html5-img
1 / 42

VENE MUUSIKA

VENE MUUSIKA. Rooma riigi lagunemisel 395. a lõhenes kristlus:. Läänekristluseks – pealinn Rooma Idakristluseks – pealinn Konstantinoopol (Istanbul). 988. a jõudis ristiusk Venemaale. Kiievi suurvürst Vladimir laskis end ristida 988.a. Tekkis Vene Õigeusk. Vene Õigeusk.

shayla
Télécharger la présentation

VENE MUUSIKA

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. VENE MUUSIKA

  2. Rooma riigi lagunemisel 395. alõhenes kristlus: Läänekristluseks – pealinn Rooma Idakristluseks – pealinn Konstantinoopol (Istanbul)

  3. 988. a jõudis ristiusk Venemaale Kiievi suurvürst Vladimir laskis end ristida 988.a. Tekkis Vene Õigeusk

  4. Vene Õigeusk Väga konservatiivne – paljud asjad püsisid sajandeid muutumatuna Võttis üle Bütsantsi liturgia ja kohandas seda Liturgiast kujunes välja Vene kirikumuusika

  5. Rahvamuusika • Bõliina – jutustava sisuga kangelaslaul, esitati üksi või mitmekesi. Tekst on tähtsam kui meloodia – poolkõneleva, poollaululine. Meloodia lühike ja korduv. Saateks kandletaoline gusli. • Lüürilised laulud – tundeküllased, nukratoonilised ja murelikud. Eeslauljaga, aeglased ja voolavad meloodiad. Tunnuseks ühe silbi venitamine üle mitme noodi. Koor lisandus kaashäältega (uute meloodiatega), tekitades mitmehäälsust ja sulandus aeg-ajalt ühehäälseks kokku.

  6. Skomorohhid – rändmuusikud olid lõbusad poolklounid, näitlejad, muusikud. Nad veiderdasid, laulsid, mängisid rahvapille, tantsisid, esitasid näitemänge, dresseerisid karusid ja tegid akrobaatikat. Rahvapillidest tuntuimad on gusli, gudok, domra, balalaika. Hilisemad on lõõtspill ja kitarr (7 keelde nn. vene häälestusega)

  7. Vene kirikumuusika Arenes kuni18.saj. isoleeritult muust Euroopast Vokaalne – valitsev 1-häälne koorilaul Instrumendid kirikus keelatud (v.a. kelluke) Kiriku mõju ka rahvalaulule – meloodiad on väga laulvad

  8. Znamennoje penije – valitsev ühehäälne kirikulaul, ilma saateta, sujuva liikumisega Viise märgiti üles znamjadega (märkidega), mis näitasid meloodia üldist liikumist. Alates 14.saj. tähistasid znamjad helikõrgusi

  9. Partesnoje penije – mitmehäälne laul – alates 16.saj. keskelt. Esialgu paralleelsetes intervallides liikumine Keerukam polüfoonia alates 17.saj.keskelt – Poola, Ukraina ja Novgorodi kaudu – Lääne-Euroopale lähemal

  10. Esimesed proffessionaalsed heliloojad Nikolai Diletski – poola päritolu Vassili Titov – Diletski õpilane Sarnasus saksa muusikaga – kaanonitehnika, soolo- ja kooriosade vaheldumine Iseloomulik on mitmekoorimuusika – isegi kuni 24-häälsed teosed

  11. Žanrid Vaimulik kontsert ehk koorikontsert – üheosaline vokaalteos koorile – sooloosa ja kooriosa vastandamine. Psalm ja kant – kolmehäälne vaimulik salmilaul, kus kaks ülemist häält liiguvad tertsis või sekstis, bassihääl on iseseisev meloodia. Psalm võis olla ka ilmalik ülisatuslaul valitsejale

  12. Muutused 18. sajandil Peeter I valitsemine avas Venemaa Euroopale Uueks pealinnaks sai Peterburi 1755 a. avati Moskva Ülikool 1757 a. avati Kunstide Akadeemia, kus oli ka muusikaõpe Püüti järele jõuda Euroopale nii elulaadis kui ka kultuuris

  13. Ilmaliku muusika arendamiseks palgati rohkesti muusikuid välismaalt – Itaaliast, Prantsusmaalt Populaarseks said itaalia ooperitruppide külalisetendused Tuntuim itaalia helilooja, kes Venemaal töötas oli Baldassare Galuppi – kirjutas ka muusikat vene õigeusu tekstidele

  14. 18. saj. Vene tähtsamad heliloojad Maksim Berezovski (1745 – 1777) Hariduse sai Itaalias, tagasi tulles ei saanud vajalikku tähelepanu ja tööd. Hiljem siiski tegutses Peterburi õukonnakapelli juures. Kirjutanud esimese vene viiulisonaadi, palju koorikontserte

  15. DMITRI BORTNJANSKI (1751 – 1825) B. Galuppi õpilane Peterburis. Vahepeal viibis 11 aastat Itaalias, kuid tagasi tulles määrati ta tsaari õukonna muusikajuhiks (kapellmeistriks), hiljem muusikadirektoriks. Loonud 35 vaimulikku koorikontserti, 72 liturgilist hümni (neist 26 topeltkoorile), 10 De Deumi jpm. Teostes ühinevad venepärane tundelisus ja euroopalik varaklassikaline stiil. Suur tähtsus kõlal ja erinevatel kõlavärvidel.

  16. Helinäited Gusli Russian Russian Orthodox Church Music Tolstoi. Bortnjansky, Repin

  17. Romanss • Tekkis 17. sajandil Venemaa linnades • Rikastes kodudes sai tavaks õhtuti laulda • Sisu seotud linnaolustiku ja armastusega • Lauldi kitarri, viiuli või klaveri saatel • Tuntumad A. Varlamovi “Valendab üksik puri” ja A. Aljabjevi “Õhtused kellad”

  18. Romansi helinäited Beleejet Parus Odinokii – I’m singing Konevet’s Quartet – Evening Bells

  19. Mihhail GLINKA 1804 - 1857 Vene klassikalise koolkonna rajaja Kasutas palju rahvamuusikat Loomingus episoodid venemaa ajaloost, rahvalegendid ja muinasjutud

  20. Elulugu Pärines Smolenski maakonnast mõisniku perest Poisist peale tegutses mõisa pärisorjade orkestris – mängis flööti ja viiulit Haridus Peterburi Pedagoogilises koolis Muusikat õppis eraviisiliselt Reisis palju Lääne- Euroopas

  21. Looming Ooperid “Ivan Sussanin” ja “Ruslan ja Ludmilla” Sümfoonilised teosed “Kamaarinskaja”, avamäng “Aragoni hota”, avamäng “Öö Madridis”, “Valss-fantaasia” Romansid “Lõoke”. “Ma mäletan üht kaunist hetke”

  22. M. Glinka helinäited Glinka Kamarinskaya.flv Mikhail Glinka -"Ivan Susanin" Overture GLINKA Chernomor's March from the opera Ruslan and Ludmila

  23. Võimas rühm • Veneheliloojaterühmitus, miskujunes 1860. aastatelPeterburinoortemuusikuteringina • Sinna kuulusidheliloojad: Modest Mussorgski, Aleksandr Borodin, Nikolai Rimski-Korsakov,César CuijaMili Balakirev • otsisvõimalusivenerahvuslikumuusikaarendamiseksningvastandasennasttolajalkonservatooriumitesvaldavaltlevinudakadeemiliselesuunale

  24. nendearvatespiditõeliseltvenepärasemuusikaloomisekshoidumaüldseakadeemilisestmuusikaharidusestnendearvatespiditõeliseltvenepärasemuusikaloomisekshoidumaüldseakadeemilisestmuusikaharidusest • Mitmedrühmaliikmedolidkimuusikaliseltiseõppijadehkdiletandid. Aleksandr Borodin näiteksolielukutseltkeemik • Modest Mussorgskiklaveripartiid on näitekssagelikirjutatudäärmiseltebapianistlikult • Rühmapõhimõtetekohaseltolitähtsammuusikasisu, mitteselleesitamisevõimalused • Nendeveendumusoli, et kunstpeabkajastamategelikkuelu. Niipärinebkisagelirühmituse liikmeteteosteainestikajaloost

  25. Rühmpõlastasnn "puhastmuusikat" ningpööraserilisttähelepanurahvamuusikale, vokaalmuusikale (ooper, soololaul) ningprogrammiliselemuusikale. • näitekspidasrühmsamalajalMoskvaKonservatooriumigaseotudPjotrTšaikovskiloomingutliiga "läänepäraseks" • Võimasrühmandislühikeseajagahindamatujateedrajavapanusevenerahvuslikumuusikaarengusse.

  26. Helinäited Mussorgsky - Night On Bald Mountain EMERSON LAKE & PALMER - Promenade & The Gnome Polovtsian Dances with Chorus (from Borodin 'Prince Igor') Flight of the Bumblebee Nikolai Rimsky-Korsakov- Sheherazade Op. 35

  27. PjotrIljitšTšaikovski Tšaikovski sündis 7. mail 1840 UdmurtiasVotkinskis haritlaste perekonnas Tema isa Ilja Petrovitš Tšaikovski oli mäeinsener ja töötas Votkinski tehases juhtival ametikohal. Muusika oli peres aukohal. Tšaikovski ema mängis klaverit ja laulis, õhtuid veedeti kohalikke rahvamuusikuid kuulates. Aastatel 1850–1859õppis  Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Carl Friedrich Karelli käe all.  1862 aastal astus Tšaikovski Peterburi Konservatooriumi  kompositsiooni erialale ning lõpetas selle 1865. Aastal 1866 alustas ta Nikolai Rubinšteini kutsel tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatooriumis

  28. Tšaikovskit toetas rahaliselt helilooja suur austaja, metseen Nadežda von Meck, kelle annetuste abil oli Tšaikovskil võimalik reisida ja pühenduda suuresti oma loomingulisele tegevusele. Euroopa reisidel dirigeeris ta koore nii Berliinis, Pariisis kui ka Londonis. Reisidel peatus ta pikemalt Itaalias ja Šveitsis Pjotr Tšaikovski suri 1893. aastal Sankt-Peterburgis koolerasse. Tšaikovski surma tegeliku põhjuse kohta on mitu versiooni. Näiteks on muu hulgas arvatud, et ta tegi enesetapu või et ta mürgitati. Tema surma kõige reaalsemaks põhjuseks peetakse praegu arseenimürgitust Ta oli Cambridge'i Ülikooli audoktor

  29. Teosed • Kirjutanud 6 sümfooniat, sümfoonilisi fantaasiaid, 10 ooperit, 3 balletti, viiuli- ja 3 klaverikontserti, kantaate ja romansse. • Balletid "Luikedejärv" "Uinuvkaunitar" "Pähklipureja" • Tuntumad ooperid “Jevgeni Onegin” “Padaemand”

  30. Klaveripaladetsükkel "Aastaajad" Osad: • Jaanuar. Kaminaääres (ka Koldeääres, Kaminaees) • Veebruar. Karneval (ka Vastlad) • Märts. Lõokeselaul (ka Lõoke) • Aprill. Lumikelluke • Mai. Valgedööd • Juuni. Barkarool • Juuli.Niitjalaul • August. Viljalõikus • September. Jaht • Oktoober. Sügislaul • November. Troika • Detsember. Jõulud

  31. Helinäited • PiotrIlich Tchaikovsky - Waltz of the Flowers from "The Nutcracker“ • Tchaikovsky - Swan Lake - Scene - Part 1/8 • Swan Lake - Tchaikovsky • Tchaikovsky Piano Concerto No 1 FULL / Martha Argerich, piano - Charles Dutoit, conductor • June: Barcarolle by Tchaikovsky Klaverikontsert nr 1 b-moll Viiulikontsert D-duur op. 35

  32. Sergei Prokofjev on tuntud omapärase muusikalise stiili poolest. 23/27. aprill 1891 Sonzovka mõis Jekaterinoslavi lähedal Ukrainas – 5. märts 1953 Moskva Oli imelaps – juba 13 aastaselt astus Peterburi Konservatooriumi Prokofjev õppis Peterburi Konservatooriumis komponeerimist, klaverit ja orkestrijuhtimist. 1918 emigreerus ta Ameerika Ühendriikidesse tuli Nõukogude Liitu tagasi 1936. aastal suri samal päeval kui Jossif Stalin

  33. S. Prokofjevi looming • Loomingulist stiili nimetataks “uusklassikaks” ehk “neoklassitsismiks” • ooperid "Sõda ja rahu", "Armastus kolme apelsini vastu“ • ballett "Romeo ja Julia“ • sümfooniline jutustus "Petja ja hunt“ • kirjutanud 7 sümfooniat.

  34. Helinäited Prokofiev: Romeo and Juliet, No 13 Dance of the Knights (Valery Gergiev, LSO) Peter And The Wolf 1 of 2

  35. Igor Stravinski • oli vene helilooja,dirigent ja pianist. • Eluaastad: 5/17. juuni 1882 Oranienbaum (praeguLomonossov) - 6. aprill 1971 Los Angeles • Üheksa-aastaselthakkas Igor võtmaklaveritunde, vanemad lootsid, et pojast saab advokaat • Õppisaastail 1901–1905 Peterburiülikoolisjuurat, kuid õppis eraviisiliselt Nikolai Rimski-Korsakovi juures ka muusikateooriat ja kompositsiooni. • Aastal 1909 tutvusomaorkestriteose "Tulevärk" esitusel Sergei Djagileviga • 1910sõitisPariisiballeti "Tulilind" esietendusele, pärastmidataotsustasjäädaelamaŠveitsi.

  36. Šveitsis kirjutas ta balleti "Petruška" (1911) ja Clarensis “Kevadpühitsus" (1913) ja "Pulcinella“ “Pulcinella” esietendus 15. mail 1920. aastal Ernest Ansermet' juhendamisel ja Pablo Picassodekoratsioonidega Aastal 1920 asus perekond elama Prantsusmaale kui puhkes Teine maailmasõda, asus ta elama Ameerika Ühendriikidesse Tema ainuke visiit kodumaale pärast 52-aastat välismaal viibimist toimus 1962. aastal seoses kontsertitega Leningradisja Moskvas Kuigi Stravinski ei naasnud kunagi lõplikult Venemaale, jäi ta hingelt venelaseks. Stravinski suri 88-aastasena Los Angeles’es, ta on maetud Veneetsiasse San Michele kalmistusaarele, mitte kaugele tema pikaajalise kaastöötaja Djagilevi hauast.

  37. I. Stravinski looming Nagu ta ise, on ka tema muusika ratsionaalselt korrastatud, alati korrektne, elegantneja sageli irooniline. eitas romantismi, tema muusika kütkestab, kuid ei liiguta. Ta on öelnud: "Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu". Olulisim muusikaline väljendusvahend on rütm, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. Pariisi periood on neoklassitsistlik Ameerika perioodil kirjutatud muusikat iseloomustavad mõjutused džässmuusikast, minimaalne materjalikasutus ja kristlikud sümbolid. 1950. aastatest leiab Stravinski loomingus ka seriaalse meetodi rakendusi.

  38. Igor Stravinski on kirjutanudseitseooperit, 13 balletti, mitmeidorkestriteoseid, teoseidkoorile, paljuklaverimuusikatjpm. • Tähtsaimal kohal tema loomingus on balletid Tulilind" (1910 Petruška" (1911),“Kevadpühitsus" (1913) • Igor Stravinskil on omatähtHollywoodi Walk of Fame'iljatalle anti postuumselt Grammy elutööauhindaastal 1987. • Stravinski auks on nimetatud üks Merkuuri kraater. • Tema auks on loodudpurskkaevudekompleks "Stravinskipurskkaev" PariisisPompidou keskusevahetusläheduses.

  39. Helinäited Stravinsky Conducts Firebird Stravinsky's Rite of Spring (Le Sacre du Printemps) STRAVINSKY SYMPHONY OF PSALMS ( part 1/2 )-Riccardo Muti-Orchestra and Choir of Scala

  40. Dmitri Šoštakovitš • on üks tunnustatumaid heliloojaid 20. sajandil. • Eluaastad 25. september1906 Peterburi – 9. august 1975 Moskva • lõpetas Leningradi Konservatooriumi pianistija heliloojana (1925) • lisaksviljakaleheliloomele 1937. aastastpealetegev ka muusikaõppejõuna • sattus 1948 lõplikultStalinipõlualla, misjärelsaielatistteenidavaidfilmimuusikatkirjutades. Tedasüüdistatieeskättformalismis. • põlu alt vabanesalles 1960. aastaiks. • on kirjutanud 15 sümfooniat, (millestkõigetuntum on5. sümfoonia), 2 ooperitningsuurtsükli "24 prelüüdijafuugat“

  41. Tsitaat Te ju mõistate, et mina olen vanglas, kardan oma pere ja iseenda pärast, kuid tema (Pablo Picasso) on vabaduses ega tarvitse valetada!... Kes teda keelest sikutas? Nad kõik – Hewlett Johnson, Frédéric Joliot-Curie ja Pablo Picasso on tõprad. Elavad maailmas, kus vahest polegi nii hõlbus põli, aga kus saab tõtt rääkida ja tööd teha, tegelda sellega, mida sa vajalikuks pead. Picassost, näe, sai rahutuvi!

  42. Helinäited • Shostakovich, Symphony No. 5,Bernstein • Andre Rieu - Shostakovich' Second Waltz • Shostakovich, Symphony No.7 in C Major, "Leningrad", First Movement (2 of 2)

More Related