1 / 46

Kadri Leetmaa kadri.leetmaa@ut.ee

Talveakadeemia 01.03.2009. Kvaliteetne linnakeskkond ja valg (e) linnastumine. Kadri Leetmaa kadri.leetmaa@ut.ee. Minust endast. Minust endast. Tartu Ülikool, inimgeograafia magistrikraad 2005, doktorikraad 2008

zwi
Télécharger la présentation

Kadri Leetmaa kadri.leetmaa@ut.ee

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. Talveakadeemia 01.03.2009 Kvaliteetne linnakeskkond ja valg(e)linnastumine Kadri Leetmaa kadri.leetmaa@ut.ee

  2. Minust endast Minust endast... • Tartu Ülikool, inimgeograafia • magistrikraad 2005, doktorikraad 2008 • linnageograafia, postsotsialistlik linn, ränne ja rahvastikurühmade elukohaeelistused • doktoritöö: “Eeslinnastumine Tallinna linnaregioonis”, september 2008 • pärit Võrumaalt, õppinud Tartus, elanud Ruusmäe-Tartu-Tallinn-Luksemburg-Elva • aaa

  3. Teemad Minust endast... • aaa • Eeslinnastumise ja valglinnastumise loogika ja kvaliteetne linnakeskkond • Eeslinnaalade arenguloogika Tallinna linnaregioonis (1980ndad, 1990ndad, 2000ndad)

  4. Minust endast... • aaa Eeslinnastumise loogika ja kvaliteetne linnakeskkond

  5. Mõisted Minust endast... • Eeslinnastumine (suburbanisation) • Linna elutsükli teooria (Van den Berg jt 1982) • linnastumine, eeslinnastumine, vastulinnastumine, taaslinnastumine • Kvantitatiivselt: linnaregiooni eeslinnaalade rahvastik kasvab kiiremini kui linnarahvastik; majandustegevuse detsentraliseerumine regioonis • Kvalitatiivselt: paremal järjel perede ränne linnast tagamaale kvaliteetsema elukeskkonna otsingul; linna tagamaa majanduslik mitmekesistumine • aaa

  6. Mõisted Minust endast... • Valglinnastumine (urban sprawl) • Planeerimata turujuhitud rahvastiku ja majandustegevuse eeslinnastumine • Majanduslikult ebaotstarbekas ja säästva arengu põhimõtteid mittejärgiv asustusstruktuur • aaa

  7. Eeslinnastumist suunavad tegurid Minust endast... • aaa • Tõuketegurid linnas • Tõmbetegurid tagamaal • Võimaldavad (kujundavad) tegurid

  8. Eeslinnastumist suunavad tegurid Minust endast... • aaa • Tõuketegurid linnas • Tõmbetegurid tagamaal • Võimaldavad (kujundavad) tegurid • KOMPAKTNE EESLINN • FUNKTSIOONIDE ERALDATUS

  9. Kompaktne eeslinn Minust endast... • uued või laienevad eeslinnakeskused • Kompaktne detsentraliseerumine • Suburban downtowns (Hartshorn & Muller 1989) • Edge cities (Garreau 1991) • Urbanisation of suburbs (Gober 1989) • Linnaregioonide laienemine (Van den Berg 1999, Parr 1999) • aaa • Tõuketegurid linnas

  10. Kompaktne eeslinn Minust endast... • aaa • Tõuketegurid linnas Linnaregioonide laienemine (Van den Berg 1999)

  11. Funktsioonide eraldumine Minust endast... • aaa Patchwork City Region (Kunzmann 1997)Scrambled egg ... (Wiegandt 2000) ... milles pole vahet, kus on keskus, kus perifeeria, need on segamini ja narmendavad igas suunas.

  12. Planeerija unelm vs tegelikkus Minust endast... • VÄIDE: Majandustegevuse eeslinnastumine on seotud inimeste eeslinnastumisega. • VASTUS: Vaid osaliselt. • VÄIDE: Majandustegevuse eeslinnastumine vähendab pendelrännet. • VASTUS: Mobiilsusvajadus kasvab. • aaa

  13. Miks mobiilsusvajadus kasvab? Minust endast... • aaa • Tagamaale on asja mitte üksnes töö või kodu pärast. • Töökoha vahetamine on üsna tõenäoline. • Kõigi leibkonnaliikmete liikumine! • Bürooparkides ei tööta ainult valgekraed (ka koristajad, toitlustajad, postitöötajad jt)

  14. Tulemus Minust endast... • aaa • Linnaregiooni ruumistruktuur muutub keerulisemaks. • Funktsioonide eraldumine linnaruumis. • Põimuvad erinevate rahvastikurühmade erinevate funktsioonidega trajektoorid.

  15. Mis on linna mõte !? Minust endast... • erinevate funktsioonide koondumine • võimaluste ja valikute paljusus • linna kuhjunud tegevuste vaheline sünergia • Planeerimata eeslinnastumine takistab kättesaadavust. Linna mõte kaob. • aaa

  16. “Lühikeste teede linn” Minust endast... • aaa (Wiegandt 2000)

  17. Minust endast... • aaa Eeslinnaalade arenguloogika Tallinna linnaregioonis

  18. Eeslinnaalade areng nõukogude perioodil Minust endast... • aaa

  19. Sotsialismiaegne “eeslinnastumine” Minust endast... • aaa • “Alalinnastumise” kontseptsioon – elamuehitus linnas hilines, elama asuti tagamaale (Kesk- ja Ida-Euroopa riigid) (Szelényi 1996) • Satelliitlinnade areng – suurlinnade liigse kasvu piiramine (Nõukogude Liit) (Tammaru 2001, Lappo & Hönsch 2000, Brade & Nefjodova 1998)

  20. Eeslinnaalad nõukogude perioodil Minust endast... • aaa (Rahvaloendus 2000)

  21. Süsteemi prioriteedid ja ruumimuster Minust endast... • aaa

  22. Minust endast... Menüü Nälg • aaa Tüüpiline linnapere elab 45m² või 65m² paneelelamu korteris Kaasaegse elamispinna nappus, keskmine elamispind isiku kohta 1990ndate alguses 19m² Tagamaa korterid à la SU Datšad à la SU Tagastatud talud … Vaba maa atraktiivsetes piirkondades (Tallinna lähedal, rannaaladel) NÄLG ON SUUR.KA MENÜÜS ON ÜHTTEIST.

  23. 1990. aastate eeslinnastumine Minust endast... • Klassikalised tõuketegurid linnas ja tõmbetegurid tagamaal. • Võimaldavad tegurid hakkasid alles aegamööda “lahti rulluma”. • Elatustaseme kasv, võime investeerida eluasemesse • Maaturu toimimine, maa kättesaadavus • Korterituru teke, võimalus müüa • Eluaseme ostu finantseerimise võimalused • aaa

  24. Oota-ja-vaata-seisund (Marksoo 1999) Minust endast... • aaa

  25. Elamuehitus 1980ndatel Minust endast... • aaa (Rahvaloendus 2000)

  26. Elamuehitus 1990ndatel Minust endast... • aaa (Rahvaloendus 2000)

  27. 1990. aastate eeslinnastumine Minust endast... • aaa • Võimaldavad tegurid alles kujunesid, olid olemas kiiret valglinnastumist piiravad tegurid. • Toimus olemasolevate elamispindade baasil.

  28. Vabad eluasemed tagamaal Minust endast... • aaa

  29. Vabad eluasemed tagamaal Minust endast... • aaa Rahvaarvu muutuskomponendid Tallinna linnaregioonis perioodil 1989-2000

  30. 1990. aastate eeslinnastumine Minust endast... Kokku Tallinnast tagamaale saabujaid ~20 000 Neist: • aaa (Rahvaloendus 2000)

  31. 1990. aastate eeslinnastumine Minust endast... • Sotsiaalselt mitmekihiline protsess • Madalama sotsiaalse staatusega inimesed olemasolevatesse ja odavamatesse eluruumidesse tagamaal • Kõrgema sotsiaalse staatusega inimesed vastupidi uutesse ja kallimatesse • aaa

  32. 1990ndad Minust endast... • aaa

  33. 2000. aastate eeslinnastumine Minust endast... • Klassikalised tõuketegurid linnas ja tõmbetegurid tagamaal eksisteerisid. • Võimaldavad tegurid • Kõrge elatustase, võime investeerida eluasemesse • Eluaseme ostu finantseerimise võimalused • Aktiivne korteriturg, võimalus müüa • Maaturu toimimine, maa kättesaadavus • Kinnisvara- ja finantssektori huvi • Seda kõike saatis planeerimispiirangute puudumine. • aaa

  34. 2000. aastate eeslinnastumine Minust endast... • aaa Uute eluruumide ehitamise dünaamika Tallinna tagamaa uusasumites, 1991-2005, Uusasumite uuring 2006

  35. 2000. aastate eeslinnastumine Minust endast... t1=1990ndad t2=2000ndad • aaa Tulemus: Eeslinnad tihenevad ja jäävad linnale väga lähedale. Eeldatud: Eeslinnastumine eramajadesse muutub domineerivaks. Uuselamuehitus liigub kaugematesse piirkondadesse.

  36. Uusasumite muutumine 1991-2006 Minust endast... • aaa

  37. Uusasumitesse rändajad Minust endast... • Noored leibkonnad, eluasemekarjääri alguses • Tihedalt seotud Tallinnaga, linnalise elustiiliga • Soov osta kaasaegne sissekolimiseks valmis eluase, rõhutavad linna tõuketegureid • Olemasolevatest valikutest parim • Linna “ülevoolamine”, vajadus linnalise elukeskkonna järele • Kaasaegse elamispinna ja kvaliteetse linnakeskkonna puudumine • aaa

  38. Suvilapiirkonnad Minust endast... • aaa

  39. Suvilapiirkonnad Minust endast... • aaa Allikad: Uusasumite uuring 2006, Suvilaalade uuringud 2002 ja 2007

  40. Minust endast... Menüü Nälg Tagamaa korterid à la SU Datšad à la SU Tagastatud talud Vaba maa atraktiivsetes piirkondades (linna lähedal, rannaaladel) Tüüpiline linnapere elab 45m² või 65m² paneelelamu korteris Kaasaegse elamispinna nappus, keskmine elamispind isiku kohta 1990ndate alguses 19m² • aaa NÄLG ON SUUR.MENÜÜS ON PALJU.KUI SUUR ON SUU?

  41. Ida-Saksa, Leipzig Minust endast... 1989 – 530.000 / 1998 – 437.000 • aaa

  42. Ida-Saksa, Leipzig Minust endast... • aaa • 1990ndad – kiire eeslinnastumine • 2000ndad – taaslinnastumine • 25.000 tühja elamiskõlbmatut elamispinda üleminekuaja alguseks • 30.000 uut elamispinda 1993-98 linnaregioonis • Leipzigi linnas 2000.a. 20% elamispindadest tühjad (2006 13%) (Steinführer 2004; Herfert 2007; Haase jt 2008)

  43. Ida-Saksa, Leipzig Minust endast... 1990ndad: • Mood, muutunud elukohaeelistused • Omandiküsimused linnades • Lääne investeeringud ja nende subsideerimine • Eramaja omanike maksusoodustused • Pendelrändetoetused 2000ndad: • Rahvaarvu kahanemine, sh eeslinnastumisealise rahvastiku vähenemine • Toetusskeemide kokkukuivamine • Eluasemehindade langus • Majanduslik ebakindlus • Eluasemete ülepakkumine, soodsad eluasemed linnas • Üürituru atraktiivsus (Steinführer 2004; Herfert 2007; Haase jt 2008) • aaa

  44. Ida-Saksa, Leipzig Minust endast... • aaa • Mikrotasand – ideaalkodu otsimine • Makrotasand – inimene läheb sinna, kus on ruumi / pakkumist. Ka elukohaeelistused hinnatakse vastavalt ümber! • Nt: Pole sugugi kindel, et perele sobiv elukeskkond on linnast väljas.

  45. Kokkuvõtteks Minust endast... • Tallinna linnaregiooni elamuturg on arenenud turujõudude mõjul. • Mõjusate planeerimispiirangute puudumine tingis 2000ndate keskel olukorra, kus alternatiive linnakorterile oli palju, valikuid linnas vähe. • Olukord on endine. Enamik inimesi elab nõukogudeaegsetes linnakorterites, eelistataks kaasaegset elamispinda, mitte ilmtingimata linnast väljas. • Täna on piiravaks teguriks taas oota-ja-vaata-seisund, rahaliste vahendite nappus, müümise võimatus. • Tallinn ei ole kasvav linn. Ka uue majanduskasvu tingimustes ei jätkuks inimressurssi kogetud tempos jätkamiseks. • Kas vabaplaneerimine on kahanemise tingimustes parim lahendus? • aaa

  46. Minust endast... • aaa Suur tänu!

More Related