1 / 18

htpp://pld.ttu.ee/ ~ teet

htpp://www.pld.ttu.ee/ ~ teet. E-mail teet@pld.ttu.ee. Arvutustehnika komponendid: informatsioon tarkvara riistvara kommunikatsioon. Arvuti süsteemi osa. Suu. Maitsmine. Nahk. Aju. Arvuti inimese mõtlemise mudel. Silmad. Nina. Lihased. Printer. Klaviatuur. Protsessor.

suzuki
Télécharger la présentation

htpp://pld.ttu.ee/ ~ teet

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. htpp://www.pld.ttu.ee/~teet E-mail teet@pld.ttu.ee T. Evartson

  2. Arvutustehnika komponendid: • informatsioon • tarkvara • riistvara • kommunikatsioon. T. Evartson

  3. Arvuti süsteemi osa T. Evartson

  4. Suu Maitsmine Nahk Aju Arvuti inimese mõtlemise mudel Silmad Nina Lihased Printer Klaviatuur Protsessor Helikaart Hiir Kuvar Modem Mälu Skanner T. Evartson

  5. T. Evartson

  6. Sardsüsteemid Üldotstarbelised süsteemid Mikroprotsessorite turu jaotus 99% 1% Kommunikatsioonipõhised heterogeensed reaalaja süsteemid T. Evartson

  7. Info esitus arvutis Analoog info. +5V 0V t Digitaalne (Digital)info esitus. +5V +3V 0V t Didkreetne aeg +5V +3V t t4 t1 t2 t3 t3 T. Evartson

  8. T. Evartson

  9. Analoogarvuti ja digitaalarvuti Analoogarvuti 2 2 2 2 X X Ruudu arvutaja ( ) Korrutaja 1 Sisend 2 2 2 X + X X Summaator Summaator Väljund 2 2 X + X + 1 Info digitaalses arvutis +5V H = 1 + 2,8V Väärtus ei ole määratud + 0,4v L = 0 0v T. Evartson

  10. Mõneddigitaalsetesüsteemideeelisedanaloogsüsteemideees on järgnevad: • protsessid on alatikorratavad; • disain on lihtsamtänuautomatiseeritavusele (CAD süsteemid); • väikseidinfokandjakõrvalekaldumisi on alativõimalikkorrigeeridalähimalubatudväärtuseni; • programmeeritavus; • paindlikkus (protsessoriuuemaversioonipaigaldamisegasaabmuutaarvutikiiremaks, alatisaablisadaarvutisseuusiseadmeid); • paremkomponentidetihedusmikroskeemidesvõrreldesanaloogsüsteemidega (eikasutatamahtuvusi, takisteidjainduktiivsusi, misvõtavadkristallipinnalpaljuruumi); • suuremtöökiirus. T. Evartson

  11. T. Evartson

  12. T. Evartson

  13. Arvuti tasemed Kasutaja rakendused Application Kõrgtaseme keeled High-level Language Operatsiooni süsteem Operating System Assembler Assembly Language Masinkood Machine level Mikroprogramm Microprogram Arvuti riistvara Computer Hardware Digitaal loogika Digital Logic Analoog (elektroonika, füüsika) Analog T. Evartson

  14. T. Evartson

  15. Arvuti riistvaras täidetav programm Kõrgtaseme keel High-level language If n<100 then a:= b else v[i]:=k[j-1] end; Assembler keel Assembly language ADD a,b,c MOV d, M XOR c,d Masinkood Binary machine language 00110111001110 11000110010100 11110100000101 11110000011100 T. Evartson

  16. Arvutite ajaloost • Arvuttite ajalugu on püütud jagada põlvkondadeks. Alguses oli see ka mõistetav, aga praeguse kiire arengu juures muutusi hägusaks varasemad selged põlvkondade piirid, mis põhinesid riistvara valmistamise tehnoloogial. Siiski toon siin need põlvkonnad: • Nullis põlvkond 1642-1945. Valmistati mehhaanilisi arvuteid. Sellest ajast pärinevad ka tänapäeva arvutite aluseks olevad matemaatika alased saavutused kahend algebra valdkonnas. • Esimene põlvkond 1945-1955. Tehnoloogiliselt valmistati arvuteid elektronlampidel. Väga suurte füüsiliste mõõtmetega energiat palju tarbuvad arvutid (ENIAC – 17 480 lampi, 150 KW, 30 tonni). • Teine põlvkond 1955-1965. Tehnoloogiliseks baasiks olid transistorid. • Kolmas põlvkond 1965-1980. Tehnoloogiliseks baasiks olid mikroskeemid. • Neljas põlvkond 1980- ? Tehnoloogiliseks baasiks olid/on väga suured mikroskeemid (VLSI - Very Large Scale Integration) • Viimane põlvkond tundub kestvat veel väga kaua. T. Evartson

  17. T. Evartson

  18. T. Evartson

More Related