Rahvusvahelised haridusuuringud kooliga seotud tegurite mõjust õpilaste tulemustele

1. Rahvusvahelised haridusuuringud kooliga seotud tegurite mõjust õpilaste tulemustele Põlva Hariduskonverents 3.03.2014 Einar Rull Nõunik Õpekava ja testide keskus SA Innove

2. Soome kogemusest • Hattie’ rahvusvaheliste uuringute kokkuvõte • Vastused küsimustele

3. Kes on Soome õpetaja OAJ juhi Olli Luukkase ettekandest Educal 24.01.2014

4. Mis saab edasi • Direktoriteks saavad tavaliselt kõige tugevamad õpetajad • Omavalitsuse hariduse- ja kultuuri-nõunikuteks saavad tavaliselt kõige tublimad direktorid • Ühel tüüpilisel omavalitsusel on 10 kooli, nendest 8 on põhikoolid, üks on gümnaasium ja üks on kutsekool • Koolivõrgu korraldamine on delegeeritud omavalitsuse tasemele • Opsia on organisatsioon, mis ühendab erinevaid omavalitsuste haridus- ja kultuurinõunikuid ning kus sisuliselt otsustatakse, mida ja kuidas Soome hariduses ette võtta

5. Muutused koolivõrgus 2004 - 2008 • 2004 - 2008 on õpilaste arv vähenenud 5% ning põhikoolide arv 14% • Keskmine õpilaste arv koolis on kasvanud 164-lt õpilaselt 181 õpilaseni • 53% õpilastest käib põhikoolides, kus õpib üle 300 õpilase • (siin tuleb vist teha paus ja küsida, kuidas on see võimalik!!!) • Põhikoolivõrgu käigushoidmine läks samal ajal ikka 8% kulukamaks Andmed siin ja edaspidi ettekandest „Väikeste koolide pedagoogika ja koht Soome koolivõrgus“ 27.11.2013 Taina Peltonen

6. Muutused viimase 20 aasta jooksul • Põhikoolidest on kadunud umbes 2/5 kas koolide sulgemise või liitmise tagajärjel (kokku umbes 1900 kooli) • Samal ajal loodi 223 uut kooli • Kainus, Lapimaal ja Põhja-Karjalas vähenes koolide arv 60%. • Uudenmaal ja Ida-Uudenmaal vähenes koolide arv alla 20%. • Koolivõrgu ülevalpidamiskulud on nendes kahes piirkonnas kasvanud kõige rohkem (eelkõige kinnisvaraga seotud haldus- ja hoolduskulud vahemikus 4,5-13 tuhat € õpilase kohta)

7. Koolide arv Soomes 2000 - 2012 • Aastal 2000 4022 põhikooli • Aastal 2012 2644 põhikooli • Aastal 2000 593 461 õpilast • Aastal 2012 520 000 õpilast • Aastal 2009 oli • 2150 koolis üle 50 õpilase (3/4 koolidest) • 739 koolis alla 50 õpilase (1/4 koolidest)

8. Koolide suhtarvud Soomes • 74% koolidest olid (1-6 kl) algkoolid • 13% koolidest olid (7-9 kl) progümnaasiumid • 24% põhikoolidest oli alla 50 õpilasega • 6% põhikoolidest oli üle 500 õpilasega • 90-ndatel aastatel suleti 70-80 kooli aastas • 00-ndatel aastatel suleti 106 kooli aastas • 2006 aastast sulgemistempo kasvas

9. 1993 – 2009 koolide arvu vähenemine(ka gümnaasiumid) Soome ja Eesti rahvaarvu erinevus 4,15 korda

10. Kokkuvõte: • Tõdetakse, et koolivõrgu kokkutõmbamine on olnud väga kiire ning sellel on olnud oma mõju piirkondade elule üldse • Väikeste koolidega tegelemiseks tuleb rohkem tähelepanu pöörata saavutustele liiklasside õpetamisel • Maal elavatele lastele ei suudeta pakkuda samas ulatuses alusharidust kui linnas Kõik senised andmed pärinesid Taina Peltose esitlusest

11. Millised kooliastmed sobivad ühte majja(Annely Eesmaa küsimustele vastas Taina Peltonen) • Õpilased sooviksid, et oleksid ainult oma kooliastme õpilased • Nooremate õpilaste jaoks pakuvad vanemad õpilased eeskuju • Õpetajatele meeldiks, kui progümnaasium ja gümnaasium oleksid koos, sest siis oleks vähem probleeme koormusega • Kui vahetada kooli, kulub mingi aeg sisse-elamiseks (Hattie järgi) – Inglismaa panustab selle tõttu hetkel just torukoolidesse

12. Mis meid soomlaste arvates ees ootab:kulutuste kasv ühiskonnas Alt üles: pensionid, tervishoid, hooldushaiglad, töötuskindlustus, haridus

13. Kulutused haridusele SKP-st Siin on Eesti

14. Väiksed ja suured koolid • Väikeste koolide eelis • võimalik lastega individuaalselt tegelda • Võimalik enam õpilaste vajadustega kohastuda • Lastel võimalus rohkem rääkida • ? • Suurte koolide eelis • Rikkalikum õpikeskkond • Sobivamad õppesuunad • Paremad õpetajate töötingimused • ?

15. Demograafiast: • Kui mingi linn on 10x suurem, on seal 1,7 korda rohkem inimeste vahelisi kontakte; samas on ka palgad 1,7 korda kõrgemad • Mida suurem linn, seda kiiremini kasvab • Samas toimub globaliseerumine ja tehniline progress, mille tulemusena ei ole vahet, kus me elame

16. Linna tuled meelitavad Kultuur, klubid, palk …

17. Selle järel toimub valglinnastumine

18. Inimesed tahavad elada siin

19. Või siin … Vähemalt mõnda aega Tervislik elukeskkond jne

20. John Hattie: kokkuvõte haridusuuringutest • Tegelenud õpetajakoolitusega Uus-Meremaal, Kanadas, USA-s ja Hongkongis. Viinud läbi 1000 töötuba kokku 3000 õpetajale ja koolijuhile. • Imestas, miks erinevad ülikoolid olid raudkindlalt veendunud üsna erinevate ning mõnikord ka üksteist üsna välistavate tunnis kasutatavate võtete efektiivsuses (on see nii?) • Kus teised nägid probleemi, seal Hattie võimalust. • 1990 moodustas Aucklandi ülikooli juures uurijate grupi asja uurimiseks

21. Tegevus • Analüüsis pärast 1976. aastat ilmunud teadusartikleid • Enamasti inglise keelt kasutavate riikide kohta • Üle 1000 metaanalüüsi (temaatilise kokkuvõtte) • 71 tuhat teadusartiklit • Kaudselt oli vaatluse all enam kui 240 miljonit õpilast • 100 uurijat töötasid umbes 12 aasta jooksul • Raporteeritud efektid kanti ühisele skaalale • Ühikuks õpilaste võimekusejagunemise 1 standardhälve (vastab 2-3 aastale õppimisele), keskmine efekt 0,4 • Times EducationalSupplement (TES) nimetab uurimust hariduse „Pühaks Graaliks“. Mõju on olnud tohutu. • Eesti keelne kokkuvõte asub: http://www.innove.ee/et/yldharidus/esf-programmid/yldhariduse-pedagoogide-kvalifikatsiooni-tostmine/uudiskiri/uudiskiri-15/edetabel-votetest-mis-tootavad

24. Milline on koolivormi mõju?

25. Algklassides mõju puudub ning vanemates klassides negatiivne

26. Kooli mõju • Me kõik arvame, et meie kool on väga omanäoline, samas on sellel omanäolisusel tihti üsna väike mõju õpilaste edasijõudmisele. • Kui me võtame kaks sama võimekusega õpilast erinevatest koolidest, siis sellel, millises koolis nad käivad, on teisejärguline tähtsus.

27. Kooli suuruse mõju akadeemilistele tulemustele21 uurimust, 120 kirjeldatud efekti, efekti suurus 0,43 • Strukturaalse efekti jaoks väga suur efekt. Väikseid koole on lisaks kallis majandada • Stecklenburg (1991): gümnaasiumi tasemel on kooli suuruse mõju 0,47. Optimaalne 800 õpilast. Kasvades hakkasid õppekavast tulenevate eeliste mõjud kahanema. Väikeste koolide puhul oli õpilaste arvu kasvu mõju õpitulemustele eriti nähtav.

28. Kooli suurus … • Ready, Lee Ja Welnerigümnaasiumiastme uuring (2004) vaatles matemaatika ja lugemise tulemusi ja leidis, et optimaalne on 600–900õpilast. • Lee ja Smithi uuringus 1997 pakuti välja numbrit 600–800. • Mida võimekamad õpilased, seda suurem number. • Mida enam immigrante koolis, seda väiksem on optimaalne number. • Suurtes koolides kasvavad koordineerimise kulud kiiremini kui efekt koolist.

29. Kooli suurus … • Newman (2006) Õpilastel ja õpetajatel on tihti väiksema kooli keskkonnast parem arvamus kui suure kooli keskkonnast. Konkreetset õpilast kõnetab vaid mingi kitsas osa suure kooli keskkonnast, mida väiksemas koolis võib lihtsalt mitte olla. • Lee ja Smith (1993, 1997) nendes gümnaasiumides, kus on 600-900 õpilast, on õpetajate vahel rohkem läbikäimist ja meeskonnatööd. Õpetajatel oli suurem mõju küsimuste otsustamisele koolis. • Rollow ja Sebring(1993) leidsid, et õpilaste ja kooli juhtkonna vahelised suhted olid suures koolis paremad, õpilased said rohkem juhikogemusi, õpilased tundsid, et õpetajad on nendest rohkem huvitatud. • Walberg (1994) Kui koolis on 600-900 õpilast, järgitakse enam õppekava, seda ei lahjendata ega kohandata kergekäeliselt.

30. Kuidas saada kooli „suuremaks“ • Tihti on meil ka suures koolis õpilased üksikud. Tehnoloogia abil on nad plaanis panna koos töötama. Kuid sellisel juhul ei ole klassi seinad piirideks. • Koostööd võib teha ükskõik kui suure hulga teiste õpilastega. • Soomlased tahavad 2016 digipilve vormis minna totaalselt üle elektroonilisele õppimisele ja elektroonilistele eksamitele. Koostöövahendid on seejuures kõige olulisem prioriteet

31. Klassi suuruse mõju õpitulemustele96 uurimust, 785 kirjeldatud efekti, efekti suurus 0,21 • väidetakse, et klassi suuruse vähendamisega paranevad õpitulemused, õpetamine on enam kohandatud ja kõrgema kvaliteediga, on võimalik enam rakendada innovatsiooni, enam kasutada õpilasekeskset õpetamist, tõstab õpetajate moraali, tundi segatakse vähem, vähem käitumishäireid, lihtsam õpilasi hõivata akadeemilisse tegevusse. Samas aga haridusuuringud ei kinnita neid väiteid. • Väiksem klass tähendab paremaid töötingimusi õpilasele ja õpetajale, mis ei tarvitse põhjustada paremaid tulemusi.

32. Klassi suuruse mõju … • Tegelikult väiksem klass võimaldaks efektiivsemate meetodite kasutamist. • Kui klassis on üle 80 õpilase, tekib õpilastel enesejuhitud õppimine (tavaline ülikoolis), teadmiste transmissioon. Siis on õpetaja jaoks kõige olulisem sisu tõlgendamine ja selle hindamine, kuidas on õpilased võimelised seda absorbeerima. Õpilased soovivad saada õppimiseks konspekte. • Kui õpilasi on 30-80 vahel, tuleb rakendada üsna jäikasid õpetamismeetodeid, kus kõik läbivad materjali sama kiirusega. • Kui on 20-30 õpilast klassis, on võimalik klassis läbi viia grupeerimist vastavalt võimekusele, võimaldades erinevat tüüpi eneseregulatsiooni, kasutada õpilast kui õpiressurssi. • Erineva suurusega klassis tuleks erinevalt õpetada, kuid tihti ei õpetata.

33. Avatud klassiruumi efekt 0,01 • Tavalisi teste tehti paremini traditsioonilises klassis, kuid loomingulisi ülesandeid tehti avatud klassiruumis paremini, õpilased olid motiveeritumad ning positiivsema minakontseptsiooniga. • Ainult arhitektuurist tuleneva efekti peale ei maksa lootma jääda vaid tuleb kasutada ka avatud klassiruumile kohaseid õpetamisvõtteid.

34. Õpilaste jagamine võimekuse põhjal • On efektiivne vaid siis, kui seda rakendatakse kas kõige andekamate või kõige nõrgemate õpilaste suhtes. Mitte aga üldiselt. • Kitsas ja lai matemaatika on ka võimekuspõhine jagamine. • Andekate puhul on edukas pigem kiirendamine 0,68 kui süvendamine 0,39. • Üldjuhul on võrdsuse kadumise tahk olulisem kui akadeemilise saavutuse kasvamine. Võib demoraliseerida madalama võimekusnivooga õpilaste gruppi, kui neilt oodatakse väga vähe (sildistamine). • Ebaõiglust tuleb tihti sellest, et jaotuse üle otsustab õpetaja ja subjektiivselt. Trackingust oleks kasu, kui nõrgemaid õpilasi õpetaksid sama võimekad õpetajad.

35. Liitklassid 0,04 • Võimaldab õpilasi paindlikumalt grupeerida. • Ilma klassideta kooli uuringus saavutati efekt 0,17. • Samas näitasid uuringud, et õpetajad tihti ei kasuta liitklasside õpetamisel liitklasside eeliseid. • On olemas ka uuringuid, mis näitavad väikest negatiivset efekti -0,1. Hilisemad uuringud näitasid 1-3 klassides efekti 0,1, 4-5 klassides nullilähedast efekt ja 6-7 klassides negatiivset efekti -0,1. • Loodusteadustes oli efekt -0,19 ja matemaatikas -0,25. Maakoolides efekt +0,1. • Kokkuvõttes ei ole täit selgust, kumb on parem. Vähemalt ei ole liitklasside kahjulikkus tõestatud.

36. Klassisisene rühmitamine 0,16 • Kasutatakse laialdaselt Uus-Meremaal. Enamus asju tehakse koos, kuid mõned ülesanded antakse eraldi. • Gruppe saab moodustada ka mitte võimekuspõhiselt rühmatöös. • USA uuringutes mõju tugevatele 0,29, keskmistele 0,17 ning 0,21 nõrgematele õpilastele. • Samas leiti, et grupeerimise mõju sõltub klassi suurusest. Efekt on suurtes klassides kuni kaks korda suurem: 0,35. • Väikeses grupis õppimine on efektiivsem kui kogu klassiga koos õppimine või individualiseeritud õpe. Väikestes gruppides õppimise efekt on andekate puhul 0,37, keskmiste puhul 0,19 ja nõrkade puhul 0,28.

37. Väikeses grupis õppimine • Väikeses grupis õppimine erineb klassisisesest grupeerimisest selle poolest, et väikesele grupile antakse eraldi ülesanne. • Uuritud vaid gümnaasiumi tasemel. • Näiteks IKT õppimiseks oli see kasulikum kui individuaalõpe. • Tulemus mõjus sellest, kui palju oli õpilastel varasemat grupitöökogemust. • Mõjus soodsalt ka enesehinnangu arengule. • Õppematerjal peab olema gruppide töö jaoks adapteeritud. • Õppeülesanded peavad olema väljakutset pakkuvad

38. Erivajadustega õpilaste teistega koos õpetamine 0,28 • Tavaliselt esitatakse kinnitamiseks humaanseid argumente, mitte vaid teaduslikke. • Ehkki ka koos õpetamisel peavad erivajadusega õpilased saama tuge. • Mõju matemaatikas 0,22 ja lugemises 0,12. • Efekt vaimse alaarenguga lastele 0,47 ja puudega õpilastele 0,13.

39. Andekate eraldiõpetamine 0,30 (0,84) • Andekaid tuleks eristada kõrge võimekusega õpilastest ning andekad vajavad juba teistsugust õppekava (erivajadus) ning kiirendamist. • Mõju üldiselt 0,30 ja kiirendamisel 0,84. • Rikastamise mõju on vaid 0,39

40. Poiste ja tüdrukute klassid • Poiste klassides töötab võistlusmoment, tüdrukute klassides solidaarsus. • Kui õpetada füüsikat koos poistega, on nõudlustase tavaliselt kõrgem ning poisid saavad aidata. • Poisid võivad tüdrukuid kiusata. • Andekatel õpilastel oli soodsam õppida segaklassides. • Küsimus on veidi alauuritud. • Stanfordiülikool on uurinud õpetaja soo mõju õpetamisel ning leidnud, et vastassoost õpilaste õpetamiseks peaks andma õpetajale veidi täiendavat koolitust.

41. Suuri efekte veel • Kiire reageerimine käitumisprobleemidele annab efekti 0,52. • Kaasõpilaste mõju on keskmiselt 0,53, ehkki seda mõju kasutatakse harva. • Istuma jätmisel on negatiivne mõju -0,16 kuni -0,39 ning kahekordne istuma jätmine on sisuliselt samaväärne koolist välja langemisega. Vanusevahe mõjub halvasti enesehinnangule ka hiljem. • Tegelikult vajab õpilane teistsugust lähenemist, mitte rohkem aega.

42. Juhtimistüüp – instrueeriv juht 0,66Instructional leader • Põhitähelepanu õpitulemustel ja väljakutsete olemasolul, õpetamise strateegiate arendamisel, õpilastele segamatu õpikeskkonna loomisel, kooli tegevuste hindamisel õpitulemuste vaatevinklist. • On selged eesmärgid ja kõrged ootused nii õpetajatele kui õpilastele; luuakse keskkond, kus võib kritiseerida ning toetatakse üksteist • Spetsiifiline haridusele omane juhtimine • Igal õpilasel võimaldatakse saavutada see, milleks ta on võimeline vaid õpetaja abiga (scaffolding)

43. Juhtimistüüp – ümberkujundav juht 0,36Transformational leader • Tähelepanu on suhetel, osapoolte rahulolul ja heaolul, arendatakse meeskonnatööd, pühendumust, väärtusi ja uute ambitsioonikate eesmärkide poole pürgimist, klienditeenindaja lähenemine, suur tähelepanu rahuloluküsitlustel • Juhtimine üldise juhtimise võtmes • Igal õpilasel võimaldatakse saavutada see, milleks ta on võimeline

44. Ümberkorraldav juhtTransactional leader • Kasutab lihtsamat tüüpi kommunikatsiooni alluvatega, et saavutada tegevus, mis viib eesmärkidele • muidu nagu transformational juht • Õpetajatele meeldib transformational juht rohkem, sest see toob enesega suurema rahulolu tööst

45. Juhtide mõjust veel • Koolijuhid, kes panustavad õpetajakoolitusse, nende mõju on 0,91. • Planeerimine, koordineerimine, õppekava ja õpetamise hindamine sagedaste klassikülastustega ning tagasisidega õpetajatele andis efekti 0,74. • Strateegiline ressursside paigaldamine andis efekti 0,60. • Eesmärkide ja ootuste seadmine oli mõjuga 0,54, • Õpetajate jaoks koolisisese ja -välise toetava õhkkonna loomine on 0,49 • Headel juhtidel on põhitähelepanu õpitulemustel

46. Näide kooli parandamise püüdest • Et tõsta gümnaasiumi taset, otsustati luua eelvalikuga progümnaasium (nimetuse all: 7-nda klassi reaalklass, kuhu saab üle linna kandideerida) • Progümnaasium sai hea ning enamus lõpetajaid üritas sisse saada südalinna koolidesse ja enamasti ka said • Kool oli aga ikka raskustes õpilaste värbamisega gümnaasiumiossa • Selle järel suleti progümnaasium • Kas kool toimis õigesti?

47. Näide koolide liitmisest Soomes • Naabervallas liidetakse kaks kooli, mõlemad on nõrgad • Liitmine tekitab tavaliselt paksu verd ning vanemad saadavad oma lapsi selle tõttu hoopis naabervaldadesse, kus koolid võivad olla juba varem liidetud ning kosunud • Kas seda probleemi oleks saanud ennetada?

48. Tänan! Palun küsimusi.