1. 20 aastat hiljem: Eesti valitsemine XXI sajandi perspektiivis Georg Sootla Tallinna Ülikool

2. Kas Eesti valitsemissüsteem on üldjoontes valmis? • Poliitikud jah on, vaja peen - häälestada (a la maavanem kaotada) • Mis on demokraatliku valitsemise eripära? Määramatuse institutsionaliseerimine • M. Weber restlessness – tasakaal, mis kunagi ei fikseeru, vaid toodab pidevalt uusi lahendusi • Tähendab - demokraatliku valitsemise ellujäämine – valitsemise perioodiline kvalitatiivne uuenemine • 1980ndate valitsemine ja 2010date – oluliselt erinevad asjad

3. Üldine loogika • 1990ndatel siirdeinstitutsioonid – KIE efektiivsemad, reformide mootorid • 2004ks – oli vaja uusi, stabiilse demokraatia ja arengu jaoks, vanad ammendusid, rahulolu EL liikmelisusega • 2013 – institutsioonid on mitte ainult ei muutunud vaid on kaotamas oma demokraatlikku sisu (tasakaale) – KOV autonoomia, parteispektri tasakaal, kollegiaalne valitsuskabinet

4. Valitsuskabinet kui valitsemissüsteemi sidur • 1992, kabinet on uus poliitiliselt kompaktne kollegiaalne poliitikamootor – reformid (KIE parim reform) Kuid siirde eripära (1990 oli see OK!): - PMO praktiliselt pole, Riigikantseleil – pole koordineerivaid funktsioone - Kabineti alalised komisjonid – puuduvad - VVS – teadlikult mindi mööda viited valitsuse poliitika kujundamise rollile

5. Alates 2004-5 • Kabinet kui kollegiaalne otsustusorgan laguneb (Partsi viimane periood) • Otsustamine parteide tippude/ kontorite käes: kaob poliitiline koordineerimine, vorst vorsti (pork barrel) vastu poliitika • Koordinatsiooni tugevnemise asemel ministeeriumide konkurents (OECd raport 2011) • Institutsioonide arendamise poliitika väljas valitsuse agendast (erand tööturupoliitika)

6. Täna 2013 • Valitsuse rõhutatult selge partonaazhi e. jaotamispoliitika (häälte võitmine vs. süsteemi arendamine) • Võim tippametnike ja nende kliendirühmade käes - haldusriik • Al. 2000 – halduse kolossaalne tsentraliseerimine (edukates riikides – governance) • Abikauge piirkond (rühm) – kuhu riik ei garanteeri avalikku teenust

7. Perspektiivid • Teistel KIE riikidel stagnatsioon veelgi tõsisem • Stabiilse demokraatia kabinet • Hakatakse OECD soovitusi realiseerima (olemasolevaid ei saa tõsiselt võtta) • Tsentraliseerimise reset – tagasi demokraatliku tasakaalu juurde (s.t. laske toimijad vabaks, nad ise leiavad parimad lahendused)

8. Tänan tähelepanu eest!