Pjotr Tšaikovski [1840-1893]

1. Pjotr Tšaikovski[1840-1893] Referaat Juhan Ressar

2. Elu esimesed aastad • Pjotr Tšaikovski sündis 25. aprillil 1840. a. Uraalides, kus tema isa, mäeinsener, oli tehase direktor. Esimesed muusikalised muljed on Tšaikovskil seotud lauludega, mida ta kuulis lapsepõlves oma emalt ning ka rahvamuusikutelt. • 1849. a. kolis pere Peterburgi. Kümneaastane Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Sellest "bürokraatia taimelavast" oli võimalik saada vähe kasulikku. Kuid just siin hakkas ta tõsiselt tegelema muusikaga, mida anti soovijatele. Õpilased kogunesid tihti muusikatuppa ja kuulasid seal Tšaikovskit, kes mängis väga ilmekalt erinevaid lugusid ja ka improviseeris.

3. Esimesed teosed • 1862. a. astub Tšaikovski vastavatud Peterburi konservatooriumisse, et tõsiselt tegeleda kompositsiooniga. • Konservatooriumis õpib ta A. Rubinsteini käe all. Rubinsteini mõjutusel loobub Tšaikovski lõplikult oma ametist ja pühendub end tervenisti muusikale. • 1865. a. lõpetab ta konservatooriumi hõbemedaliga ja asub õpetajatööle vastavatud Moskva konservatooriumis (1866). Kümne aasta jooksul, mis ta seal õpetaja oli lõi ta palju tähelepanuväärseid teoseid. Nt. Kolm sümfooniat, I klaverikontsert, neli ooperit, balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad".

4. Rändurielu ja Jevgeni Onegin • Murranguliseks sai Tšaikovski elus aasta 1877, kui õnnetu abielu kutsus esile raske närvivapustuse. Aasta lõpul saatsid sõbrad ta välismaale, kus looming aitas tal kriisist üle saada. Nimelt tol aastal lõpetas Tsaikovski ooperi "Jevgeni Onegin". • 70-ndate aastate lõpust alates hakkab Tšaikovskil peale rändurielu. Ta reisib palju ja tutvub paljude heliloojatega ( Brahms, Grieg, Saint- Saens, Massnet). Esineb dirigendina. Triumf saadab tema kontserte Berliinis, Pariisis, Genuas, Londonis). • See kõik sai teoks seetõttu, et tal oli rikas ja helde metseen Nadezda von Meck, kes oli ka Tšaikovski sõber 13 aasta vältel. Nad ei kohtunud kunagi, suhtlesid vaid kirja teel.

5. 80-ndad ja elu lõpuaastad • 80-ndate aastate keskpaiku jättis ta rändamise ja valis oma elukohaks Klin'i, mis asub 90 km kaugusel Moskvast. Loomingulise töö kõrvalt käis ta siiski dirigeerimas Venemaal ja Lääne-Euroopas. • 1891. aastal viibis ta Ameerika Ühendriikides. • 1893. aastal valiti ta Cambridge'i Ülikooli audoktoriks. • Oma elu viimasel kümnel aastal lõi ta oma geniaalsed 5.- ja 6. sümfoonia, ooperid: "Maseppa", "Padaemand", "Jolanthe", balletid: "Uinuv kaunitar", "Pähklipureja" jpm.

6. Kuulsaimad teosed, sümfoonia tähtsus • Tšaikovski balletid "Luikede järv" ja "Uinuv kaunitar" avavad uue, sümfoonilise balleti ajastu. "Pähklipureja" asub helilooja loomingus erilisel kohal. Helilooja ühendab ooperlik-sümfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega: nukkude maailm kujutab endast inimelu - lootuse, kannatuse ja võitude allegooriat. • Tšaikovski on tunnistanud, et südamelähedasem žanr on talle sümfoonia, sest see suudab tabada inimtunde kõige hapramaid ja peidetumaid varjundeid. Ta on loonud üle 30 sümfoonilise teose.

7. Pjotr Tšaikovski ooperist... • Üldse peab ooper olema kõige mõistetavam kõigist muusikaliikidest. • On midagi vastupandamatut, mis kisub kõiki heliloojaid ooperi juurde: ainult ooper annab teile võimaluse suhelda massidega. • Ooperi süžee jaoks on ainuüksi kontrastist vähe: peavad olema elavad inimesed, liigutavad situatsioonid. • Ei tohi kuritarvitada ooperikuulaja tähelepanu, kes on tulnud ju mitte ainult kuulama, vaid ka vaatama. • Ühendades endas niipalju ühist eesmärki teenivaid eri elemente, on ooper peaaegu et kõige rikkam muusikavorm. • Kirjutada ooper muusikata- kas pole see sama, kui luua draama ilma sõnade ja tegevuseta?

8. Kasutatud kirjandus • http://www.tdl.ee/~anumai/kontsud/tsaikovski.html