1 / 13

H DROGEOLOOGIA

Pille Sedman/29.10.2010. 2. TEEMAKSITLUS. Loengu I osaVrtlgendused ei ole otseselt valed, vaid need seisukohad kehtivad ainult teatud tingimustesInfiltratsioon nlvadel on vike, kuna vesi voolab pindmiselt ra Vee vertikaalne liikumine toimub veetasemete vahel Pinnase vertikaalne veejuhtiv

shada
Télécharger la présentation

H DROGEOLOOGIA

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

    1. Pille Sedman/29.10.2010 1 HDROGEOLOOGIA EEL KOOLITUSPEV Tallinnas, 29. okt. 2010 Randall J. Charbeneau Groundwater Hydraulics and Pollutant transport. Prentice-Hall Inc. 2000

    2. Pille Sedman/29.10.2010 2 TEEMAKSITLUS Loengu I osa Vrtlgendused ei ole otseselt valed, vaid need seisukohad kehtivad ainult teatud tingimustes Infiltratsioon nlvadel on vike, kuna vesi voolab pindmiselt ra Vee vertikaalne liikumine toimub veetasemete vahel Pinnase vertikaalne veejuhtivus on oluliselt viksem kui horisontaalne Vesi liigub sinna, kus on parem veejuhtivus Loengus on kasutatud Kohtla-Jrve poolkoksiprgilat nitliku abivahendina, toodud nited on autori interpretatsioon Slaididel toodud teave kehtib ainult koos snalise esitlusega

    3. Pille Sedman/29.10.2010 3 Aeratsioonivnd Mullavee vnd Vahevnd Kapillaartusuvnd Kllastusvnd Veekiht Vabapindne Survepindne Veepide Kllastusaste Sr = Vee maht Pooride maht Absoluutne veetase (head) Infiltratsioon Nhtus, mille puhul vesi liigub maapinnalt aeratsioonivndisse Toitumine Vesi juab aeratsioonivndist veetasemele

    4. Pille Sedman/29.10.2010 4 HDROGEOLOOGILINE TSKKEL + Sademed Infiltratsioon Phjavee toitumine Phjavee juurdevool

    5. Pille Sedman/29.10.2010 5

    6. Pille Sedman/29.10.2010 6 Infiltratsiooni alguses Molekulaarjududega seotud vesi Kapillaarvesi Psib vi liigub pinnases kapillaarjudude toimel Vga vikese veesisalduse juures on vee liikumine vga aeglane, kuna see toimub ainult kige peenemates poorides ja hukestel veekiledel Gravitatsiooniline vesi Veekllastuse suurenedes on vikesed poorid veega titunud ning vesi liigub suuremates poorides gravitatsiooniju mjul

    7. Pille Sedman/29.10.2010 7 Infiltratsiooni suurus sltub mitmetest asjaoludest Pinnase veejuhtivusest, mis omakorda sltub otseselt pinnase veesisaldusest (nagu eespool selgitatud) Kapillaarsusest, pinnaseosakeste absorbtsioonivimest Pinnase vee vastuvtu vime Sademete intensiivsusest Kui sademete intensiivsus on viksem vi vrdne pinnase vee vastuvimega, siis kogu sadevesi infiltreerub Kui sademete intensiivsus on suurem, siis tekib pindmine ravool Tasasel maal koguneb vesi lompi Nlvalt voolab ra

    8. Pille Sedman/29.10.2010 8 HDROGEOLOOGILINE TSKKEL Klgmine ravool Auramine (transpiratsioon) Atmosfri tingimused Pinnasetingimused

    9. Pille Sedman/29.10.2010 9 PHIPRINTSIIBID Hdrogeoloogiline lhenemine Vee voolamine veekihis toimub horisontaalselt vi selle lhedaselt Vee voolamine lbi veepideme toimub vertikaalselt vi selle lhedaselt Lbi hikpinna voolav vesi (Darcy kiirus) avaldub q= KI, kus K on filtratsioonikoefitsient, I hdrauliline gradient Ih=DH/L, kus L on vahemaa Iv=DH/b, kus b on kihi paksus

    10. Pille Sedman/29.10.2010 10 Vee vertikaalne liikumine toimub veetasemete vahel Vertikaalne veejuhtivus on viksem kui horisontaalne Vesi liigub sinna, kus on parem veejuhtivus

    11. Pille Sedman/29.10.2010 11 Kui tegemist on homogeense kihiga, siis veejuhtivus nii vertikaal- kui horisontaalsuunas ei erine Vide, et vertikaalne veejuhtivus on viksem kui horisontaalne, on ige kihilises lbilikes, kus esinevad erineva veejuhtivusega kihid Horisontaalse voolu korral mravad keskmise (ekvivalentse) veejuhtivuse suurima veejuhtivusega kihid, vertikaalse voolu korral viksema veejuhtivusega kihid Veekeskkonnas settinud pinnase puhul on enamasti tegu kihilise lbilikega (viirsavi) Liustikutekkega pinnaste (moreen) kohta see vide ei pruugi kehtida Kui tegemist on inimtegevusel tulemusel paigutatud materjaliga, siis sltub materjali paiknemine tehnoloogilisest protsessist, erineva veejuhtivusega kihid vivad vahelduda nii horisontaal- kui vertikaalsuunas

    12. Pille Sedman/29.10.2010 12 Vide on ige ainult vrdsete hdrauliliste gradientide puhul Likel 3 Vertikaalsuunas lbi savi I=8, K=0.0001 m/p, seega lbi 1m2 ristlike pevas Q=0.0001*8 *1=0.0008 m3 Horisontaalsuunas poolkoksilasundis I=0.02 K=0.1 m/p, seega lbi 1m2 ristlike pevas Q=0.1*0.02*1=0.002 m3 Kuigi savi veejuhtivus on antud juhul 1000 korda viksem kui poolkoksil, on erinevus veekoguses ainult 2.5 kordne Arvestades seda, et poolkoksilasundi pindala on 200 ha (2 000 000 m2), kuid mbermt ainult 6000 m. Kui veekihi keskmine paksus on 10 m, siis horisontaalse voolu ristlikepindala vastavalt 60 000 m2 Jrelikult on antud ssteemis vertikaalselt liikuva vee kogus oluliselt suurem kui horisontaalne, vaatamata sellele, et savi veejuhtivus on tuhat korda viksem

    13. Pille Sedman/29.10.2010 13 JRELDUSED Infiltratsiooni suurus ei sltu sellest, kas tegemist on nlva vi tasase maaga, see toimub oma seaduste kohasel, mida reguleerivad sademete intensiivsus ja pinnase vee vastuvtu vime Pindmine ravool toimub ainult lejva vee arvelt, mis pinnasesse ei mahu Vee liikumine veekihindite vahel toimub vertikaalse voolamisena lbi veepideme. Hdraulilise gradiendi mrab erinevus absoluutsetes veetasemetes ja veepideme paksus Kihi veejuhtivusparameetrite hindamisel tuleb arvestada kihi geneesiga Kihi filtratsioonikoefitsient ei ole ssteemis ainumrav, samavrd tuleb arvestada gradientide ja pindalaga

More Related