SlideServe
Menu
Préférences
© SlideServe · v2026

20 aastat hiljem: Eesti valitsemine XXI sajandi perspektiivis

calla avatar
8 diapositives · 294 Views · Oct 02, 2014

20 aastat hiljem: Eesti valitsemine XXI sajandi perspektiivis. Georg Sootla Tallinna Ülikool. Kas Eesti valitsemissüsteem on üldjoontes valmis?. Poliitikud jah on, vaja peen - häälestada (a la maavanem kaotada) Mis on demokraatliku valitsemise eripära? Määramatuse institutsionaliseerimine

20 aastat hiljem: Eesti valitsemine XXI sajandi perspektiivis - slide 1
01 / 820 aastat hiljem: Eesti valitsemine XXI sajandi perspektiivis
1 / 17

Télécharger la présentation

20 aastat hiljem: Eesti valitsemine XXI sajandi perspektiivis
Une image / un lien ci-dessous est fourni (tel quel) pour télécharger la présentation

Politique de téléchargement : le contenu du site vous est fourni TEL QUEL pour votre information et votre usage personnel ; il ne peut être vendu, concédé sous licence ni partagé sur d’autres sites sans l’accord de son auteur.Le contenu vous est fourni TEL QUEL, pour votre information et votre usage personnel uniquement. Téléchargez la présentation en cliquant sur ce lien. Lors du téléchargement, si vous ne parvenez pas à télécharger une présentation, l’éditeur a peut-être supprimé le fichier de son serveur.Pendant le téléchargement, si vous ne parvenez pas à obtenir une présentation, le fichier a peut-être été supprimé par l’éditeur.

F I N

Plus de contenu associé

Transcription de la présentation
  1. 20 aastat hiljem: Eesti valitsemine XXI sajandi perspektiivis Georg Sootla Tallinna Ülikool

  2. Kas Eesti valitsemissüsteem on üldjoontes valmis? • Poliitikud jah on, vaja peen - häälestada (a la maavanem kaotada) • Mis on demokraatliku valitsemise eripära? Määramatuse institutsionaliseerimine • M. Weber restlessness – tasakaal, mis kunagi ei fikseeru, vaid toodab pidevalt uusi lahendusi • Tähendab - demokraatliku valitsemise ellujäämine – valitsemise perioodiline kvalitatiivne uuenemine • 1980ndate valitsemine ja 2010date – oluliselt erinevad asjad

  3. Üldine loogika • 1990ndatel siirdeinstitutsioonid – KIE efektiivsemad, reformide mootorid • 2004ks – oli vaja uusi, stabiilse demokraatia ja arengu jaoks, vanad ammendusid, rahulolu EL liikmelisusega • 2013 – institutsioonid on mitte ainult ei muutunud vaid on kaotamas oma demokraatlikku sisu (tasakaale) – KOV autonoomia, parteispektri tasakaal, kollegiaalne valitsuskabinet

  4. Valitsuskabinet kui valitsemissüsteemi sidur • 1992, kabinet on uus poliitiliselt kompaktne kollegiaalne poliitikamootor – reformid (KIE parim reform) Kuid siirde eripära (1990 oli see OK!): - PMO praktiliselt pole, Riigikantseleil – pole koordineerivaid funktsioone - Kabineti alalised komisjonid – puuduvad - VVS – teadlikult mindi mööda viited valitsuse poliitika kujundamise rollile

  5. Alates 2004-5 • Kabinet kui kollegiaalne otsustusorgan laguneb (Partsi viimane periood) • Otsustamine parteide tippude/ kontorite käes: kaob poliitiline koordineerimine, vorst vorsti (pork barrel) vastu poliitika • Koordinatsiooni tugevnemise asemel ministeeriumide konkurents (OECd raport 2011) • Institutsioonide arendamise poliitika väljas valitsuse agendast (erand tööturupoliitika)

  6. Täna 2013 • Valitsuse rõhutatult selge partonaazhi e. jaotamispoliitika (häälte võitmine vs. süsteemi arendamine) • Võim tippametnike ja nende kliendirühmade käes - haldusriik • Al. 2000 – halduse kolossaalne tsentraliseerimine (edukates riikides – governance) • Abikauge piirkond (rühm) – kuhu riik ei garanteeri avalikku teenust

  7. Perspektiivid • Teistel KIE riikidel stagnatsioon veelgi tõsisem • Stabiilse demokraatia kabinet • Hakatakse OECD soovitusi realiseerima (olemasolevaid ei saa tõsiselt võtta) • Tsentraliseerimise reset – tagasi demokraatliku tasakaalu juurde (s.t. laske toimijad vabaks, nad ise leiavad parimad lahendused)

  8. Tänan tähelepanu eest!