Download
1 / 12
120 likes | 328 Vues
Eesti vooluvete nimede probleeme Võrumaa näitel. Evar Saar Võru Instituut Kohanimenõukogus 12.12.2007. Probleemne nimeallikas. Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide ametlik nimestik. Tallinn: Valgus, 1986.
E N D
Eesti vooluvete nimede probleeme Võrumaa näitel Evar Saar Võru Instituut Kohanimenõukogus 12.12.2007
Probleemne nimeallikas Eesti NSV jõgede, ojade ja kraavide ametlik nimestik. Tallinn: Valgus, 1986. Nime kehtestamine kõige veerohkemat haru mööda jõe või oja lätteni. Mõnikord on selles oldud ebajärjekindel. Liigisõna jõgi või oja kehtestamine vooluhulga järgi. Vooluvee algus on paika pandud umbkaudu: ilmakaar ja kilomeetrite arv mingist asulast. Põhikaart ja maaparandusbürood on pilti teineteisest sõltumatult täpsustanud. Väljamõeldud nimed, ümberkirjutusvead, mitmest rööpselt käibivast nimest on valitud kogu nimeobjekti suhtes vähem esinduslik.
Nimeobjekt selgelt piiritletav, aga ametlik nimi on välja mõeldud: Kivila oja < pn, õige on kas Saluoja või Saluora oja.
a) valed nimed: Kima oja < pn Kiima, õige Parniguoja; Männikuoja < ? õige Püsnikuoja • b) ümberkirjutusvead: Tomsioja < talunimest Tootsi, kirillitsas Тотси; Valgupera oja < talunimest Valgi; kirillitsas Валги • c) muud vead: Üraoja, õige Ura oja < ura • c) liigisõna ei vasta rahvapärasele kasutusele: Hilba jõgi, õige Hilba oja; Pahtpää jõgi, õige Pahtpää oja.
2. Ametlik nimi on vale ja lisaks pole teada, missugust ülemjooksu haru on sellega tähistatud. Avimehe oja, peab olema Tõiva oja. Lõunapoolne haru Lapistuoja < võrendik Lapistu, põhjapoolne Korla oja < hm Korla.
3. Ametlik nimi on üle kantud teisele ojale. Am Raagsilla oja, tegelikult ülemjooksul Helmuti oja, keskjooksul Korgõsilla oja, alamjooksul Kivioja. Õige Raagsilla oja algab Kikastu lätetest ja voolab (voolas?) läände Noodasjärve.
4. Ametlik nimi on valitud sobivalt, kuid situatsioonikirjeldus on vale. Kubija ojaks nimetatud oja on ümber suunatud ja voolabki Kubija järve, mitte Ura ojja. Vanem nimi Reedo oja seostub Reedo küla ja Reedo sillaga, mille all on kuiv ojasäng.
5. Peaharu on valesti määratud. Alamjooksul Peeli jõgi < Piili oja. Vooluvee veerikkaim ülemjooks on Pähni jõgi (oja). Hea lahendus oleks, kui Piili ojja suubub Piirioja ja Piili oja ise moodustub siis, kui ühinevad Pähni oja ja Kolga oja.
6. Vooluveel puudub üldtunnustatud rahvakeelne nimi. Ametlikult Leevi jõgi, nimed alates suubumisest Ahja jõkke ülesvoolu: Karilatsi jõgi, Leevi jõgi, uuesti Karilatsi jõgi, Tõdu jõgi, Poka oja, Ängä oja, Veskimõisa oja, Matu oja, Sabõrna oja, Kiltre oja, Lavassuu kraav. Sellisel juhul on ainus hea lahendus jätta praegune ametlik nimi alles ja kehtestada vooluvee lõikudele ühest kindlast punktist teiseni mitteametlikud rööpnimed, mida soovitatakse kasutada seal, kus see on võimalik ja vajalik. Nende kasutamist põhikaardil on lihtne sätestada kaardikujunduse eeskirjaga, KNR päring rööpnime kaudu viib õige objektini. Kui maanteesilla sildil on kasutatud traditsioonilist nime, siis on olemas mingisugunegi alus, et seda edasi teha.
Rööpnimed = jõelõikude nimed GIS-is Leevi jõgi on üks joonobjekt, kuid sellega on seotud paralleelselt eksisteerivad osaobjektid, millel on järgnevad nimed: suudmest Sillukõsõ oja suubumiseni Karilatsi jõgi, Sillukõsõ oja suubumisest Poka veski tammini Tõdu jõgi jne. Osaobjekte võib võrrelda linnaosade, osavaldade vms. Kõik muud sama jõe nimed ja nimevariandid on anmebaasis vaid teadmiseks. Neid ei kanta põhikaardile (ametliku nime järele sulgudesse), rööpnimi kantakse.
Vooluvete nimede põhjalik korrastamine on… • välitööga kaetud piirkondades kohe võimalik ja vajalik. • Mujal, kus probleemid on ilmsed, tuleb küsimused kokku koguda (Tõnu Raudsepp?), läbi analüüsida ja koha peal käies selgeks teha. • Nimede korrastamise käigus ilmneb kindlasti ka seda, et nimeobjekte on tegeliku olukorraga võrreldes valesti kirjeldatud. Kuidas teha vahet ajutistel ja jäävatel ümbersuunamistel?
