvuhoonegaasina ja osoonikihi lagundajana tuntud freoone. • Toetada ümbertöötlemist ja piirata tarbimist.

22. Kyoto protokoll Kyoto protokolli eesmärgiks on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid riikide seas aastatel 2008-2012 5% Eesmärgi saavutamiseks on esitatud kolm paindlikku mehhanismi:  • Ühisrakendus; • puhta arengu mehhanism; • heitkogustega kauplemine;

23. Kyoto protokoll • ÜRO Kliimamuutuste raamkonventsioon sõlmiti 1992. aastal. • Konventsiooni eesmärk oli stabiliseerida kasvuhoonegaaside tase aastaks 2000 samale tasemele, mis 1990. aastal. • Selle eesmärgiks on heitegaaside ja jäätmete vähendamine ja energiasäästlik tarbimine. • Euroopa Liit ratifitseeris lepingu 2001. aastal.

24. Kasutatud allikad • http://www.sjg.edu.ee/~martinp/climate/ • http://yosemite.epa.gov/oar/globalwarming.nsf/content/index.html • http://www.greengate.ee • http://europa.eu.int/eur-lex/lex/LexUriServ/site/et/com/2005/com2005_0615et01.pdf