1 / 37

INFOTEHNOLOOGIA RAKENDAMINE 5. JA 7. KLASSI LOODUSÕPETUSES – E – TÖÖLEHTEDE KASUTAMINE TUNNIS Magistritöö

INFOTEHNOLOOGIA RAKENDAMINE 5. JA 7. KLASSI LOODUSÕPETUSES – E – TÖÖLEHTEDE KASUTAMINE TUNNIS Magistritöö. Sirje Kereme. Töö ülesehitus. TEEMAD:. 1. Arvuti rakendamine õppeprotsessis – teoreetilised lähtekohad 2. IKT- kooli õppekavas

sonnagh
Télécharger la présentation

INFOTEHNOLOOGIA RAKENDAMINE 5. JA 7. KLASSI LOODUSÕPETUSES – E – TÖÖLEHTEDE KASUTAMINE TUNNIS Magistritöö

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript


  1. INFOTEHNOLOOGIA RAKENDAMINE 5. JA 7. KLASSI LOODUSÕPETUSES – E – TÖÖLEHTEDE KASUTAMINE TUNNISMagistritöö Sirje Kereme

  2. Töö ülesehitus

  3. TEEMAD: • 1. Arvuti rakendamine õppeprotsessis – teoreetilised lähtekohad • 2. IKT- kooli õppekavas • 3. Õpilaste hoiakud, vajadused ning valmisolek arvuti kasutamiseks õppetöös • 4. E- töölehed ning tunni esitlused loodusõpetuses (5.- 7. klassile)

  4. ARVUTI RAKENDAMINE ÕPPEPROTSESSIS – TEOREETILISED LÄHTEKOHAD

  5. TEADMISTE KONSTRUEERIMINE • Tulemuslik õppimine toimub läbi teadmiste konstrueerimise. Johannes Käis Immaanuel Kant Jean Piage

  6. KONSTRUKTIVISTLIKU MEETODI PLUSSID. VIRTUAALÕPE ÕPPIJA INDIVIDUALISEERIMINE SUUREM VABADUS VALIB: KOHT, AEG, ÜLESANNE OTSUSTAB: LAHENDUSKÄIK,......

  7. KONSTRUKTIVISTLIKU ÕPPE VIRTUAALSED KURSUSED KOOLIS Sobivad gümnaasiumi /õpilastel tahtelised omadused ja moraalsed hoiakud piisavalt välja arenenud. Põhikoolis võiks olla õppetöö täiendavaks vormiks

  8. “HARIDUS, MILLE ÕPILANE KOOLIST SAAB PEAB OLEMA TÖÖRIIST NING TOO TÖÖRIIST PEAB OLEMA VALMIS IGAKS VAJALIKUKS TÖÖKS.”(Tiit Luki 2001) ÕPETAJATELE VÄLJAKUTSE • Tema ja klassikalised õpivõtted peavad suutma konkureerida noori nii jõuliselt ahvatleva virtuaalmaailmaga • Plussiks on see, kui tahetakse- ja ka osatakse kasutada aine õpetamisel nii huvitavat ja võimalusterohket keskkonda, nagu on seda virtuaalmaailm

  9. ARVUTIGA ÕPPIMINE • Õppimise õppimine-õpioskused strateegiad faktide teadmiste hankimine, kasutamine KUJUNEVAD LASTES ISESEISVALT MÕTLEJAD JA ELUAEGSED ÕPPIJAD, KES SAAVAD ARU: NB!”ÕPPIMISE EESMÄRK POLE DEMONSTREERIDA OSKUSI, VAID NEID RAKENDADA...”(Tiit Luki 2001)

  10. Õpimotivatsiooni suurenemine Tüdruk:”Mulle meeldis arvutiga õppida ja otsida teavet,ei tundnud hirmu..hea hinne, kiitus. Poiss:” Tekkis hasart, kas saan hakkama, või kumb jõuab enne ülesannetega lõpule, kas mina või.... Poiss:” ....tänapäeval peab arvutit tundma- kergem õppida. Tüdruk:” Sain valida jõukohaseid ülesandeid Poiss:” Arvasin varem, et arvutiga töötamine on kerge (saab kergelt hindeid), aga sageli on mõne huvitava ülesande lahendamine päris raske! Õpilaste tagasiside töölehtedelt jaan.2003

  11. Ainetevaheline integratsioon arvuti vahendusel • “Alanud 21. sajandit on iseloomustatud kui võimalikkuteaduse, kunsti ja religiooni sünteesisajandit.” (Heino Liimets 1998) • Kooliõpetusega seotud õpitegevus viia kooskõlla väljaspool toimuva õppimisega. • Õpeainete vaheline integratsioon: • loodusõpetus ja arvutiõpetus,loodusõpetus ja emakeel/vöörkeel, loodusõpetus ja matemaatika (Inglismaa näide!) • 2.Sisuline integratsioonst. õpilaste elukogemuse ja koolivälistest allikatest saadud info ärakasutamine õppeprotsessis/hea arvuti tundmine

  12. Õpitegevuse tulemuste ärakasutamineväljaspool õppetööd (ainekonkursid, uurimistööd...) • 4. Kogu õpilase elutegevuse süsteemi, aga mitte üksnes õpitegevuse arvestamine ajaressursside planeerimisel (õpilasel peab aega jääma perekonna, klassikaaslaste, sõprade, harrastuste jaoks...)

  13. IKT KOOLI ÕPPEKAVAS

  14. RIIKLIK ÕPPEKAVA IKT KOOLIS VALIKAINE ÕPPEKAVA LÄBIV TEEMA

  15. KOOLI OTSUSTADA, MILLIST MEETODIT RAKENDAB KOOLIDEL erinevad võimalused: / arvutite hulk /arvutiklassid /õpetajaskond- (oskused, tahe) Peavad arvestama: IKT- õppekava läbiva teemana on seotud nii kõigi pädevustega(oskustega) kui ka õppeainetega.

  16. IKT KURESSAARE GÜMNAASIUMIS • IKT on rakendatud õppekava läbiva teemana: 1. Arvutiõpe algklassides 2. Arvuti abil aine õppimine (keskastmes; gümnaasiumis) loodusõpetus / bioloogia/ geograafia 3. Õppeainete virtuaalsed kursused (gümnaasium) informaatika/ matem. /vöörkeel

  17. 2 AASTANE UURING KURESSAARE GÜMNAASIUMI123 ÕPILASE SEAS

  18. ESIMENE UURING (ENNE ARVUTIGA ÕPPIMIST) ARVUTI KASUTAMISE OSKUS, VAJADUS LOODUSÕPETUSES KÜSITLUS INTERVjUUD TAGASISIDE

  19. Arvutialased oskused enne arvutiga õppimist

  20. TEINE UURING (PÄRAST AINE ÕPPIMIST KOOS ARVUTIGA) ÕPILASED ÕPIVAD KORD NÄDALAS LOODUSÕPETUST ARVUTI ABIL TÖÖLEHED JA SLAIDIKOMLEKTID KÜSITLUS TAGASISIDE INTERVjUUD

  21. Arvutialased oskused pärast arvutiga õppimist

  22. Arvutialaste oskuste muutumine ühes klassis. (7 b - arvutiga õppimine on kestnud 2 aastat)

  23. Õpilaste soovid õppevahendite kasutamiseks ainetunnis

  24. Õppimis-protsess arvuti abil

  25. UURIMISTÖÖ TULEMUSENA: • PAKUTAKSE VÄLJA ÜKS VÕIMALUS ARVUTI KASUTAMISEKS 5. JA 7. KLASSI LOODUSÕPETUSES. • KOOSTATI 5. JA 7. KLASSILE NÄIDISTÖÖLEHED NING SLAIDIDEGA ESITLUSED LOODUSÕPETUSES(Testitud materjal õpetajale).

  26. TÖÖLEHT ARVUTIS. Loodusõpetus 5. klassile Teema: Jää ja vesi.

  27. Ülesanne 1. Millise loodusnähtusega on tegemist antud pildil? Vaatle veel ilusaid pilte aadressilt: http://www.zone.ee/loodusfotod/lehed/talv.htm Koosta kirjeldus..../vähemalt 10 lauset Ülesanne 2. Rahe võib olla ohtlik! Loe!29. mai 2000 jääb paljudele tartu- ja jõgevamaalastele meelde kui õudusunenägu. Selle päeva hommik oli ilus ja soe, kuigi niiske. Pärast lõunat algas äikesevihm. Koos vihmaga hakkas sadama tavatult jämedat rahet:http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0009/rahe.html

  28. Ülesanne 3.Tutvunud loetuga, vasta küsimustele! Kui suure läbimööduga olid need jäälitrid? Kui kiiresti liiguvad raheterad langemisel? Milliseid purustusi tõi endaga Eestis sadanud rahe? Nimeta maailmas neid paiku, kus on rahe sajud sagedased? Lisa ülesanne:Proovi joonistada skeemina, kuidas rahe tekib?(info loetud tekstis) Ülesanne 4.Raske, aga huvitav! Maailmas on kohti, kus jääväljad on igapäevane nähtus. Nimeta neid kohti ja püüa arvata, millise kohaga on tegemist antud kirjelduses: Kord vanal ajal purjetasid Euroopast meresõitjad kaugele põhja. Siin avastasid nad maailma kõige suurema saare. Kogu saar oli kaetud jää ja lumega. See oli valge maa. Kuid siiski pandi saarele nimeksroheline saar............................

  29. Ülesanne 5.Raske, aga huvitav! Kui oled välja selgitanud millise saarega on tegemist, saad vastata küsimustele. Miks pandi saarele nimeks roheline saar? Milline aastaaeg kestab sellel saarel neli kuud? Millised linnud kuulutavad seal kevadet? Milliseid loomi võib seal veel kevadel kohata? Selle saare pärisrahvaks on....................(kes?) Suurim lõbu selle saare lastele on..........(missugune tegevus?) Ülesanne 6. Vaatle kauneid pilte, Gröönimaast! Kasuta Google otsinut/1. leheküljel /KUNSTIKESKUST http://www.torrak.com/tsen/nl/nlpg/nlpgsp/nlpgsp_18.html Koosta kodus kirjeldus ühest pildil olevast imetjast TUBLI!

  30. MÕNINGAID TUNNIS KASUTATAVAID SLAIDE

  31. JÄÄ JA VESI • LOODUSÕPETUS 5. KLASSILE • Kuressaare Gümnsaaium • Sirje Kereme

  32. Miks vesi külmub? • Juba esimeste öökülmade järel kattuvad jääga pisikesed lombid. Seejärel katab jääkaas jõed-järved ning viimasena "kaanetatakse" meri.

  33. Vee külmumis -ja keemistemperatuur.Jää sulamistemperatuur • Vesi külmub 0° C juures, mida võib pidada niihästi vee külmumis- kui ka jää sulamispunktiks. • Vesi keeb 100° C juures.

  34. Härmatis tekib, kui niiske ja külm õhk jahtub. • Isegi talvel on õhus veeauru. • Niiske õhk jahtub. • Õhust eraldub veeauru • Veeaur koguneb kuusnurkseteks kristallideks. • Need kinnituvad puuokstele

  35. Härmatis • Härmatis tekib siis, kui õhus külmund veeaur ehk jääkristallid kogunevad esemetele, nt puuokstele • Õhk peab härmatise tekkimiseks olema külm ja niiske. • Härmatis kaob päeval sellepärast, et õhutemperatuur tõuseb.

  36. Lumehelves • Kui õhk on külm, moodustuvad pilvedes jääkristallikesed. • Need liituvad nii, et tekivad lumehelbed. • Iga lumehelves erineb teistest, kuid kõik lumehelbekesed on alati kuueharulised ja sümmeetrilised. Nad koosnevad paljudest väikestest jääkristallidest. Jääkristallid on korrapärase kujuga ja säravad valguse käes. Sellepärast helgib lumi maapinnal.

More Related