1 / 27

JUHTUMIUURING Kadri Kuusk, PRAXIS

JUHTUMIUURING Kadri Kuusk, PRAXIS. Loeng MT Üde esindajatele 2 7 . oktoobril 2006.a. Juhtum iuuringu m õiste.

senwe
Télécharger la présentation

JUHTUMIUURING Kadri Kuusk, PRAXIS

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. JUHTUMIUURING Kadri Kuusk, PRAXIS Loeng MTÜde esindajatele 27. oktoobril 2006.a.

  2. Juhtumiuuringumõiste Juhtumiuuring – meetod õppimaks keerukast juhtumist tuginedes antud juhtumi kõikehõlmavale mõistmisele, mis on saadud ulatuslikult kirjeldades ja analüüsides juhtumit tervikuna ja tema kontekstis. Yin, R.K. (2003) Case Study Research: Design and Methods. Thousand Oaks: SAGE Publications Juhtumiuuring – nähtuse sügavuti uurimine tema loomulikus keskkonnas tuginedes mitmetele erinevatele infoallikatele ja vaatenurkadele. Evaulating Socio Economic Development. www.evaslsed.info Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

  3. Juhtumiuuringu ajalugu • 20. saj alguses – Oxford dictionary 1934. Meditsiin, sotsioloogia • Prantsusmaa. Chicago Ülikool (immigrandid) 1930. aastad • Järgnes sotsioloogias kvantitatiivsete meetodite tõus • 1960. aastatel mure kvantitatiivsete meetodite piiratusest. Juhtumiuuringu teooria edusammud. Kasvav huvi. • Viimastel kümnenditel taas moodi läinud (eriti haridusvaldkonna hindamisel) Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

  4. Millal valida juhtumiuuring? I • Püstitatud on KUIDAS? Või MIKS? küsimus • Uuritakse toimuvat nähtust tema reaalse elu kontekstis; nähtust on väljaspool loomulikku keskkonda raske uurida • Soovitakse nähtusest detailset ja sügavutiminevat pilti Samuti kui: • Soovitakse uurida mõnd ainulaadset, väheuuritud juhtumit, olukorda või protsessi • Uuritavaid mõisteid ja tunnuseid on raske kvanitifitseerida, puuduvad selged tulemused Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

  5. Millal valida juhtumiuuring? II • Hindamise puhul: ei sobi mõjude suuruse hindamiseks ja põhjuslikkuse kindlaks tegemiseks. • Juhtumiuuring võimaldab “olla kohal” – aitab lugejal tunda, kuulda, näha jne. Tarvilik asenduskogemus stereotüüpide ületamiseks ja olukordade puhul, mida tavaline inimene reeglina ise ei koge (nt. elu tuumaallveelaeval). Lisaks nagu ikka: raha, aeg, inimesed (oskused). Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

  6. Juhtumiuuringu tüübid • Näitlik – kirjeldav, reaalsuse lisamiseks • Uuriv – kirjeldav, hüpoteeside leidmiseks tulevase analüüsi tarbeks ja huvitatud osapoolte arvamuste väljaselgitamiseks • Kriitiline analüüs – üksikjuhtum projekti, poliitika vmt kohta käiva väite tõestamiseks • Elluviimise analüüs – uurib poliitika, projekti vmt elluviimist, sageli eri paikades, tihti normatiivne • Mõjude hindamine – mõjude tekkimise protsessi tundma õppimine Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

  7. Juhtumiuuringu etapid Üks vähem standardiseeritud meetodeid... • Uurimisküsimuste valik • Juhtumite valik. Andmete kogumise/analüüsi meetodite valik • Andmete kogumise ettevalmistamine • Andmete kogumine ja töötlemine • Andmete analüüs ja hindamine • Juhtumiuuringu raporti koostamine Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

  8. Uurimisküsimuste valik • Ülevaade valdkonna kirjandusest (literature review)– mitte vastuste leidmiseks, vaid terasemate ja läbinägelikema küsimuste esitamiseks • Teema täpsustamine – kunaküsimused ei näita, mida täpsemalt uurida, siis sõnastakse uurimuses aluseks võetavad väited • Valik – millistele küsimustele on võimalik vastata Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

  9. Juhtumite valik I Kolm alust juhtumite valikuks: • Mugavus – väga harva hea alus valikuks • Eesmärk • Tõenäosus – väga harva teostatav Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

  10. Juhtumite valik II Eesmärk: • Kahvel(bracketing) – Mis juhtub äärmustes? Mis seletab selliseid erinevusi? • Parim juhtum – Mis kindlustab eduka programmi? • Halvim juhtum – Miks programm ei tööta? • Klaster – Kuidas erinevat tüüpi programmid kõrvutuvad? • Esinduslik – Milline ja miks on programm olulisi erisusi esindama valitud juhtudel? • Tüüpiline – Mis toimub ja miks tüüpilistel juhtudel? • Eriline huvi – Mis toimub ja miks antud erilisel juhtumil? Tõenäosus: Mis toimub programmis tervikuna, ja miks? Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

  11. Juhtumite valik III – Üks või mitu? Ühe juhtumi uuring, kui: • Kriitiline juhtum – võimaldab testida kõiki teese • Unikaalne/äärmuslik juhtum – juhtumeid on nii vähe, et igaüks väärt analüüsimist • Tüüpiline või esinduslik juhtum – üldistatavad teadmised keskmiste projektide kohta • Paljastav juhtum – varem uurimata, raskesti ligipääsetav valdkond • Ajas korduv juhtum – uuritakse ühte juhtumit aja jooksul korduvalt Lisaks sõltub valik tõestatavast teooriast, keskkonna mitmekesisuset ja nõudest uuringu tulemuste täpsusele. Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

  12. Analüütiline üldistamine JUHTUM TEOORIA Üldistamine juhtumiuuringutes • Analüütiline üldistamine – juhtumiuuringu empiirilisi tulemusi võrreldakse varasema teooriaga • NB! Juhtum ei ole valimi ühik!! • Valitakse nagu teadlane valib uut eksperimenti laboris tegemiseks • Galileo vs Aristoteles Statistiline üldistamine VALIM ÜLDKOGUM Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

  13. Andmete kogumise põhimõtted • Põhimõte 1: Kasuta erinevad andmeallikad • Triangulatsioon (andmeallikate, hindajate, teooria, metoodika) • Põhimõte 2: Loo juhtumiuuringu andmebaas • Algandmestik ja uurija raport • Põhimõte 3: Säilita tõendite jada (chain of evidence) Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

  14. Juhtumiuuringu kvaliteet I • Mõõdiku kehtivus(construct validity) – kas mõõdik väljendab uuritavat kontseptsiooni? • Sisemine kehtivus(internal validity) – kas põhjuslikud seosed näitajate vahel on olemas? • Välimine kehtivus(external validity) – kas tulemused on laiendatavad üldkogumile? • Usaldusväärsus(reliability) – kas mõõdik mõõdab nähtust võimalikult väikese veaga? Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

  15. Juhtumiuuringu kvaliteet II Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

  16. Infoallikad • Dokumendid • Arhiivimaterjalid • Küsitlused ja intervjuud (avatud, fokusseeritud, struktureeritud jne.) • Otsene vaatlus • Vaatlus osalejana • Füüsilised esemed Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

  17. Triangulatsioon Arhiivimaterjalid Dokumendid Vaatlused FAKT Küsitlused Intervjuud Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

  18. Juhtumiuuringu protokoll • Juhtumiuuringu ülevaade (eesmärgid, teemad) • Välitöö protseduurid (mandaat, ligipääs objektidele, infoallikad) • Juhtumiuuringu küsimused (küsimused, mida hindaja peab andmete kogumisel meeles pidama) • Juhtumiuuringu raporti juhend (sisukord, jutustuse vorm) Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

  19. Andmete analüüs I • Teoreetilistel väidetel tuginev • Vastasteooriaid käsitlev • Juhtumi kirjelduse raamistiku koostamine Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

  20. Andmete analüüs II. Vastasteooriad • Otsene võistleja –mitte tegevus A, vaid tegevus B põhjustas tulemuse C • Koosvõistleja – nii tegevus A kui ka tegevus B põhjustasid koos tulemuse C • Võistlev elluviimine – mitte sisuline tegevus A, vaid selle rakendamise viis põhjustas tulemuse C • Võistlev teooria – mitte teooria A, vaid teooria B seletab tulemuse C • Ülivõistleja – jõud, mis on tugevam kui jõud A, kuid hõlmab seda, põhjustas tulemuse C • Ühiskondlik võistleja – mitte mõni konkreetne tegevus X, vaid ühiskondlik trend põhjustas tulemuse C Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

  21. Andmete analüüsi tehnikad • Mustrite sobitamine (pattern matching) • Selgituste konstrueerimine (explanation building) • Aegridade analüüs • Loogikamudelid • Juhtumite ristanalüüs Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

  22. Raporti struktuur • Lineaar-analüütiline • Võrdlev • Kronoloogiline • Teooriat püstitav • “Pinev” • Järjestamata Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

  23. Raporti kirjutamine • Ära kirjuta enda jaoks • Kunagi ei ole liiga vara alustada • Otsusta: tegelik või anonüümne juhtum • Palu juhtumis osalejatel ja andmeallikatel raporti mustandit kommenteerida Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

  24. Tavapärane juhtumiuuringute kriitika • Reeglite puudumine, subjektiivsus – pigem tegijate kui meetodi puudus • Üldistamisvõimaluse puudumine– analüütiline üldistamine vs statistiline üldistamine • Liialt aega ja ressursse nõudev, päädub suure hulga lugemiskõlbmatu materjaliga – ajaloos sageli nii juhtunud, aga tulevikus ja Teie töös ei pruugi Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

  25. Milline on hea juhtumiuuring? Juhtumiuuring peab... • ...olema olulisel teemal (juhtum(id) on ebatavaline ja üldrahvalikku huvi pakkuv; teema on riiklikult oluline, kas teooria, poliitika või praktika seisukohalt) • ...olema terviklik/lõpetatud • ...käsitlema alternatiivseid teooriaid • ...tuginema piisavatel tõenditel • ...olema ülesehitatud kaasahaaravalt Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

  26. Hea juhtumiuurija • Oskus esitada häid küsimusi...ja tõlgendada vastuseid • Hea kuulaja...ei takerdu oma eelarvamustesse • Kohanev ja paindlik...näeb uusi olukordi võimaluste, mitte ohtudena • Hea asjatundja uuritaval teemal...vähendab andmekogumise vajaduse ja tegevused talutava hulgani • Mittekallutatud eelnevatest arvamustest...tähelepanelik ja vastuvõtlik algteesidele vasturääkivatele tõenditele Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

  27. Täiendav kirjandus • General Audit Office (1990) Case Study Evaluations. GAO/PEMD-91-10.1.9 • Yin, R.K. (2003) Case Study Research: Design and Methods. Thousand Oaks: SAGE Publications • Yin, R.K. (2003) Applications of Case Study Research. Thousand Oaks: SAGE Publications • Stakes, R.E. (1995) The Art of Case Study Research. Thousand Oaks: SAGE Publications Juhtumiuuring ▪ 27.10.06

More Related