Finantsharidus – rahaasjade planeerimine, probleemide lahendamine, kindlustamine Heli Lehtsaar

1. Finantsharidus – rahaasjade planeerimine, probleemide lahendamine, kindlustamine Heli Lehtsaar

2. Finantsaabits: õpetajale, õppurile, huvilisele • Käsiraamat õpetajale. Majandus- ja ettevõtlustundides, kuid ka teistes tundides kasutamiseks. Mõeldud ka teistele, kes tunnevad huvi rahaasjade aruka korraldamise ja finantsteenuste mõistmise vastu. • Teemad: isiklike finantseesmärkide seadmine, arukas majandamine ja tarbimine, panga- ja kindlustusteenused, pensionid, investeerimine. • HTM-i abiga jaotasime Eesti koolidesse. • Pdf-raamat ja e-raamat: www.minuraha.ee/finantsaabits

3. Rahaasjade planeerimine

4. Raha ja rahaasjade planeerimine • Edukamad on need, kes planeerivad. • Planeerimise esimene etapp võiks olla oma praeguse majandusliku olukorra analüüsimine ja järelduste tegemine. • Üldpilt: analüüsi, kas sul on sääste ja kui palju. Kui kaua saaksid nende säästudega elada, kui põhisissetulek ühel päeval kaob? Kas sul on investeeringuid – aktsiad, pensionifondid? • Detailsem pilt: isikliku puhasväärtuse arvutamine ja rikkuse viis astet. Finantsaabits lk 15–20

5. Isiklik finantsplaan: eesmärgid ja eelarve • Rahandusliku sõltumatuse poole aitab liikuda isikliku eelarve ja finantsplaani koostamine. • Finantsplaani koostamise etapid: 1.Eesmärkide seadmine (lühi- ja pikaajalised). Eesmärgid mõõdetavad ja rahas väljendatud. Näiteks: “Puhkusereis Kanaaridele veebruaris, 650 eurot”. Lapsel: “uus nutitelefon, 160 eurot”. Nipp! Pane oma eesmärgile nimi, sest kogumine on motiveerivam sildi all “puhkusereis Korfule” kui lihtsalt raha kõrvale panemine. Eesmärkide seas peaks olema ka hädareservi kogumine ootamatuteks sündmusteks – hambaravi, autoremont. 3–6 kuu kulude varu. 2.Eelarve koostamine –ülevaate saamiseks oma tegelikest kuludest, eesmärgini jõudmise hinna välja selgitamiseks ja pidevaks eelarves püsimise jälgimiseks.

6. Finantsplaan – eelarve • Kõige parema ülevaate igakuistest tuludest ja kuludest ning tarbimisharjumustest annab isiklik eelarve. • Eelarve koostamine aitab vastata kolmele küsimusele: - millised on tulud ehk sissetulekud - millised on kulud ehk väljaminekud - mille peale peamiselt kulutad ja kas on võimalik millegi arvelt säästa. Näiteks teenustasud, väljas söömine, pahed? • Oluline on eelarve regulaarselt üle vaadata ja jälgida, kas suudad oma eesmärkidest kinni pidada.

7. Finantsplaan – eelarve Abivahendid eelarve koostamiseks- Exceli tabel - Valmis eelarve vormid, näiteks: www.minuraha.ee/pere-eelarvekool.minuraha.ee/teen-eelarve õpilasele mõeldud vorm -Internetipanga pakutav eelarvevorm Testimaks oma eelarve vastupidavust erinevatele ootamatustele (Euribori tõus, inflatsioon, sissetulekute muutumine) võib kasutada pere-eelarve stressitaluvuse kalkulaatorit. www.minuraha.ee/stressikalkulaator

8. Kust leiab infot?

9. Tarbijaveeb minuraha.ee Eelkõige täiskasvanud tarbijatele, koostab Finantsinspektsioon. Eesmärk on anda sõltumatut infot ning kirjeldada lihtsas keeles finantsteenuste põhitõdesid (hoius, laen, liising, pension, investeerimine, kindlustamine). Me ei soovita ühtegi teenust osta ega ostmata jätta, tarbija teeb ise valiku.Lisaks tekstidele ka kasulikud töövahendid: • Kalkulaatoridwww.minuraha.ee/kalkulaatorid (palgakalkulaator, hoiuste kalkulaator, igipäevaste pisikulude kalkulaator, Euribori muutuse mõju laenumaksetele, laenukalkulaator, II samba pensionifondide tasude ja tootluse kalkulaator jne)

10. Minuraha.ee töövahendid: võrdle teenuseid • Teenuste võrdlustabelid, erinevate pankade teenuste tingimuste ja hindade kohta. www.minuraha.ee/vordlustabelid- Pankade teenustasude võrdlustabel - Hoiuste võrdlustabel - Krediitkaartide võrdlustabel - II ja III samba pensionifondide võrdlustabel • “Mida võrrelda” küsimustikud 14 erineva teenuse kohta. www.minuraha.ee/mida_vorrelda Iga finantsteenuse kohta on välja toodud olulisemad küsimused, millele peaks enne teenuse ostmist kindlasti vastused leidma (lepingu tingimustest, teenindajalt). Nt reisikindlustus, eluasemelaen jne.

11. Minuraha.ee töövahendid: mängud • Oliver otsustab! (eesti ja vene keeles) • Testid: pane oma teadmised proovile! • Üldteadmised finantsteenustest • Laenamine • Kindlustus • Säästmine ja investeerimine • Pension • Rahatsirkus: interaktiivne lauamäng nii eesti kui vene keeles. www.minuraha.ee/mangud

12. Kool.minuraha.ee • 13–20 aastastele mõeldud tarbijaveeb. • Selgitab rahaasjade korraldamise põhitõdesid noorte vaatevinklist ja noortele arusaadavas keeles. • Teemad: alates igapäevaste rahaasjade ABC-st kuni rahaasjade korraldamiseni edasi õppima minnes, tööle minnes, iseseisvat elu alustades, reisile minnes, autot ostes. Pensioniks kogumine, Eesti pensionisüsteem. • Intervjuud kuulsustega, mängud, noorte tehtud rahateemalised videod. • Rubriik õpetajatele, kust leiab rahateemalisi ülesandeid, sh “Minu raha päeva” materjalid ja viited kasulikele veebilehtedele.

13. Kui rahaasjad on ummikus

14. Kuidas käituda probleemide korral? • Parim finantsinspektor on inimene ise – kui ta on oma vajadusi ja võimalusi algusest peale õigesti hinnanud (ei ole võtnud liiga suurt laenu, on sõlminud sobiva kindlustuskaitsega kindlustuslepingu jne), on tõenäosus probleemidesse sattumisel väiksem. • Paljud probleemid on lahendatavad, kui pöördud teenusepakkuja poole, uurides võimalikke lahendusi. • Kui tunned, et sinu õigusi on rikutud, saad esitada teenusepakkuja peale kaebuse.

15. Kaebuse esitamine • Kaebuse võid esitada: • Teenusepakkujale • Finantsinspektsioonile (panga- ja kindlustusteenused, investeerimisteenused) • Tarbijakaitseametile (liisingfirmad, kiirlaenufirmad) • Kindlustuse vaidluskomisjonile (liikluskindlustus) • Kindlustuse lepitusorganile (kõik kindlustused) • Politsei ja prokuratuur (finantspettused, kuriteod) • Kohus. Kui pole saanud kohtuvälises vaidluses soovitud lahendust. Tähendab aja- ja rahakulu!

16. Kuidas käituda makseraskustes? • Probleemiga tuleb kohe tegeleda, see ei lahene iseenesest! • Teenusepakkuja (nt pank) poole tuleks pöörduda juba enne, kui oled esimesed maksed võlgu jäänud. Koos tuleks proovida lahendus leida. Võib pöörduda ka võlanõustajate poole. Tasuta nõustajate kontaktid: www.minuraha.ee/volanoustajad • Ei tohiks võtta uut laenu vana laenu tasumiseks. Ei SMS-laenule! • Koosta eelarve. Pööra tähelepanu kuludele – kas on võimalik neid vähendada ja kas on võimalik tulusid suurendada? • http://volanoustamine.minuraha.ee/ sh aprillis jõustunud füüsilise isiku võlgade ümberkujundamine.

17. Kindlustamine

18. Kindlustus – õhu müük või kindlustunne? • Kindlustuse eesmärk on vältida kindlustusvõtja ja/või tema lähedaste materiaalse heaolu vähenemist. • Kindlustus maandab riske ootamatute sündmuste puhul. Riskid peavad seejuures olema täpselt kindlaks määratud ja mõõdetavad. • Mistahes ettetulevaid riske ei ole võimalik kindlustada. Alati on riske, mida kindlustusseltsid ei kindlusta. Samuti on sündmusi, mille korral hüvitist ei maksta. • www.minuraha.ee/kindlustamine

19. Kindlustus: piirangud ja välistused • Kindlustuslepingutes on kirjas piirangud ja välistused, mille puhul seltsil ei ole kohustust hüvitist maksta. Välistused on seltsiti erinevad, kuid on ka selliseid välistusi, mis on üldjuhul iga seltsi tingimustes kirjas. • Näiteks: üldjuhul ei hüvita ükski selts kaskokindlustuse kahju, kui autojuht oli õnnetust põhjustades alkoholi- või narkojoobes. Reisitõrkekindlustuse puhul on levinud välistuseks streik: kui su reis jäi ära või lükkus edasi streigi tõttu, siis kahjusid ei hüvitata.

20. Kindlustuse vormid • Vabatahtlik kindlustus – kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest.Näiteks kodukindlustus, kaskokindlustus, õnnetusjuhtumi kindlustus jt. • Kohustuslik kindlustus – isik on seadusega kohustatud sõlmima kindlustuslepingu. Näiteks liikluskindlustus. • Sundkindlustus – on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või -maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile, näiteks sotsiaalmaksu vahenditest finantseeritav ravikindlustus.

21. Kindlustusteenuste pakkujad • Kindlustusseltsid. Äriühing, kellega inimene sõlmib kindlustuslepingu ja kes kindlustusjuhtumi toimumisel kahju hüvitab. • Kindlustusvahendajad (kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid). Kindlustusmaakler esindab kindlustuse ostja huve, otsides tema kindlustushuvile sobivaimaid pakkumisi. Kindlustusagent esindab ühte konkreetset kindlustusseltsi. • Kindlustuse pakkujad peavad olema registreeritud Finantsinspektsioonis. Nimekiri: www.fi.ee

22. Enne kindlustuslepingu sõlmimist! • Milliste riskide vastu tahad end kindlustada? Näiteks kodukindlustuse puhul võivad olla erinevad riskid perel, kes elab ahiküttega puumajas ja perel magalarajooni korrusmaja keskmisel korrusel.NB! Koguriskikindlustus ei kindlusta kõikide riskide vastu. • Millise summa ulatuses tahad kindlustada? • Pööra tähelepanu, kuidas on kindlustustingimustes erinevad riskid defineeritud. Näiteks mis on torm, vargus?

23. Ennekindlustuslepingu sõlmimist! (2) • Võrdle vähemalt kolme kindlustusseltsi tingimusi. Kuigi erinevad seltsid võivad pakkuda sama nimega tooteid – kodukindlustus, reisikindlustus – on nende tingimused erinevad. • Ära otsusta ainult kindlustusmakse suuruse põhjal. Uuri eelkõige, milliste riskide vastu ja millistel tingimustel kindlustuskaitset pakutakse. Näiteks millised on välistused kindlustushüvitise maksmisel, kui suur on omavastutus. Vali kindlustusselts kõikide lepingutingimuste põhjal tervikuna.

24. Millest koosneb kindlustusleping? • Kindlustuse sooviavaldus ehk kindlustusavaldus. Kliendi poolt avalduses esitatud andmete alusel esitab kindlustusselts talle konkreetse pakkumise. • Kindlustuse tüüptingimused. Kindlustustingimused on teataval määral läbiräägitavad. Üldjuhul kindlustus-tingimuste sisus siiski eraldi kokku ei lepita. Kindlustustingimustes on kirjas kogu kindlustuslepingu kohta käiv informatsioon. • Poliis on dokument kindlustuslepingu sõlmimise kohta. Poliisile on märgitud ka kindlustuslepingus sisalduvad olulised andmed.

25. Tänan! Heli Lehtsaar Tarbijahariduse spetsialist, minuraha.ee 6680 849, heli.lehtsaar@fi.ee