Download
1 / 16
160 likes | 331 Vues
SOOJUSTEHNIKA INSTITUUT Aleksandr Hlebnikov Vadim Ganin SOOJUSKADUDE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED TÜÜPPANEELMAJADES Tallinn 2003. Tüüppaneelmaja foto. Tüüppaneelmaja kirjeldus. Tüüppaneelmaja mis on ehitatud 1980 aastate alguses.
E N D
SOOJUSTEHNIKA INSTITUUTAleksandr HlebnikovVadim GaninSOOJUSKADUDE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED TÜÜPPANEELMAJADESTallinn 2003
Tüüppaneelmaja kirjeldus Tüüppaneelmaja mis on ehitatud 1980 aastate alguses. Raudbetoonpaneelide paksus on 210 mm, sees on fibroliidist soojusisolatsioon paksusega 120 mm, ning soojusjuhtivusteguriga = 0,075W/(mK). Maja katus on ehitatud raudbetoon paneelidest paksusega 150 mm, sees on vahtbetoonist soojusisolatsioon koos auruisolatsiooniga. Pealt katus on kaetud bituumeniga ja ruberoidiga. Enamus aknaid on vanad, kuid samuti on ka uusi klaaspakettidega aknaid. Vanad kahe klaasiga lahtivõetavad aknaraamid on valmistatud puidust. Klaaside paksus on 5 mm, ning klaasidevahelise õhupilu laius on 40 mm.
Esiseinte pidala 2672 m2 Otsaseinte pindala 598 m2 Katuse pindala 520 m2 Keldri põranda pindala 520 m2 Maja maht 16017 m3 Maja tehnilised andmed Maja tehnilised andmed
Maja arvutuslikud soojuskaod • Soojuskadude arvutamisel normatiivse meetodi järgi seinte soojusläbikandeteguriks on saadud 0,55 W/(m2 K) ja katusele 1,52 W/(m2 K), mis oluliselt ületab normidega etteantud väärtusi: seintele - Umax= 0,28 W/(m2 K) ja katusele Umax= 0,22 W/(m2 K). • Soojusläbikandeteguri vähendamiseks on vajalik kasutada täiendavat soojusisolatsiooni.
Soojuskadude hindamine termograafilise meetodi alusel • Infrapunane termograafia on temperatuuri kontaktivaba mõõtmise meetod ja võimaldab optiliselt väljendada maja välispindade temperatuuri. • Termograafilised uuringud võimaldavad leida defekte maja seintes ja katuses: puuduv soojusisolatsioon, külmasillad, niiskuse kondensatsiooni kohad, soojuse lekked läbi betoonpaneelide liitekohtade, akende, jne.
Soojuskaod läbi maja seintetermograafilise meetodi alusel • Termograafiliselt pildilt on näha,et põhilisteks soojuslekete kohtadeks on paneelide liitekohad ja aknad.
Maja soojuskaod termograafilise uuringu alusel • Maja soojuskadude arvutus termograafilise uuringu alusel on tehtud võrdluseks, nii tasakaalustatud, kui ka tasakaalustamatu küttesüsteemi korral, s.t. ebaühtlase ja ühtlase soojuse jaotuse korral vaadeldavas majas. • Tabelist on näha, et keskmise majasisese temperatuuri vähendamine 1oC võrra annab soojuse kokkuhoiu ~2 % või 41 MWh.
Erinevate meetodite järgi saadud soojuskadude võrdlus * - soojuse kulu ventilatsioonile on välispiirete soojuskadude sees • Tabelist on näha, et sooja tarbevee tegelik kulu on ligikaudu 2 korda väiksem arvutuslikust. Tegelik soojuse kulu õhu infiltratsioonile ja ventilatsioonile, nagu tegelik elu näitab, on arvutuslikust palju väiksem, tänu aknapilude heale isolatsioonile. • Termograafilise uuringu alusel väljaarvutatud soojuskaod on teiste meetoditega leitud soojuskadudest suuremad. Sellest võib teha järgmise järelduse: termograafiline meetod sobib piisava täpsusega ainult soojusisolatsiooni defektide ja niiskuse kondenseerumiskohtade väljaselgitamiseks. Termograafilise uuringu tulemustele suurt mõju avaldavad tuule kiirus ja suund, õhu temperatuur ja niiskus. Suurema õhu niiskuse ja tuule kiiruse korral soojusülekanne maja pindadelt on intensiivsem.
Soojuskadude võrdlus:uuritav maja ja soome mitmekorruseline maja
Maja soojuskadude vähendamise võimalused • Soojuse säästmine on komplekstegevus, mille käigus häid tulemusi saavutatakse rakendades mitmeid erinevaid meetmeid. Alustada tuleb kõige pealt küttesüsteemi tasakaalustamisest ja soojuse reguleerimisest (automaatne soojussõlm), samal ajal tuleb likvideerida pilud akendes ja ustes, ning edasi soojustada katust ja seinu.
