80 likes | 426 Vues
20. sajandi muusika. II loeng. Neoklassitsism. Tekkis vastukaaluks impressionistlikule kõlavärvikultusele ja hilisromantilisele dramatismile. Neoklassitsism on objektiivne, antiromantiline, intellektuaalne. Muusika ja harmoonia lihtsustati, väärtustati klassikalisi vorme ja selget meloodiat.
E N D
20. sajandi muusika II loeng
Neoklassitsism Tekkis vastukaaluks impressionistlikule kõlavärvikultusele ja hilisromantilisele dramatismile Neoklassitsism on objektiivne, antiromantiline, intellektuaalne Muusika ja harmoonia lihtsustati, väärtustati klassikalisi vorme ja selget meloodiat Erinevus 18.saj. klassitsismist - ei kuulu funktsionaalse harmoonia ajastusse, arvestab hilisemaid muusika arenguetappe, kasutab 20.saj. helikeelt Tuntumad heliloojad – Stravinski, Prokofjev, Poulenc, Hindemith Honegger
Igor Stravinski (1882-1971) Õppis juristiks, kuid hiljem sai temast Helilooja Rimski-Korsakov õpilane Elab kosmopoliidist maailmaränduri elu – Prantsusmaal, Šveitsis ja USA-s Loomingus domineerib lavamuusika – Etendus “Sõduri lugu”, balletid “Petruška”, Pulcinella”, “Kevadpühitsus”, ooper “Elupõletaja tähelend”
Arthur Honegger (1892-1955) Lapsepõlve veetis šveitsis, kus muusikaõpingud olid küllaltki lünklikud. Süsteemse muusikahariduse sai Pariisi konservatooriumis Sensatsiooniline menu saatis juba sümfoonilise pildi "Pacific 231" (1923) esiettekannet. Teos püüab illustratiivselt edasi anda auruveduri hääli: liikuma hakkamist, rataste kolksumist ja vilet.
Carl Orff (1895-1982) Orffil on 20.saj. muusikas I poole muusikas üsna erandlik koht, mida iseloomustavad lihtsad, kõnerütmist lähtuvad meloodiad, lihtne orkestratsioon ning vanamuusikast inspireeritud vaimsus Ta töötas välja uut tüüpi orkestri, nn kõlaorkestri, kus domineerivad löökpillid Orff pani aluse originaalsele õpetussüsteemile, kus on ühendatud kõne, liikumine ja muusika. Selle aluseks on laste mängud, intonatsioonid, rahvalaulud ja instrumentaarium. Süsteem lähtub lapse enda loomingust ja improvisatsioonist, ei eelda kindlat muusikalise andekuse astet ega ettevalmistust. Orffi õpetus ei taotle mitte üksnes muusikalise ande väljaarendamist, vaid on suunatud inimese kui terviku kujundamisele.
Orffi tähtsaim teos on “Carmina burana”, mille aluseks On 13. saj. pärit tekstid. Siin leidub pilke- ja joogilaule, kuid ei puudu ka armastusluule ja looduslüürika. Läbivaks teemaks on katkematult pöörlev saatuseratas, mille peatamine pole inimese võimuses