1 / 13

Peamised valimissüsteemid

Peamised valimissüsteemid. Demokraatia erinevad vormid. Otsene demokraatia vormiks on rahvahääletused ehk referendumid. Inimesed saavad otse avaldada oma arvamust. Esindusdemokraatia puhul valib rahvas enda seast saadikud, kes esindavad nende huve riigi juhtimisel.

reynold
Télécharger la présentation

Peamised valimissüsteemid

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Peamised valimissüsteemid

  2. Demokraatia erinevad vormid • Otsene demokraatia vormiks on rahvahääletused ehk referendumid. Inimesed saavad otse avaldada oma arvamust. • Esindusdemokraatia puhul valib rahvas enda seast saadikud, kes esindavad nende huve riigi juhtimisel. • Osalusdemokraatia puhul on kodanikud kaasatud aktiivselt poliitikasse, inimesed osalevad küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel.

  3. Demokraatia võimalused ja ohud • Kaitseb üksikisikut võimu eest, kuna valitsemine on seadustega piiratud. • Tugevdab inimeste ühtekuuluvust, kuna kõigil on õigus osaleda valitsemises. • Tagab poliitilise stabiilsuse. • Kõik inimesed pole võrdelt haritud, võimalus pääseda võimule harimatul massil. • Enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla. • Ühised huvid suurendavad riigiaparaadi sekkumist ühiskonna ellu.

  4. Valimiste funktsioon • Peamiseks ülesandeks on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. • Teiseks ülesandeks on vahendada võimule kodanike nõudmisi ja soove. • Ja kolmandaks on valimistel ka hariv funktsioon, kuna inimesed saavad siis rohekm poliitilist teavet ning viivad end kurssi oma kodanikuõigustega ja erakonna vaadetega.

  5. Valimiste põhimõtted • Valimisõigus on üldine, kuid kehtivad vanuse-ja kodakondsuspiirang. • Valimistel on vaba konkurents, kandidaatide ülesseadmisõigus on igal legaalselt tegutseval parteil. • Valimised on võrdsed, see tähendab, et kandidaatidel on võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. • Kõik hääled on oma kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl.

  6. Majoritaarne valimissüsteem • Moodustatakse ühemandaadilised ringkonnad, kus kandideerib 4-5 inimest ning valituks osutub ainult üks kandidaat. • Parlamendivalimiste puhul kehtib lihthäälteenamus, saadikukoha saab see kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli. • Presidendi valimiste puhul kasutatakse absoluutse häälteenamuse nõuet, et võita valimised on kandidaadil vaja saada 50% pluss 1 hääl.

  7. Majoritaarse süsteemi plussiks on see, et see on selge ja lihtne, igaüks saab aru, kes ja kuidas parlamenti pääses. • Negatiivne pooleks, et juhtparteid saavad eelised väiksemate ees, kuna neil on paremad võimalused propageerida oma vaateid. • Teiseks probleemiks on kaotsiläinud hääled, need hääletajad, kes eelistasid teist kandidaati, neid hääli ei kanta kellelegi üle ega võeta muud moodi arvesse. • Nii et lihthäälteenamus ei peegelda väga täpselt valijaskonna eelistusi.

  8. Proportsionaalne valimissüsteem • See süsteem jagab saadikukohad parteide vahel võrdeliselt neile antud häältega. Nt. partei, mis kogus 7% valijate häältest saab ka 100-kohalises parlamendis 7 kohta. • Teiseks tunnuseks on mitmemandaadilised valimisringkonnad. • Kolmandaks tunnuseks on see, et kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Seega tuleb valijal eelistada erakondlikku programmi kui üht või teist isikut.

  9. Erakonna nimekirja koostamisel on kaks varianti: avatud nimekiri ja suletud nimekiri. • Avatud nimekirja puhul reastatakse kandidaadid pärast häälte lugemist ümber, rohkem hääli saanud inimene tõuseb ettepoole ja seega sõltub parlamenti pääsemine valijate toetusest. • Suletud nimekirja puhul uut pingerida ei moodustata, parlamenti pääsemise otsustab erakond. Kodanikud saavad mõjutada vaid seda, mitu inimest parlamenti valitakse.

  10. Süsteemi peamisteks puudusteks on keerukus ja erakondade suur mõju. • Samuti kipub hajuma saadiku isiklik vastutus • Süsteemi plussiks on see, et valijate hääled ei lähe kaduma, kuna need kantakse üle. • Samuti on paremini tagatud väikeparteide huvid

  11. Võrdlev tabel

  12. Hübriidsed valimissüsteemid • See ühendab majoritaarse ja proprtsionaalse süsteemi põhimõtted. • Parlamendikohad jagatakse pooled ühe ning pooled teise süsteemi alusel. • Valijal on samuti kaks häält: ühe hääle annab ta majoritaarsuse põhimõttel, ühele neist kandidaatidest, kes on üles seatud tema valimisringkonnas. Teine hääl läheb ühe erakonna üleriigilise valimisnimekirja kandidaadile. • Selline süsteem on kasutusel Venemaal, Saksamaal, Leedus

  13. Küsimused • Mis muutuks Eesti poliitikas ja valimisvõitluses, kui mindaks üle majaoritaarsele valimissüsteemile? • Mis muutuks Riigikogu koosseisus kui valimiskünnist alandatakse, plussid ja miinused? • Info Riigikogu valimiste kohta www.vvk.ee

More Related