1 / 28

Oskuskeelekorralduse seminar

Oskuskeelekorralduse seminar. Eesti Terminoloogia Keskuse tegevus ja eesmärgid Ülevaade eri valdkondade terminitest Estermis. Eesti Terminoloogia Keskus. Eesti Keele Instituut Eestikeelse terminoloogia arendamine Seos likvideeritud Eesti Õiguskeele Keskusega Terminoloogiaprojektid:

sarila
Télécharger la présentation

Oskuskeelekorralduse seminar

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Oskuskeelekorralduse seminar Eesti Terminoloogia Keskuse tegevus ja eesmärgid Ülevaade eri valdkondade terminitest Estermis

  2. Eesti Terminoloogia Keskus • Eesti Keele Instituut • Eestikeelse terminoloogia arendamine • Seos likvideeritud Eesti Õiguskeele Keskusega • Terminoloogiaprojektid: • NATO projekt Kaitseministeeriumiga • Eurovoc Riigikantseleiga • Terminibaas Esterm (10 a – ca 60 000 terminit)

  3. Eesti Terminoloogia Keskus Tiina Soon – juhataja soon@eki.ee Eva Tamm – terminoloog Eva.tamm@eki.ee Merily Plado – terminoloog merily@eki.ee Liia Piirmets – terminoloog (NATO) Kaur Männiko – IT (NATO)

  4. Terminoloogiatöö korraldamine • Seoses Eesti Õiguskeele Keskuse likvideerimisega otsustati, et kuivõrd keelepoliitika kavandamine on Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne ning terminoloogiatöö korraldamine Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava Eesti Keele Instituudi põhimäärusest tulenev ülesanne, seondub keskne terminiarendus ja kogumine pigem Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalaga. • Leiti, et sobivaim koht terminoloogiatöö keskseks korraldamiseks on Eesti Keele Instituut, mis tagaks üleriigilise terminoloogia arendamise süsteemi, mida täiustaksid terminiprojektid eri ainevaldkondade raames. [Allikas: Ettepanek Eesti Õiguskeele Keskuse ümberkorraldamiseks]

  5. Terminoloogiatöö korraldamine Selline keskne ja üleriigiline oskuskeelekorraldus ning terminoloogia arendamise süsteem oleks mõeldav mitte ainult Haridus- ja Teadusministeeriumi vaid ka teiste ministeeriumite toetusel, sest • vaja on seda kõigile, kes eesti keelt kasutavad • terminoloogiatöö eeldab eriala- ja keeleinimeste koostööd Oskuskeele arendamisse peaksid panustama kõik ministeeriumid

  6. Terminoloogiakeskuse eesmärgid • Eestikeelse terminoloogia arendamine • Terminoloogiatöö korraldamine ja koordineerimine • Estermi edasiarendamine süstemaatiliseks terminibaasiks (erialakomisjonid) • Oskussõnavara levitamine Koostöös Eesti Terminoloogia Ühinguga (ETER)

  7. Terminibaas Esterm

  8. Esterm • avalik ja tasuta kättesaadav terminibaas • mitmekeelne • tõlkepõhine • vastab tõlkepõhise terminoloogiatöö standardile ISO 12616:2002 Terminograafia – terminite talletamine, jäädvustamine

  9. Tõlkepõhine <-> süstemaatiline terminikorraldus Erinevused: • terminite valik • terminite talletamise eesmärk • terminikirjes esitatud andmed

  10. Tõlkepõhine terminikorraldus Terminite otsimine isoleeritud tekstidest Terminikirjete loomine andmebaasis Olemasolevate kontekstide dokumenteerimine Laiema konteksti uurimine Mõistesüsteemi rekonstrueerimine tekstikatkete põhjal, kui see on võimalik Süstemaatiline terminikorraldus Terminite ja mõistete kogumine kogu ainevaldkonnast Mõistesüsteemi loomine Definitsioonide koostamine Terminikirjete loomine andmebaasis Terminikirjete omavaheline seostamine mõistesüsteemi tasandil Tõlkepõhine <-> süstemaatiline terminikorraldus

  11. Tõlkepõhine <-> süstemaatiline terminoloogiatöö • Kuna tõlkepõhine terminoloogiatöö ja süstemaatiline terminoloogiatöö on sisult ja eesmärgilt täiesti erinevad, ei saa neid hinnata ühtede ja samade kvaliteedikriteeriumidega. • Esterm on mõistepõhine • Estermi tuleb kasutada tekstikriitiliselt - kontekst, märkused ja viited allikatele

  12. Terminibaasi ajakohastamine ja usaldusväärsus • Pidev täiendamine ja uuendamine • Ei saa kunagi valmis • Sõnastikud Internetis ja paberil • Estermi ajakohasus

  13. Tõlkepõhine terminibaas Kellele vajalik? • Eesti õigusaktide inglise keelde tõlkijad • Euroopa Liidu tõlgid ja tõlkijad Estermi tõlkepõhise täiendamise jätkamine - justiitsministeerium Estermi tehniline haldamine - terminoloogiakeskus

  14. Terminibaasi Esterm edasiarendamine • Estermi edasiarendamine tõlkepõhisest terminibaasist süstemaatiliseks – miks? • Sisaldab ca 60 000 terminit

  15. Valdkonnad: Põllumajandus AG – 7704 (kalandus – 900, aiandus – 219) Õigus JU– 7527 Rahandus FI– 5661 Transport TR– 5428 (meretransport – 1876) Meditsiin ME – 3606 (farmaatsia – 50) Keemia – CH – 3361 Bioloogia BZ – 3341 (botaanika – 1479) Euroopa Liit EC– 2622 Avalik haldus AD – 1892 Tööjõud ja tööhõive TV – 1725 Keemiatehnika IC – 1577 Keskkond EN – 1433 Kaubandus CO – 1432 … Side OO – 1318 … Ehitus – 1039 … Füüsika PH – 769 … Statistika ST – 600 … Geoloogia - 160 … elektroenergeetika – 65 Klaas – 27 Ülevaade erinevate valdkondade terminite kohta Estermis

  16. Süstemaatilise terminibaasi loomine Estermi alusel • tõlkepõhise terminibaasi korrastamine ja edasiarendamine süstemaatiliseks terminibaasiks • terminid defineeritud ja mõistesüsteemi tasandil omavahel seotud • koostöö erinevate valdkondade terminoloogiakomisjonidega

  17. Oskuskeelekorralduse andmebaas

  18. Oskuskeelekorralduse andmebaas Aluseks Eesti Terminoloogia Ühingu korraldatud Eesti oskuskeelekorralduse seisundi uuring http://www.eter.ee Andmebaasi aluseks olevad küsitlustulemused: koostöö ja kontaktid keeleinimestega, kes kogutud terminoloogia ja sõnavara keelelisest aspektist üle vaataksid, • asutus, mis koordineeriks terminoloogiatöö korraldamist üle Eesti ning • väljund (infotehnoloogilised lahendused) kogutud oskussõnavara üldsusele kättesaadavaks tegemisel

  19. Oskuskeelekorralduse andmebaas • ülevaade oskuskeele arendamisest huvitatud erinevate valdkonna asjatundjatest -> • Terminoloogiakomisjonid - koondavad ühe eriala spetsialiste üle Eesti • Terminoloogiakomisjonide kasutamise traditsioon terminoloogiatöös -> • Eesti keele arendamise strateegia 2004-2010 nimetatud terminoloogiatöö eesmärgi ja ülesannete täitmiseks (kõigi Eestis viljeldavate teadusalade, tehnika- ja majandusharudening huvialade oskussõnavara arendamine; erialakeeleõpikute koostamine; terminiloome soodustamine õppe- ja teadusasutustes; oskuskeeleinfo levitamine ja vahetamine).

  20. Miks on terminoloogiakomisjone vaja? • eriala- ja keeleinimeste koostöövõrgustik • kasutatava terminoloogia ühtlustamine • ühtlustatud terminoloogia annab aluse erialaõpikute koostamiseks • uute sõnade loomine ja levitamine • alus tõlgete kvaliteedi tõstmiseks Terminoloogiatöö järjepidevus komisjonides

  21. Terminoloogiakomisjon – kellest koosneb? Kõigi ühes valdkonnas tegutsevate asutuste ja organisatsioonide esindajad üle Eesti kõrgkoolide õppejõud ministeeriumite ja nende allasutuste esindajad ettevõtete esindajad keeleinimesed Eesti Keele Instituudist terminoloogid Koostöö Eesti Standardikeskusega

  22. Näiteid juba loodud terminoloogiakomisjonidest • sõjanduse ning julgeoleku- ja kaitsepoliitika terminoloogia arendamise projekt • kaitseministeeriumi algatusel ja toetusel terminibaas Militerm -http://mt.legaltext.ee/militerm/

  23. Terminibaas Militerm

  24. Meditsiiniterminoloogia komisjon • http://www.est.medterm.dk/

  25. Töö terminoloogiakomisjonis

  26. Esterm kui erialaterminoloogia väljund Mis on sellest kasu? eriala- ja keeleinimeste koostöö tulemusena läbiarutatud ja ühtlustatud korrektne terminoloogia -> kõigile tasuta kättesaadav terminibaas Esterm -> Eesti õigusaktid ja seaduseelnõud ning EL õigusaktide tõlked

  27. Estermi kasutajad Kes saavad kasu? Kõik, kes eesti keeles räägivad, kirjutavad, suhtlevad • üliõpilased • tõlgid • tõlkijad • ajakirjanikud • õppejõud • erialaspetsialistid

  28. Eesti oskuskeel • Eestikeelse erialakeele kvaliteedi ja arendamise eest ei saa vastutada ükski muu riik ega organisatsioon maailmas - see on Eesti riigi ülesanne.

More Related