OECD public governance review lühiülevaade

1. OECD publicgovernancereviewlühiülevaade Eesti Maaomavalitsuste Liidu maapäeval 27. mail 2011 Annika Uudelepp OECD analüüsi Eestipoolne koordinaator Praxise juhatuse esimees

2. OECD analüüsi vajadus • Riigivalitsemise väljakutsed: vähenevad avaliku sektori kulutused, vähenev tööealine elanikkond. • Elanikkonna vananemine – väljakutsed teatud teenuste mahu, kättesaadavuse ja kvaliteedi osas. • Riigivalitsemise moderniseerimise vajadused: tervikpilt, mida ja miks vaja muuta, arendada? • Rahvusvahelisest tunnustatud hinnang: alus oluliste sammude algatamiseks.

3. Eesti riigivalitsemise väljakutsed • Rahvastiku vähenemine ja järjest kiiremini muutuv globaalne keskkond. • Elanike ootused ja eluea pikenemisest tulenevad vajadused avalike teenuste jaoks kasvavad. • Tööealise elanikkonna proportsioon ülalpeetavate proportsiooni kahaneb lähema 15 aasta jooksul ca 8,5% - vajadust sotsiaalkulutusi suurendada. • Eesti vajab olulisi muutusi riigivalitsemises, mis suurendaksid riigiasutuste poliitikakujundamise võimekust, strateegilistele prioriteetidele keskendumist ja paneksid riigiasutused tööle ühtse tervikuna. • Kohaliku omavalitsuse jätkusuutlikkus ja tulemuslik regionaalpoliitika

4. Riigi konkurentsivõime sõltub Riigi finantsseis Avatud ja innovaatiline majandus Hea riigivalitsemine • Eelarvekulude ohjamine ja vajadusel kärpimine, et vähendada eelarvepuudujääki ja valitsusvõlga; • Valitsuse töö tõhusus, et vähendada kodanikel ja ettevõtetel kuluvat aega ja raha riigiga asjaajamisel; • Õiguslik keskkond: soodsa ettevõtlus- ja ärikeskkonna loomine; • Riigi strateegiline ettevaatamisvõime: riigi strateegiliste eesmärkide seadmise ja sellele ajakohaselt ning sobilikult reageerimise võimekus; • Avalike teenuste osutamine: riigipoolse tegevusega sotsiaalsete tulemuste saavutamine tõhusamalt ja mõjusamalt (nt töötute ümberõpe, kvaliteetne haridus vms).

5. Riigi finantsseis: OECD ja Eesti

6. Kuhu Eestis eelarveraha läheb?

7. OECD: killustatus on Eesti riigivalitsemise suurim probleem Põhisõnum: tuleb liikuda ühtse riigivalitsemise suunas • ‘Valitsus kui tervik’ tegevuspõhimõtete poole liikumine • Ühise ‘päevakorra’ arendamine • Avalike teenuste efektiivne osutamine üle kogu riigi

8. Avalike teenuste efektiivne osutamine Avalike teenuste kvaliteet omavalitsustes on ebaühtlane, selle parandamiseks on teiste riikide kogemustele toetudes palju erinevaid võimalusi. Avalike teenuste osutamise minimaalset taset vaja tõsta – selleks vajalik ühtne koordinatsioon ja selge vastutus. Praegu ei ole sihipärast ja läbimõeldud tegevust regioonide arendamisel. Riigiasutuste poolt pakutavate teenuste terviklikkust ja koordineeritud pakkumist saaks oluliselt edasi arendada.

9. Omavalitsused: vaja saada üle killustumisest

10. Avalikud teenused: eesmärgid (1) • Arendada avalike teenuste pakkumiseks terviklik lähenemine, tagades teenuste kodanikusõbralikkuse ja kättesaadavuse üle riigi. • selgemad vastutused ja konkreetne vastutaja valitsuses • ühtsed teenuste nõuded ja elektroonilised platvormid • keskvalitsuse ja omavalitsuste teenuste kvaliteedi tagamise mehhanismide loomine • Muuta riigi kohalolu funktsioonide integreerimise kaudu tõhusamaks ja terviklikumaks. • Maakondade ja maakondades paiknevate riigiasutuste rollid üle vaadata – ühtsed teenuskeskused, riigimaja idee edasiarendus?

11. Ideid avalike teenuste osutamisega toimetulekuks maapiirkondades • Konsolideerimine: eriti keskvalitsuse teenuste pakkumine ühtsest teenuspunktist (asukoha + teenuste konsolideerimine). Nt riigimaja idee Läänemaal. • Alternatiivsed teenuste pakkumise viisid: teenuste toomine kodanikeni (nt teenusbuss, raamatukogubuss vms). • Uued teenuste pakkujad: eraettevõtted, kodanikeühendused, teatud riigiasutused vms - stimuleerib nõudlust ja võimaldab optimeerida kulusid. • Uued teenused: asendada olemasolevaid killustatud teenuseid terviklikumaks teenuseks, nt elutsükli põhised teenused vms (st ümber disainida olemasolevaid teenuseid). • Kvaliteedi ja turunduse parandamine: viia inimesteni infot valikutest (ka teises KOVis), informeerida teenuste omadustest.

12. Riigi keskvalitsuse teenused maakondades Eesti maakondade keskustes tegutseb 25 – 35 riigiasutust Regioonikeskustes tegutseb kuni 53 riigiasutust • Valgamaal 25 asutust ja 15 aadresskohta • Hiiumaal 25 asutust ja 16 aadresskohta • Viljandimaal 25 asutust ja 17 aadresskohta • Läänemaal 30 asutust ja 34 aadresskohta • Põlvamaal 25 asutust ja 28 aadresskohta • Lääne-Virumaal 30 asutust ja 31 aadresskohta • Võtmeküsimus: mitte maakondade kaotamine, vaid keskvalitsuse asutuste põhimõtteline ümberkorraldamine.

13. Avalikud teenused: eesmärgid (2) 3 . Tõsta omavalitsuste suutlikkust avalike teenuste osutamisel suurendades omavalitsusi ja parandades nende võimekust. • muuta vabatahtlikud ühinemised reaalseks alternatiiviks kohustuslikele ühinemistele - motivaatorid, eesmärgid ja ajaraamistik; • kui vabatahtlikud ühinemised ja koostöö soodustamine ei anna ikka tulemust kaaluda liitumiskohustuse sisseseadmist • tugevdada ja motiveerida omavalitsuste regionaalset koostööd teenuste pakkumisel • parandada KOVide finantsvõimekust – omatulude teenimise võimalused, riiklike toetuste optimeerimine.

14. KOV kohustused – % KOV eelarvest 2009 * Kohandatud: tabel 6.1. OECD raport

15. Riiklikud toetused omavalitsustele 2010

16. Tasandusfondi mõju erinevate maksutuludega omavalitsustele 2009

17. KOV tasandi kulutuste osakaal valitsussektori kulutustest: OECD riigid KOV

18. KOV maksutulude osa riigi kõigist maksutuludest: OECD riigid

19. Avalikud teenused: eesmärgid (3) 4. Kaaluda teenuste osutamise kohustuste vastavusse viimist omavalitsuste suuruse, võimekuse ja tüübiga: nö grupid. • Erinevate KOV gruppide jaoks luuakse erinevad nõuded ja need, kes üksi ei suuda neid täita, peavad saavutama tulemuse teis(t)e KOVidega koostöös. • Suurendada ministeeriumitevahelist koostööd ja koordinatsiooni regionaalpoliitika suunamisel ja elluviimisel • Piirkondlikud arengueesmärgid seostada valdkonnapoliitika eesmärkidega, • Regionaalarengule selgem fookus anda ja seada vastutus elluviimise eest. • Plaanid ja eelarve kokku viia, sh EL vahendite jagamisel.

20. Materjalid • Hindamisraport ja soovitused (ca 80 lk), inglise keeles leitav: http://www.valitsus.ee/et/riigikantselei • Täisraport ilmub OECD raamatuna (ca 420 lk) suvel 2010, praegu kättesaadav “advanced copy” – (küsida Riigikantseleist Kaire Vaaksilt või Monika Schmeimanilt)